Obsah (5)

§ 424§ 74§ 75§ 78§ 50

1-21-2680 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-2680 (20230200069) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 424

lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Anna-Maria Rahamägi Süüdistatav Y.H Ik: XXX, xxxx kodanik, emakeel: xxxx, xxxx, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx. Tõkend: ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: 1 kehtiv väärteokaristus. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON 1. Y.H süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Y.H-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud Y.H suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Y.H temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Y.H täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 21 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel: 663 7076). 3.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Y.H-d järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla LääneHarju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada Y.H-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

5.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Y.H-d käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Y.H-d käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. 7.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Y.H-le määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21.04.2021. 8.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada Y.H suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 3 (kolm) kuud. Lisakaristuse 3kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.

1. LS § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. Y.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - joobe tuvastamisega tekkinud kulu kogusummas 227 (kakssada kakskümmend seitse) eurot; - määratud kaitsjale Kersti Põld kohtueelsel menetlusel makstud tasu 141 (sada nelikümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 1244 (tuhat kakssada nelikümmend neli) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Y.H , 1-21-2680, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Y.H poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Y.H-d süüdistatakse selles, et tema 11.01.2020 kella 04.51 ajal tahtlikult Harjumaal Tallinnas Narva mnt-l suunaga F.R. Kreutzwaldi tänava poole juhtis tahtlikult mootorsõidukit xxxx (reg-nr xxxx), olles alkoholi- ja narkojoobes [alkoholi sisaldus 2 väljahingatavas õhus 1,82 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g (mõõtetulemus 1,76 mg/g) ning EKEI uuringuakti nr 64T kohaselt tuvastatud uriinis kokaiini metaboliit], millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja lg 4 p 1 ja 2 sätestatud nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani oma tahtliku tegevusega Y.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 14.04.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anna-Maria Rahamägi, süüdistatav Y.H ja tema kaitsja Kersti Põld sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 järgi määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Y.H ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut: -

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Y.H-l käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine; -

§ 75

lg 2 p 21 alusel keelata Y.H-l käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine või tarvitamine; -

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et Y.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Süüdistatav omab kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmeks) kuuks. 3 Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud kogusummas 227 (126+49+52) eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 141,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha summas 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1244,60 eurot hüvitamisele ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates kohustusega süüdistatava poolt tasuda need igakuiselt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 424

lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüditunnistamisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4