Obsah (10)

§ 120§ 37§ 121§ 47§ 43§ 62§ 80§ 110§ 111§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3111 Määruse kuupäev 28. märts 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/4541 tühis

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas
2. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla
3. mai
4. a korralduse nr 1-4/454-
5. Kaebaja väitel taotles ta vanglalt korralduse nr 1-4/454-1 tühistamist, kuid vangla ei ole talle vastanud. Kaebaja põhjendab, et Viru Vangla piirab süstemaatiliselt telefonisuhtlust riigiasutuste, kaitsjate ja sõpradega, kellele kaebaja ei saa õigeaegselt helistada. Kaebaja arvates peab tal olema võimalus kohe helistada. Ta toob kaebuses välja vanglale seoses helistamise piiramisega esitatud erinevad pöördumised alates
6. aasta algusest. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda haldustoimik ja kõik dokumendid ning taotleb seoses maksejõuetusega vabastust riigilõivu tasumise kohustusest. Samuti avaldab kaebaja soovi kasutada menetluses tõlki. Kaebaja palub selleks võtta kohtul haldusasja nr 3-24-1992/8 juurest tõendina asja juurde Viru Vangla
7. 3-24-3111 juuli
8. a vastus nr 1-8/24/12019-2, mis näitab, et kaebaja saab kuulates eesti keelest vähesel määral aru, kuid tema üldine eesti keele oskus on pigem kasin.
9. Viru Vangla edastas
10. detsembril 2024 vastusena kohtunõudele kaebuses viidatud Viru Vangla
11. mai
12. a korralduse nr 1-4/454-1, kaebaja
13. oktoobril 2024 vanglale esitatud pöördumise nr 3-24/2-2/10598 ja Viru Vangla
14. detsembri
15. a vastuse pöördumisele. Nimetatud dokumentidest nähtuvalt kohustas Viru Vangla
16. mai
17. a korraldusega nr 1-4/454-1 Viru Vangla teises üksuses paiknevaid kinnipeetavaid esitama alates
18. maist 2020 enne telefonikõne tegemist andmed, kellele kinnipeetav soovib helistada.
19. oktoobri
20. a pöördumises heitis kaebaja vanglale ette, et alates
21. oktoobrist 2024 ei ava vangla sõbra telefoninumbrit, ning palus tühistada
22. mai
23. a korralduse nr 1-4/454-
24. Viru Vangla loobus
25. detsembri
26. a vastusega kaebaja
27. oktoobrist 2024 kuni
28. detsembrini 2024 vanglale esitatud 38 pöördumisele vastamast. Viru Vangla märkis
29. detsembri
30. a vastuses kohtule, et kaebaja ei ole läbinud
31. mai
32. a korralduse nr 1-4/454-1 vaidlustamiseks kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja on saanud aastatel 2022–2023 seoses Viru Vangla
33. mai
34. a korraldusega nr 1-4/454-1 vanglalt selgitavaid vastuseid, kuid ta ei esitanud aastatel 2022–2023 vanglale nimetatud korralduse peale ühtegi vaiet. Lisaks on inspektor-kontaktisikud
35. aastal kaebajale korduvalt suuliselt selgitanud, et telefonikõnede tegemiseks on vaja esitada eelnevalt andmed vastavalt
36. mai
37. a korraldusele. Ühtlasi selgitas vangla, et kaebaja on esitanud Viru Vanglale ajavahemikus
38. oktoober 2024 kuni
39. detsember 2024 üle 70 pöördumise – selline maht suurendab oluliselt vangla halduskoormust ja takistab avalike ülesannete täitmist. Seepärast loobus vangla märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p 7 alusel pöördumistele vastamast. Nende hulka kuulub ka kaebaja
40. oktoobri
41. a pöördumine (nr 6-14/24/17194-1; 3-24/2-2/10598). KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 1).

Ta palub, et kohus tühistaks Viru Vangla

1. mai
2. a korralduse nr 1-4/454-
4. Kohus leiab, et X kaebus kuulub

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Nimetatud normi kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 4.1.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vanglas kinni peetav isik saab esitada kohtule tühistamiskaebuse pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, 2 3-24-3111 arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 1 1 lg 41 kohaselt vaatab Justiits- ja Digiministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaided ning vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaided. 4.

