) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamise määruse ja kohtunõuetega on võlgnikule korduvalt selgitatud
Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames. Võlgnik on lepingulise esindaja kaudu esitanud kohtule kõigest kaks aruannet, milles on kajastatud olnud maksed pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Ometi ei ole kohtule esitatud kontoväljavõtteid, mis tõendaksid võlgniku majanduslikku olukorda. Kohtule on küll esitatud ühel korral konto saldo väljavõte, kuid sellelt ei olnud võimalik tuvastada maksetega seotud asjaolusid. Samuti on esitatud aruannetes küll mainitud, et võlgnikul ei ole töö- või teenistussuhtest saadavat tulu, kuid ei ole selgitatud, kuidas on isik olnud hõivatud sissetuleku teenimise võimaluste otsimisega. Sellega rikkus võlgnik
§-173 sätestatud kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole võlausaldajatele I, II, IV ja V teinud ühtegi väljamakset. Nõuete täitmine võlausaldajale III ei ole kohtule teada. Kohtu hinnangul ei ole pankotimenetluse kulude kolme osamakse tasumine piisav näitamaks, et võlgnik ka tõepoolest soovib enda võlgnevusi tasuda. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ka kõiki aruandeid ega ilmunud kohtuistungile seletuste andmiseks. Kohus järeldab, et võlgnik ilmselgelt ei huvitu menetlusest ja seeläbi ka võlgade tasumisest ei formaalselt ega sisuliselt. 3
§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud olles kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks võlgnik ei saanud järjepidevalt aruandeid kohtule esitada ning nendes selgitada, kuidas ta on proovinud teenida sissetulekut ja võlgnevusi tasuda. Sedavõrd pika aja jooksul ja korduvalt aruande esitamata jätmine on kohtu hinnangul võlgniku tahtlik tegevus. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja nende kohustustest vabastamisest keeldumiseks
Võlgnik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks lõpparuannet kohtule esitanud. Võlgnik ei esitanud kohtu nõudel kohtule taotlusi kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohtu poolt korraldatud kohtuistungile kohustuste täitmise kohta teabe andmiseks ja võlgniku vande andmiseks võlgnik ei ilmunud. Sellega rikkus võlgnik
lg-s 4 sätestatud kohustust anda vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kuna võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet oma kohustuste täitmisest ei andnud, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast
lg 4 alusel.
lg 8 kohaselt, kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgnik vabastada usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.