Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-706 Haldusasi Kohtutäitur Q. Q kaebus Kohtu

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) aukohtu 01.03.2023 otsusega nr 8-8 karistas kohtutäitur Q. Qd distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest noomitusega.
2. Q. Q esitas 03.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KPK aukohtu 01.03.2023 otsuse nr 8-8 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 19.04.2023 menetluse ja määras vastustajaks KPK. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebuse põhjendus. 3.1 Aukohus on alusetult jätnud rahuldamata kaebaja taotluse aukohtu liikme X. Xi taandamiseks. Kaebaja ja kohtutäitur X. X vahel on olnud ja on pooleli mitmeid õigusvaidlusi, millest tulenevalt ei saa X. X olla erapooletu. Pärnu Maakohtu menetluses oli kaebaja kaebus kohtutäitur X. Xi tegevuse peale (tsiviilasi nr 22210076). Pärnu Maakohtu menetluses on P. P. C. T hagi kaebaja vastu jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjas nr 175/2018/
4. Kaebaja ja X. X omasid varasemalt ca kaheksa aastat ühist bürood s.o perioodil 2002-2010, büroode eraldumise põhjuseks olid erimeelsused. Samuti on kaebaja ja X. X sama tööpiirkonna kohtutäiturid, millest tulenevalt on tegemist otseste konkurentidega. Üldteada on asjaolu, et kohtutäiturite vahel, eelkõige sama tööpiirkonna kohtutäiturite puhul, eksisteerib suur konkurents, mis kindlasti välistab käesoleval juhul X. Xi erapooletuse. Lisaks on kohtutäitur X. X on varasemalt, 2014 aastal algatanud kaebaja suhtes täitemenetluse. Tänu täitemenetluse algatamisele, kajastas telesaade „Pealtnägija“ antud teemat, mis oli ka kohtutäitur X. Xi eesmärk. Peale eesmärgi saavutamist lõpetas kohtutäitur X. X kohaselt täitemenetluse. Seega oli kohtutäitur X. Xi ainus eesmärk täitemenetluse algatamisega üksnes luua olukord kaebajale mainekahju tekitamiseks. 3.2 Aukohtu reglemendi § 7 lg 1 teise lause kohaselt viiakse aukohtumenetlus kohtutäituri suhtes läbi koosseisus, kus osaleb asja arutamisel vähemalt kaks kohtutäiturit. Antud asjas kuulus aukohtu koosseisu üks kohtutäitur. Nimetatud rikkumine on käsitatav menetlusnormide olulise rikkumisena, sest selline rikkumine mõjutas kahtlemata asja läbivaatamise tulemust. 3.3 Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 rakendamise kontroll ei kuulu aukohtu pädevusse, kuna see ei ole heast ameti ja kutsetavast tulenevate kohustuste täitmisega seotud. Antud asjaolu puhul on tegemist kohtutäituri otsustusmenetluse sisulise küsimustega, mida ei hõlma kohtutäituri seaduse (KTS) § 100 lg 1-s sätestatu ning aukohtul puudub pädevus selles osas sekkuda ja anda õiguslikku hinnangut. Aukohus ületas oma pädevust kaebaja üle järelevalvet tehes. 3.4 Kaebaja ei nõustu aukohtu seisukohaga, et ta on rikkunud TMS § 217 lg-s 3 sätestatud tähtaja nõuet kaebuse kohta otsuse tegemisel. Kui menetlusosalise esitatud kaebus on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta (TsMS § 3401 lg 1). Kohtutäiturile annab seadusliku aluse puuduste kõrvaldamise nõude esitamiseks TsÜS § 4 ja TsMS § 3401 koosmõju. Käesoleval juhul tõi kaebaja välja konkreetsed 2 puudused, mille kõrvaldamist soovis. Tegemist oli puudustega, mille kõrvaldamiseks ei esinenud kaebaja hinnangul ühtegi takistust kaebuse esitajal. Seega esines otsuse tegemiseks põhjendatud viivitus. 3.5 KTS § 101 lg 1 kohaselt, taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Lähtudes C. C vastuhagist tsiviilasjas nr 2-21-20179 sai isik teada Kaitseliidule (KL) edastatud kirjadest hiljemalt 28.01.2022, seega oli selles osas aukohtumenetluse algatamise taotluse esitamise tähtpäev 29.07.
