Obsah (5)

§ 164§ 162§ 168§ 657§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-21-1734

§ 164lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus rahuldas
2. augustil 2024 hagi õigeksvõtuotsusega ning mõistis kostjalt välja elatisraha võlgnevuse aja eest
3. septembrist kuni
4. novembrini 2021 kummagi hageja kasuks 613,20 eurot ja igakuise elatise 292 eurot alates
5. novembrist kuni
6. detsembrini 2021, 213,44 eurot alates
7. jaanuarist kuni
8. märtsini 2022 ja 225,64 eurot alates
9. aprillist 2022 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni, elatise suurus muutub vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
10. ja lapsetoetuse suuruse muutumisele. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei pea alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama, kui kohus rahuldab hagejate esmase nõude. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, viidates

§ 162lg-le 1.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab menetluskulude jaotust. Kostja taotleb Viru Maakohtu
2. augusti 2024 otsuse osalist tühistamist ning menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus menetluskulusid jaotades menetlusnorme. Maakohus jättis tähelepanuta, et

§ 164

on erisäte hagilise perekonnaasja kohta.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Maakohus kohaldas valesti

§ 162lg-t 1 ja jättis kulud kostja kanda.

Maakohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis õigustaks

§ 164

lg-s 1 sätestatud üldreeglist kõrvalekaldumist, seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3 5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt viitab kostja põhjendamatult

§ 164

lg-le 1.

§ 162lg-t 1 tuleneb peamine reegel, mille järgi kaotaja maksab kõik menetluskulud.

Ainult juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (

§ 168lg 6).

Kostja keeldus enne hagi tagamise määruse tegemist hagejatele elatise maksmisest. Samuti vaidles kostja nõudele vastu ja alles lõpuks võttis osa nõuet õigeks. Seetõttu mõistis maakohus õigesti menetluskulud välja kostjalt. Hagejate menetluskulude jätmine nende kanda ei ole

§ 164

lg 2 mõttes ka õiglane, sest kahjustab ülemäära hagejate oluliste vajaduste rahuldamist. Olukorras, kus kostja vaidles hagile vastu ja võttis alles hiljem osa nõudeid õigeks, jättis maakohus õigesti

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Hagejad paluvad apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus esitab

§ 654

lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7. Kostja viitab õigesti, et

§ 164on erinorm ülalpidamisasjas menetluskulude jaotamiseks.

Seejuures on lg 1 üldreegel ja lg-d 12 ja 3 erandid sellest. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb praeguses asjas jätta ülalpidamisasja üldreegel kohaldamata ja kohaldada selle asemel

§ 162lg-t 1.

Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks ei kuulu kohaldamisele näiteks

§ 164lg 3, mis võimaldab samuti jätta menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis välistaks

§ 164lg 1 kohaldamise.

Poolte esitatust ei tulene, et kostja oleks põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Hagejad põhjendasid hagi esitamist sellega, et kostja ei tasu vabatahtlikult elatist, kuigi suudaks seda teha. Samuti on vanematel olnud erimeelsus küsimuses, mil määral peaks elatise suuruses kajastuma see, et kostja tasub hagejate elukohaga seotud kulusid, ning kas hagi esitamise ajal alles kavandatud miinimumelatise arvestamise muutmine mõjutab hagejate nõude suurust. Mõlemad pooled on teinud kompromissettepanekuid. Kostja võttis hagi õigeks pärast seda, kui hagejad hagi muutsid (dtl 203, 254). Asja menetlus on veninud maakohtu, mitte kostja tõttu (dtl 210, 212, 213, 257, 259, 260). Kostja täitis hagi tagamise määrust hagejate nõutud summas (dtl 248). 8. Eeltoodu pinnalt leiab ringkonnakohus, et ei ole põhjust kohaldada menetluskulude jaotamisele

§ 162lg-t 1 § 164 lg 1 asemel.

Ei ole ka alust jätta menetluskulusid kostja kanda

§ 164lg 3 alusel.

Kuna asjas ei nähtu mõistlikke põhjusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt

§ 164

lg-s 1 sätestatust, tuleb mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4