lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud, tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu V.X (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx x -x xxxxxxx xxxx xxxxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Asja arutamise kuupäev 07.07.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 145, 427, 432 ja
Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne V.X-ile Tartu Maakohtu
lg 2 p 5 alusel täiendava kohustusen a alluda käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi).
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistatud vangistusega 8 kuud.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. V.X-ile määrati katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 8 kuud ei pöörata täitmisele, kui V.X ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
V.X-ile määrati katseajaks
lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrati V.X-ile käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel määrat i V.X-ile lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 3 Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Tartu Maakohtu 21.07.2020 otsusega on V.X
lg 2 p 2, 3 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega 8 kuud.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. V.X-ile määrati katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.X ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
Lisakohustuseks määrati V.X-ile
lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi ja p 8 alusel osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis,
lg 4 alusel määrati kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. 5. Kohus märgib, et kriminaalasjas uuritud tõenditega s.h süüdimõistetu ütluste ja kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdimõistetu V.X on katseaja vältel korduvalt ja tahtlikult rikkunud temale
Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahend Alcovisor Mark XL abil on 11.09.2020 kell 11.00 V.X-il fikseeritud positiivne tulemus 0,361 mg/l. V.X on selgituseks märkinud, et jõi eelmisel õhtul 1,5 Gini kui istus naabriga õues (tl 7272p). Nimetatud rikkumise kohta on ametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille V.X on allkirjastanud 24.09.2020 (tl 77). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahend Alcovisor Mark XL abil on 08.10.2020 kell 10.30 V.X-il fikseeritud positiivne tulemus 0,158 mg/l (tl 73-73p). Oma 08.10.2020 antud kirjalikus seletuses on V.X märkinud, et võttis üleeile viina mitu liitrit (tl 75). Nimetatud rikkumise kohta on ametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille V.X on allkirjastanud 19.10.2020 (tl 78). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt on V.X-i elukohas indikaatorvahendi Alcovisor Mercury Nordic abil 26.05.2021 kell 16.15 V.X-il fikseeritud positiivne tulemus 1,175 mg/l. Nimetatud rikkumise kohta ei olnud isik võimeline selgitust kirjutama, kuna oli tugevas joobes (tl 74-74p). 03.06.2021 antud kirjaliku selgituse kohaselt põhjendas V.X alkoholi tarvitamist hambavalu vaigistamisega (tl 76). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahend Alcovisor Mark XL abil on 30.06.2021 kell 10.30 V.X-il fikseeritud positiivne tulemus 0,102 mg/l. Selgituseks on V.X märkinud, et võttis eile 4 õlut (tl 88-88p). SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku 10.06.2021 kirja nr 12-1/1911-1 kohaselt on V.X pöördunud Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 30.07.2020, 07.08.2020, 01.09.2020 ning 14.09.2020, viimati 08.02.2021 (tl 81-82). 6. Kohus on siiski seisukohal, antud juhul ei ole veel otstarbekas pöörata V.X-ile mõistetud karistust täitmisele, kuna süüdimõistetu on oma ütluste kohaselt motiveeritud käitumise kontrollnõudeid edaspidi täitma korrektselt. V.X-i puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega ning kohus leiab, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes efektiivsemad kui reaalne vangistus. Tegemist on süüdimõistetu üksikute rikkumistega ning esineb suur tõenäosus, et isik suudab edaspidi katseaja vältel käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita. Selleks on süüdimõistetu andnud nõusoleku talle täiendava kohustuse määramiseks (alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile) ja katseaja tähtaja 4 pikendamiseks. Positiivne on seegi, et V.X on leidnud endale töö, mida tõendab objektileping nr 12 05.07.2021. 7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata ja V.X-ile Tartu Maakohtu 21.07.2020.a. otsusega mõistetud kandmata karistus tuleb jätta täitmisele pööramata. Kohus peab põhjendatuks pikendada V.X-ile määratud katseaega 3 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 22. aprill 2022. Samuti on põhjendatud määrata talle
lg 2 p 5 alusel täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.