KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-19275 Kohtuasi OSAÜHINGU WestSer

) § 48 lg 1 р 3 alusel 03.09.2024 seoses nõude rahuldamisega. 1.

1. Hageja ei ole tegelikult raha kohtutäiturilt ega kostjalt täitemenetluse tulemusel kätte saanud. Asja uurides selgus, et kohtutäiturile 23.07.2024 esitatud täitmisavalduses oli valesti märgitud hageja pangakonto number – hageja pangakonto numbri asemel oli ekslikult kirjas kostja pangakonto number. Kohtutäitur kandis raha seega tagasi võlgnikule (kostjale). 1.
2. Kostja ei ole hageja pöördumistele vastanud ega tagastanud hagejale 2000 eurot. 1.
3. Kohtutäitur teatas 05.12.2024 hagejale, et kohtutäituril ei ole võimalik alusetult saadud makset võlgnikult sisse nõuda täiteasjas nr 031/2024/1534, kuna kohtutäitur on õigustatult kandnud raha sissenõudja täitmisavaldusse märgitud kontole ja 03.09.2024 menetluse lõpetanud seoses nõude rahuldamisega. 1.
4. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla 2000 eurot ja lisanduva viivise alates 19.12.
5. Kostja on alusetult hageja arvel rikastunud (võlaõigusseaduse § 1028 lg 1).
6. Maakohus jättis 06.01.2025 e-kirjaga hagiavalduse käiguta, paludes selgitada, mis takistab hagejal esitada kohtutäiturile uus täitmisavaldus Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2023 määruse täitmiseks ning miks tal on õiguskaitsevajadus käesoleva hagiavalduse näol.
7. Hageja selgitas, et hagiavaldus on esitatud kostja vastu alusetult rikastumise sätete alusel, mitte täitedokumendis väljamõistetud summa uuesti väljamõistmiseks. Maakohtu määrus
8. Maakohus keeldus 04.02.2025 määrusega hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda. 4.
9. Maakohus tuvastas, et kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on tsiviilasjas nr 2-20-15175 tehtud jõustunud kohtulahend, millist on võimalik hagejal kohtutäituri juurdes täita. Hagejal on kostja suhtes täitedokument

§ 2lg 1 p 1 mõttes.

4.2. Hagi menetlemist ei õigusta asjaolu, et just täiteasja nr 031/2024/1534 raames on täitedokumendi täitmine ebaõnnestunud (kuivõrd täitmisavalduses on märgitud vale arvelduskonto number, millisele tuleb kohustus täita). See ei tähenda, et võla kättesaamiseks 2 2-24-19275 tuleb esitada kindlasti uus hagiavaldus kohtule ja tugineda kostjapoolsele alusetule rikastumisele. 4.3.

§ 49

lg 2 sätestab, et täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Antud juhul nähtub hageja toodud asjaoludest, et tegelikult on tsiviilasjas nr 2-20-15175 tehtud täitedokumendist tulenev nõue kostja poolt täitmata, kuigi täitemenetlus lõpetati justkui nõude täitmise tõttu. Hagejal on võimalik esitada kohtutäiturile uus täitmisavaldus kohtulahendi täitmiseks (

49 lg 2). Seega ei ole hageja õiguseid rikutud ning tal õiguskaitsevajadus hagi esitamise näol puudub. 4.

1. Lisaks osundas maakohus, et kui esitatud hagi alusel kostjalt nõutav summa (2000 eurot) välja mõista, tekiks hagejal kostja suhtes kaks täitedokumenti sama võla sissenõudmiseks (asjas nr 2-20-15175 tehtud kompromissi kinnitab kohtumäärus ja potentsiaalne käesoleva asja otsus). See omakorda võib tekitada hoopis kostjale õiguskaitsevajaduse täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, kuna hageja saaks sisse nõuda sama võlga kahe erineva täitedokumendi alusel. Määruskaebus
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Kostja poolt täiteasjas nr 031/2024/1534 raha maksmise ja täiteasja lõpetamisega lõppesid hageja ja kostja vahelised õigussuhted, mis tulenesid tsiviilasjas nr 2-20-15175 tehtud kohtulahendist. Hageja ja kostja vahel on nüüd uus õigussuhe. Kuna täitemenetlus lõpetati nõude rahuldamisega, on välistatud uue täitemenetluse alustamine sama rahalise nõude sissenõudmiseks.
4. Hageja ei nõustu maakohtuga, et juhul kui tsiviilasjas nr 2-24-19275 esitatud hagi alusel kostjalt nõutav summa (2000 eurot) välja mõista, tekiks hagejal kostja suhtes kaks täitedokumenti sama võla sissenõudmiseks, kuna tsiviilasjas nr 2-20-15175 tehtud kohtulahendist tulenev hageja nõue on lõppenud (täidetud). Menetluse edasine käik
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel.
7. Maakohus leidis õigesti, et

§ 49

lg 2 järgi ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud mh täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule ning kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu 3 2-24-19275 võtma, loetakse kohustus VÕS § 79 lg 1 järgi täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Siinsel juhul täideti kohustus õigustamata isikule ning hageja ei ole sellega nõustunud ega seda heaks kiitnud, mistõttu ei saa kompromissimäärusest tulenevat kohustust lugeda täidetuks. Hageja on täitmisavalduses märkinud, et kohustus tuleb täita talle ning hageja nõusolekuks ega heakskiiduks ei saa pidada võlgniku enda arvelduskonto numbri ekslikku märkimist täitmisavalduses hageja arvelduskontona.

§ 49

lg-st 2 tuleneb selgelt, et veel täitmata nõude sundtäitmiseks saab sissenõudja esitada üldjuhul uuesti täitmisavalduse sõltumata sellest, et sama täitedokumendi alusel alustatud varasem täitemenetlus on lõpetatud. Erandina ei ole see võimalik üksnes siis, kui sissenõudja loobus nõudest või täitemenetlus lõpetati sama nõude aegumise tõttu (

§ 49lg 2 teine lause).

Muul juhul ei ole seadusandja piiranguid ette näinud. Siinsel juhul ei ole hageja täitedokumendist tulenev nõue tegelikult täidetud ja seega on hagejal sissenõudjana õigus esitada kohtutäiturile samast täitedokumendist tuleneva veel täitmata nõude sissenõudmiseks uus täitmisavaldus ning kohtutäituril ei ole alust esimese täitemenetluse lõpetamise tõttu jätta täitemenetlust alustamata. Sama on ka kohtutäitur 26.11.2024 e-kirjas selgitanud pooltele kohtuväliselt (dtl 37). 11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4