1. Kohtule teadaolevalt paikneb kaebaja Viru Vangla II üksuses. Viru Vangla
2. mai
3. a korralduse nr 1-4/454-1 kohaselt peavad vangla II üksuses paiknevad kinnipeetavad esitama enne telefonikõne tegemist andmed, kellele soovitakse helistada. Kohtu hinnangul on Viru Vangla
4. mai
5. a korraldus nr 1-4/454-1 piiratud adressaatide ringile suunatud, kuid määratlemata arvu juhtumeid reguleeriv üldkorraldus (eripärane haldusakt; haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2). 4.
6. Üldjuhul tuleb esitada haldusakti peale vaie 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorraldus mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb vaie esitada 30 päeva jooksul üldkorralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on määratlemata arvu juhtumeid reguleeriva üldkorraldusega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada vaide üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-557/19, p 8). 4.
7. Kaebaja pidi esitama Viru Vangla
8. mai
9. a korralduse nr 1-4/454-1 kehtetuks tunnistamiseks vaide hiljemalt 30 päeva jooksul pärast selle mõju ilmnemist. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt esitas X Tartu Halduskohtule
10. oktoobril 2023 kaebuse, milles palus tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tema helistamisõiguse piiramisel, sest vangla ei võimaldanud tal
11. a septembris sõbrale viivituseta helistada, ning palus kohustada vanglat avama helistamiseks esitatud telefoninumbrid (haldusasi nr 3-232413). Tartu Halduskohus tagastas
12. novembri
13. a määrusega kaebuse. Nimetatud määruse p-s 8 selgitas kohus, et Viru Vangla
14. mai
15. a korralduse nr 1-4/454-1 kohaselt on Viru Vangla II üksuses paiknevad kinnipeetavad kohustatud esitama enne telefonikõne sooritamist andmed, kellele soovitakse helistada (dtl 23). Korraldus nr 1-4/454-1 on ka haldusasja nr 3-23-2413 toimikus (Viru Vangla
16. novembri
17. a vastuse lisa 1; dtl 14). KIS-i andmetel on Viru Vangla
18. novembri
19. a vastus X-ile kätte toimetatud samal päeval ning Tartu Halduskohtu
20. novembri
21. a määrus
22. jaanuaril
23. Eeltoodu põhjal on ilmne, et Viru Vangla
24. mai
25. a korralduse nr 1-4/454-1 mõju avaldus kaebajale juba hiljemalt
26. a septembris ning kaebaja sai korraldusest teada hiljemalt
27. a novembris. Seega oleks kaebaja pidanud korralduse vaidlustama hiljemalt
28. a lõpus. Uute telefonikõnede taotluste esitamisel ei alanud üldkorralduse vaidlustamise tähtaeg uuesti, sest korralduse nr 1-4/454-1 mõju püsis kaebaja suhtes muutumatuna. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja 10.,
29. ja
30. septembril 2024 ning
31. oktoobril 2024 Viru Vanglale taotlused telefonikõnede tegemiseks ning taotles ühtlasi Viru Vangla
32. mai
33. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamist (kaebuse p-d 1–1.3 ja 1.15). Isegi kui tegemist oli vaietega, 3 3-24-3111 tulnuks vanglal need vaide esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu HMS § 79 lg 1 p 3 alusel tagastada. Kaebaja ei ole välja toonud põhjendusi, millele tuginedes oleks vangla saanud kohtueelses menetluses vaide esitamise tähtaja ennistada. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui isik esitab kohustuslikus kohtueelses menetluses nõude hilinemisega, siis ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks lugeda (vt nt Riigikohtu
34. aprilli
35. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19). 4.
36. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X tühistamiskaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja taotleb menetlusse tõlgi kaasamist. Kohus võtab selle taotluse lahendamiseks asja materjalide juurde väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku
3. juuli 2024 kuni
4. november 2024 a kohta (

§ 62lg 2).

6.1.

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ning kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 110

lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Isikule antakse menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba tal menetluskulusid kanda. Tõlkeabi andmisel ei hinda kohus menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust (

§ 111lg-d 1 ja 4).

6.

1. Kuigi kaebajal puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis tuleb menetlusabi andmise otsustamisel arvestada ka kaebaja keeleoskust ning menetlusabi saamise vajadust. Kohus nendib, et kohtule teadaolevalt on kaebaja üldine eesti keele oskus pigem kasin ning kaebajale on halduskohtus varasemalt mõne teise haldusasja raames tõlkeabi antud (sh kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-24-1992). Praeguses haldusasjas ei ole kaebajale tõlkeabi andmine tema õiguste kaitseks siiski vajalik. Võttes arvesse, et kaebaja on esitanud kohtule eestikeelse kaebuse ning ta on varem ka teistes haldusasjades esitanud kohtule eestikeelseid avaldusi (nt haldusasjad nr 3-23-1487, 3-23-1407, 3-24-25, 3-24-3334, 3-25-102), ei ole kohtule äratuntav, kaebaja eesti keeles kohtumenetluses osalemine oleks praeguses asjas takistatud või et ta poleks võimeline mõistma ja esitama kohtule eestikeelseid menetlusdokumente. 6.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata.
3. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 4 3-24-3111 Ene Andresen 5