) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad
Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. 1.
1.5. Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus (välismaalaste seadus (VMS) § 43 lg 1). Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud
Isik on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ning käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku ütluste kohaselt läbis ta mitmeid turvalisi liikmesriike selleks, et jõuda Soome Vabariiki. Isik kasutas ebaseaduslikuks Schengeni territooriumile sisenemiseks toimetaja abi. Isik ei esitanud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlust ega esitanud seda ka Eestis tabamisel ja kinnipidamisel. Isik tegi seda alles siis, kui ta viidi KPK-sse. Isik otsis endale sobivat riiki, kus taotlust esitada. PPA hinnangul ei soovi isik lahkumiskohustust täita ja esitas taotluse lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. PPA leiab, et ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus, mille isik ka ellu viis ning oma eesmärgi saavutamiseks tegi isik ise rahalisi kulutusi. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad põgenemise ohu esinemist. Vabaduses viibides võib isik kasutada toimetaja abi ja jätkata oma teekonda Soome Vabariiki. Seega poleks isik vabaduses menetlustoimingute jaoks kättesaadav. 1.
lg 1 p-s 3 nimetatud alus, kuivõrd isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid ning vastustajal tuleks asuda neid taotlema. Isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument. 1.9. Isiku suhtes esineb põgenemisoht (
8 p 6), mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega (
). Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust (vt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 13). Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-48-14). Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta, ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Välistatud ei ole, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Lisaks on isik varasemalt liikunud ühest liikmesriigist teise, kasutades smuugeldajate abi. 2. PPA jäi 07.03.2025 istungil taotluse juurde ning selgitas, et isikule on taotlust tutvustatud.
lg 1 punktile 2 ei tugine PPA, sest isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses juhiload. Isikule ei tulene esialgse õiguskaitse taotlusest rahvusvahelise kaitse taotleja staatust, mistõttu ei saa isik viibida menetluse ajal varjupaigataotlejate keskuses. Seega saab PPA teha lahkumiskohustuse täitmiseks toiminguid. 3. Puudutatud isik selgitas 07.03.2025 kohtuistungil, et ei nõustu taotlusega. Isik ei saa aru, mis on põhjused KPK-s kinnipidamise pikendamiseks. Isik selgitas, et jõudis Eestisse ebaseaduslikul teel toimetajate abiga; kuid ta ei ole ainuke, kes sellisel viisil on tulnud Euroopasse. Vastuseks, kas isik tundis toimetajat/kas see oli tema sugulane, vastas isik, et isiklikult ei ole kohtunud nende toimetajatega, vaid nn käsilastega. Need, kes saadavad telefoni teel ka juhendid; samuti on paljud neist varjupaigataotlejate keskuses, kes tegelevad toimetajate juhiste järgimisega; tegemist on väga hirmsate inimestega ning nende teod ei ole õiged. Isik kahetseb siia tulemist, aga tal ei olnud teist varianti. Küsimusele, kas isikul elab Schengeni alal sugulasi vastas puudutatud isik, et tema õde ja tema abikaasa elavad Soomes; 2017 või 2018 elasid tuttavad Rootsis, aga nemad läksid tagasi Iraaki. Küsimusele, et mis põhjusel isik Eestisse tuli vastus isik, et oli teel oma õe juurde Soome, aga teda peatati sadamas; kuna ta jõudis kohta, mis on kõige lähim tema õele otsustas siin taotleda varjupaika ja kaitset. Isikul ei olnud kavatsust kuhugi edasi minna, PPA-l on tema sõrmejäljed ning seetõttu ei lähe ta kuhugi. Isik selgitas, et soovib siin töötada; tema olukord KPK-s ei ole hea. Puudutatud isik on nõus maksma raha tagatiseks kinnitamaks, et ta ei kavatse kuhugi põgeneda. Isik on teadlik, et kui ta põgeneb Eestist, siis saadetakse ta tagasi Eestisse. Isik selgitas, et eile räägiti talle, et nüüd tehakse järgmised menetlustoimingud isikule dokumentide saamiseks eesmärgiga ta koduriiki välja saata. Isik teatas, et ta pigem sureb siin; ta ei saa minna tagasi, seal ootab teda surm. Isik märkis, et on väga nördinud, et see ametnik, kes tegeles tema sõrmejälgede võtmisega ei öelnud, milleks nad seda teevad; pärast alles ütlesid, et taotletavad saatkonnast talle dokumenti. Kui isik oleks seda teadnud, siis ta ei oleks olnud nõus nende toimingutega. Seoses söögiga, siis viimasel kohtuistungil kohus lubas ja 3
lg-test 1 ja 1 1 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.05.2025 (kaasa arvatud). 6.
Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus (VMS § 43 lg 1). 7. Vastavalt
lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida 4
§-st 68. Vastavalt
p-le 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tallinna Halduskohus on oma 23.01.2025 määruse nr 3-24-2209 põhjenduste punktis 7 leidnud järgmist: „PPA on esile toonud, et isiku seniste selgituste kohaselt tuli ta edasitoimetajate abi kasutades Schengeni alale ebaseaduslikult ning isiku ütlustest võis järeldada, et ta otsib pigem kohta, kus tagada endale parem majanduslik olukord. Tema tegelik eesmärk oli jõuda Soome. Samas pidi isik olema teadlik, et tal puudub ka Soomes viibimiseks seaduslik alus. Reisidokumendi puudumine ei takistanud tal varem ebaseaduslikult riigipiiride ületamist, kusjuures Schengeni alal on selliselt liikumine pigem lihtne. Põgenemisoht on seega tõeline ja seda suurendab praeguseks selgunud asjaolu, et isikul elab Soomes õde. Seega võib tal vabaduses viibides olla täiendavat tuge ja kontakte Eestist lahkumiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024 määruse p 15).“ Toodud hinnang on asjakohane ka käesoleval juhul, kuivõrd isikuga seotud asjaolud ei ole oluliselt muutunud. Küll aga on varasemaga võrreldes muutunud puudutatud isiku staatus. Nimelt on Tallinna Halduskohus teinud 05.03.2025 otsuse, millega jäeti puudutud isiku kaebus PPA 29.10.2024 otsusele nr 12407280001 rahuldamata (haldusasi nr 3-24-3192). Olukorras, kus isik on teadlik, et tema kaebust rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi lükkamise otsusele ei rahuldatud, suurendab põgenemisohu tõenäosust veelgi. 9. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Kuigi kohtuistungil on puudutatud isik alguses kinnitanud, et ei kavatse kuhugi põgeneda, kui teda KPK-st vabastatakse, siiski märkis puudutatud isik korduvalt istungi jooksul, et enne sureb, kui kodakondsusjärgsesse riiki tagasi läheb. Seega on ilmne, et isik ei soovi vabatahtlikult oma kodakondsusjärgsesse riiki lahkuda. Veelgi enam, isik väljendas valmidust minna taotlema rahvusvahelist kaitset mõnes teises riigis, juhul, kui siin teda ei taheta. Samuti on isik kohtuistungil selgitanud, et kui teda ei oleks Eestis kinni peetud, siis oleks ta taotlenud rahvusvahelist kaitset Soomes. Toodud ütlused ja hoiakud kinnitavad põgenemisohu tõenäosust. Lisaks puudub isikul Eestis viibimiskoht, tuttavad, sugulased ning igasugune muu seos Eestiga. See suurendab põgenemisohu tõenäosust. 10. PPA on kinnipidamise alusena tuginenud ka
Vastavalt
lg 1 punktile 3 on välismaalase kinnipidamine ja paigutamine KPK-sse eelkõige lubatud, kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikul kehtivaid reisidokumente ei ole. Viimast on isik kinnitanud ka 07.03.2025 kohtuistungil. Seega esineb kinnipidamiseks
Olukorras, kus isiku varasem käitumine ei ole olnud seaduskuulekas (ebaseaduslik riiki sisenemine smuugeldajate abiga, valeandmete andmine PPA-le), annab see alust kahtluseks, et ka edaspidi ei pruugi isik õigusaktides sätestatut järgida, sh leebemaid järelevalvemeetmeid täita. Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki – põgenemisohu vältimine (
Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmena ei saa kohaldada isiku suhtes kindlaks määratud kohas elamist, olukorras, kus esineb põgenemisoht. Seejuures puuduvad isikul igasugused seosed Eestiga. Varjupaigataotlejate keskusesse majutamine ei ole põhjendatud, kuivõrd puudutatud isik ei ole rahvusvahelise kaitse taotleja. 13. Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (
Kuigi puudutatud isiku esindaja märkis kohtuistungil üldsõnaliselt, et isiku tervislik ja psühholoogiline seisund on kannatada saanud KPK-s viibimise tõttu, siis puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et toiduga seotud probleemid ei ole üldse nii olulised, terviseprobleeme puudutatud isik ei maininud. Ühtlasi ei nähtunud kohtuistungil, et isikul oleksid tekkinud KPK-s viibimisest psühholoogilised probleemid. Siiski selgitab kohus, et puudutatud isikul on õigus ka KPK-s viibimise ajal vältimatule arstiabile (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.