5. Avaldus distsiplinaarmenetluse algatamiseks on esitatud 26.09.2022, seega ca kahe kuulise hilinemisega. Vaatamata sellele, et aukohus oleks pidanud jätma avalduse selles osa läbi vaatamata, ei nõustu kaebaja aukohtu seisukohaga, et kaebaja on pannud KL-ga suhtlemisel toime vääritu teo ning seda alljärgnevatel põhjustel. Ükski õigusakt ei keela kohtutäituril suhelda avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, sh KL-ga. Kuna C. C asus avalikult ründama ja laimama just kohtutäiturit, mitte eraisikut, siis on täiesti loogiline, et pöördumised on tehtud ametiisikuna. KL-ga suhtlemisel ei ole kasutatud ära ametiisiku staatust, et sellega lisada asjale kaalu. 3.6 Kinnistusraamatu päringu eesmärgiks oli juriidilise isiku juhatuse liikme kontaktandmete tuvastamine. Kuna äriühing ei reageerinud kohtutäituri pöördumistele, mis olid edastatud äriregistris olevale e-postile, soovis kaebaja edastada menetlusinfot otse juhatuse liikmele. Aukohus on jätnud tähelepanuta kaebaja selgitused, et päring ei ole tehtud täiteasja raames, kus võlgnikuks oli R. G. T, vaid P. S. T ja R. G. T juhatuse liikme C. C suhtes nendes täiteasjades, kus on/olid võlgnikeks nende töötajad. Asjaolu, et kaebaja märkis ekslikult vale täiteasja numbri, ei tee teostatud päringut lubamatuks. Kaebaja kinnitab, olenemata asjaolust et päringu teostamisel erinevate registrite ees linnukesed jäid korrigeerimata, ei toonud see kaasa lubamatute andmete vaatamist/tuvastamist. Kaebaja on küll teinud päringu kinnistusraamatusse, kuid päringu vastuse kuvamist ei toimunud.
6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Puudus põhjus kohtutäitur X. Xi taandamiseks aukohtu koosseisust ning kohtutäitur X. Xil võimalik isiklik suhe kaebajaga antud asja arutamisel oli väheoluline ning ei mõjutanud asja arutamist ega aukohtu koosseisu otsuse kujundamist. Kohtutäituri antavad selgitused ei saa objektiivselt võttes sõltuda sellest, millised on aukohtu koosseisu kuuluva kohtutäituri ja aukohtumenetluse aluseks oleva kohtutäituri vahelised suhted väljaspool aukohtumenetluset. Kaebaja väited, mille alusel seab ta kahtluse alla kohtutäitur X. Xi võimaliku erapooletuse, ei ole asjakohased. 4.2 Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi kaalukat argumenti selle poolt, et antud aukohtu koosseisus asja arutamine mõjutas asja läbivaatamise tulemust. Justiitsministri poolt määratakse aukohtu koosseisu ametnikke, kes on pädevad nii täitemenetluse kui maksejõuetuse valdkonnas. Justiitsministri poolt määratud aukohtu liikme osalemine aukohtu menetluses kohtutäiturite või pankrotihaldurite kõrval täidab aukohtu reglemendis kohtu koosseisule esitatavaid nõudeid. Isegi kui nõustuda sellega, et koosseisu määramisel on eksitud aukohtu reglemendi vastu, ei saa ainuüksi see asjaolu viia aukohtu otsuse tühistamiseni. Juhul, kui sama sisuga otsus tuleks pärast tühistamist ja uuesti läbivaatamisele saatmist uuesti teha, oleks selline lahendus 3 menetlusökonoomia seisukohalt ebaõige. Vastustaja on aukohtumenetlus oli läbi viidud reglemendipärases koosseisus. seisukohal, et 4.3 Kohtutäituri poolt kaebuse läbi vaatamata jätmine seaduses ettenähtud tähtaja jooksul on õigusnormi rikkumine. TMS § 217 lg 3 sätestab selged ajalised raamid, mille jooksul peab kohtutäitur kaebuse lahendama ning millest ei ole kohtutäituril lubatud kõrvale kalduda. See regulatsioon on piisavalt selge ja ühemõtteline. Tegemist on imperatiivsete sätetega, millest tuleb kohtutäituril enda tegevuses juhinduda. Riigikohus on leidnud, et üksnes notari eksimine seaduse rakendamisel selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu kujutab endast ametikohustuse süülist täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist, mis võib kaasa tuua distsiplinaarmenetluse (vt 26.09.2000 otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-00, p 1). Sama põhimõtet on Riigikohus pidanud kohaldatavaks distsiplinaarasjades, mida arutatakse kohtutäiturite suhtes (vt 11.09.2009 haldusasja nr 3-3-1-76-09, p 24). Seega, TMS § 217 sätestatud kaebuse läbivaatamise tähtaja puhul ei ole tegemist kohtutäituri otsustuspädevusse kuuluva küsimusega. Kuna kaebaja eiras kaebuse läbivaatamisel seaduses sätestatud tähtaega, seega teostas aukohus haldusjärelevalvet õiguspäraselt KTS § 55 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 tuleneva pädevuse alusel. Lisaks eeltoodule sätestab KTS § 100 lg 3, et aukohus võib lahendada kohtutäituri tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju, samuti asju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium. Nimetatud normist ei järeldu, et menetletavad kaebused saavad olla seotud üksnes KPK otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise rikkumisega. Kui kaebajale heidetakse ette menetlusnormi rikkumist, on aukohus pädev sellist kaebust lahendama. 