← Eesti

2-24-13533/22

Obsah (9)§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 661§ 150§ 352§ 462

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Getlin Elmik Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-13533 Tsiviilasi X hagi Y OÜ vastu kahjuhüvitise

) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel tsiviilasjas 2-24-13533 lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja kohtuliku kompromissi kinnitamise ning tsiviilkohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt

§ 432sätestatule, s.o.

menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

5. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et nimetatud kompromissisumma väliselt puuduvad pooltel teineteise suhtes menetluskulude nõuded. 7. Hageja ja kostja soovivad lühendada määrusele edasikaebamise tähtaega ühele kalendripäevani alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Poolte taotlus kuulub rahuldamisele vastavalt

§ 661lg-le 4.

2 8.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

Hageja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust. Hageja on käesolevas asjas tasunud 05.09.2024 riigilõivu 840 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot hageja arvelduskontole EEXXX (AS SEB Pank). 9. Mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata (

§ 352lg 1).

Tulenevalt kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamisega tühistab kohus 11.06.2025 kell 10.00 määratud kohtuistungi. 10. Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata (

§ 462lg 2).

Kohus rahuldab poolte taotluse ja asendab määruse avalikustamisel menetlusosaliste nimed tähemärkidega ning jätab avalikustamata poolte isikukoodi, sünniaja, registrikoodi ja aadressi. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.