KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-2969 Haldusasi Q.D kaeb

§ 8lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega on Tö

MS § 8 lg 4 p 6 kohaldamise 3-24-2969 eeldusteks, et 1) isik on äriühingu juhatuse liige või täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, kuid ta ei saa selle eest tasu ning 2) ta ei vasta TKindlS §

§ 8lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.

Tegemist on kumulatiivsete tingimustega. Sätted on imperatiivsed ega anna vastustajale kaalutlusõigust. Vaidlust pole selles, et Q.D ei saa äriühingutest tasu. Samas puudub kaebajal viimase 36 kuu eest töötuskindlustusstaaž. Andmekogu andmetest nähtub, et kaebaja ei ole töötuna arvele võtmise avalduse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul (perioodil 01.11.2021–16.10.2024) üldse töötanud. Kaebaja seda ka ei vaidlusta, vaid seab kahtluse alla seisukoha, et hooldajaks olemine ei kvalifitseeru töötamiseks. Kohus selgitas, et hooldajaks olemise eesmärk on tagada sotsiaalne kaitse inimestele, kellel ei ole võimalik lähedase või pereliikme hooldamise tõttu käia tööl täiskoormusega ning hooldamise eest maksab kohaliku omavalitsuse üksus hooldajatoetust. Tegemist ei ole töötasuga, millelt makstakse töötuskindlustusmakseid, vaid toetusega, millelt kohaliku omavalitsuse üksus tasub üksnes sotsiaalmaksu, et tagada hooldajale tervisekindlustus juhul, kui ta ei tööta. Kaebaja on seega õigesti aru saanud, et hooldajaks olemine ei ole võrdsustatav töötamisega. Kuna täidetud ei ole TöMS § 8 lg 4 p-st 6 tulenevad eeldused, on vastustaja õiguspäraselt keeldunud kaebajat töötuna arvele võtmast. Halduskohus jättis rahuldamata taotlused peatada asja menetlus, lükata kohtuotsuse tegemine edasi ja liita haldusasjad. Kaebaja 31.01.2025 taotlus menetluse peatamiseks jäi läbi vaatamata.

1. Q.D esitas halduskohtu 07.02.2025 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebaja vaidlustab Eesti Töötukassa otsuse nr TA24-0167194 ning soovib seda menetleda lisaks ka tuvastamiskaebusena. Kaebajal on olnud tervisega probleeme. Tallinna linn on keeldunud kaebajale toimetulekutoetuse maksmisest, kuna ta pole ennast töötuna arvele võtnud. Kahte kahjulikku otsust ei saa korraga teha. Kaebaja ei saa lõpetada ettevõtet nii lühikese aja jooksul, selleks võib kuluda aasta. Kehtivat seadust äriühingute juhtkonda kuulumise kohta tuleks muuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud faktiväited, isegi kui need peaksid osutuma tõeseks, ei annaks alust tühistada halduskohtu otsust. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada.
3. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on X UÜ täisosanik, UÜ Y täisosanik ja UÜ C täisosanik ning neid usaldusühinguid võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga täisosanik, mistõttu on kaebaja usaldusühinguid esindama volitatud isik. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja ei ole saanud usaldusühingute juhtimise eest tasu. Seepärast oleks Eesti Töötukassal TöMS § 8 lg 4 p 6 kohaselt lubatud kaebajat töötuna arvele võtta juhul, kui kaebaja vastaks ka TKindlS §

§ 8lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. TKindl

S § 6 lg 1 p 2 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse TKindlS § 7 lg 4 kohaselt aluseks töötukassa andmekogu andmed, mis on sinna kantud Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud registri andmete alusel. Kaebaja töötuskindlustusstaaž töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul on töötukassa andmekogu andmetel 0. Seega oli kaebaja töötuna arvele võtmisest keeldumine õiguspärane. 8. Halduskohus jättis õigesti rahuldamata asjade liitmise, menetluse peatamise ja kohtuotsuse tegemise edasilükkamise taotlused. Ringkonnakohus märgib, et siinse asja 2