4.4 KTS § 101 lg 1 näeb tõepoolest ette, et huvitatud isikul tuleb esitada taotlus kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Antud juhul oli aukohtumenetlus algatatud mitte huvitatud isiku, vaid Justiitsministeeriumi taotlusel. Vastustaja on seisukohal, et JM taotluste puhul ei kuulu KTS § 101 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohaldamisele. 4.5 KL poole pöördumisel ei täitnud kaebaja talle seadusest tulenevaid ülesandeid, mistõttu oli põhjendamatu pöörduda KL poole ametiisikuna, kasutades nii oma ametinime ja ametialast eposti ametivälistel põhjustel. Selline pöördumine ei ole kooskõlas hea ametitava põhimõtetega ega aus ja väärikas ning selline tegevus võib rikkuda nii kohtutäituri kui ka terve ametkonna mainet laiemalt. Kohtutäituril on kohustus järgida head ametitavas sätestatut ja võimalus saada distsiplinaarkaristus nende rikkumise eest. Eelnevalt tulenevast pidi kaebaja olema teadlik ning arvestama sellega, et ametinime kasutamine väljaspool talle seadusega pandud ülesannete täitmist võib kaasa tuua distsiplinaarkaristuse. 4.6 Aukohtumenetluses leidis tõendamist, et kaebaja oli rikkunud hoolsuskohustust päringute tegemisel ja andmete kogumisel. Aukohtu istungil on kaebaja ise tõdenud, et oleks pidanud sisestama R. G. T töötaja täitemenetluse numbri, mitte R. G. T suhtes menetletud täiteasja numbri. Andmebaasides päringuid sooritades tuleb kohtutäituril toimetada kõrgendatud hoolsuskohustusega. Ka Õiguskantsler on leidnud, et kohtutäitur peab ametiülesandeid täites olema äärmiselt hoolas ja suhtuma kõigisse ametitoimingutesse väga tähelepanelikult (vt 4 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Elatisn%C3% B5ude %20t%C3%A4itmine.pdf). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. KPK põhikirja § 69 lg 3 teine lause ja KPK aukohtu reglemendi § 7 lg 1 teine lause sätestavad, et „[k]ui aukohtumenetlus viiakse läbi kohtutäituri suhtes, osaleb asja arutamisel vähemalt kaks kohtutäiturit“ (vt https://kpkoda.ee/wp-content/uploads/public/pohikiri_30062022.pdf; https:// kpkoda.ee/wpcontent/uploads/public/aukohtu-reglemendi-muutmise-eelnou-juuli-2022-08.06 .2022.pdf; dtl 257). Puudub vaidlus, et käesoleval juhul kuulus aukohtu koosseisu üks kohtutäitur. Nimetatud asjaolu nähtub ka kõnealuse aukohtumenetluse dokumentidest: nii aukohtu otsustest kui istungiprotokollist (dtl 13, 37-58, 118-122, 252, 303-313). Seega ei nõustu kohus vastustajaga, et tegemist oli reglemendipärase koosseisuga. Ühe kohtutäituriga aukohtu koosseis kohtutäituri asja arutamisel pole ei reglemendi - ega põhikirjapärane. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega, mis toob kaasa kaevatava haldusakti tühistamise. Kohus leiab, et kui kahe kohtutäituri osalemine kohtutäituri asja arutamisel poleks oluline, poleks sellist nõuet nii KPK põhikirjas kui KPK aukohtu reglemendis selgesõnaliselt sätestatud. Kahe kohtutäituri osalemise nõue tagab aukohtu koosseisule vajaliku kompetentsi. Seega kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi ametniku osalemine on aukohtu koosseisule kohtutäituri asja arutamisel vajaliku kompetentsi tagamiseks piisav; samuti mitte sellega, et kirjeldatud puudust saab ületada menetlusökonoomia argumendiga.
8. Kuna kaevatav haldusakt kuulub tühistamiseks eelmises punktis kirjeldatud menetlusnormi olulise rikkumise tõttu, puudub vajadus käsitleda menetlusosaliste muid väiteid. 7.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab kaebuse, kuuluvad kaebaja menetluskulud summas 1468,40 eurot (riigilõiv 20 eurot + esindajakulud 1448,40 eurot) vastustajalt väljamõistmisele. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 5