lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Maarja-Liisa Kõiv, Helen Puks Süüdistatav Rein Jürimaa, isikukood: 50111242715; elukoht: xxx, töökoht: xxx. karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust: 1) 11.01.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-21-7720 karistati
lg 1,
lg 1 järgi 1 aastase vangistusega, millest arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust
alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; 2) 25.05.2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega 1-23-2522 karistati
lg 2 järgi
65 lg 2 alusel 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati
Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Kristjan Lee (kokkuleppel) RESOLUTSIOON 1. Tunnistada süüdi Rein Jürimaa
2.
lg 4 p 1 ning
lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et Rein Jürimaale mõistetavast 1 aasta ja 2 kuu pikkusest vangistusest kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist kohe ärakandmisele 1 kuu vangistust ja vangistus tähtajaga 1 aasta 1 kuu mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Rein Jürimaa 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Rein Jürimaa on
lg 1 alusel kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel määrata, et Rein Jürimaa on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel määrata Rein Jürimaale lisakohustus läbida käitumiskontrolli ajal narkootikume tarvitavatele inimestele mõeldud MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse poolt läbiviidav programm „SÜTIK“, milles osalemist on isik juba alustanud.
lg 1 tulenevalt hakkab katseaeg kulgema alates otsuse kuulutamisest.
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
75 lg 5 kohaselt peatub
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 5.
lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tulenevalt
lg 4 p-st 2 võtta süüdistatav Rein Jürimaalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on Rein Jürimaa kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles Rein Jürimaa süüditunnistamist ja karistamist
Prokurör tõi välja, et kriminaalasjas ei ole vaidlust tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Võttes arvesse, et karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, leiab prokuratuur, et Rein Jürimaad tuleb karistada reaalse vangistusega. Rein Jürimaa tarvitas narkootilisi aineid olukorras, kus ta teadis, et tal on kehtiv karistus eelmise samaliigilise kuriteo eest ning et talle anti võimalus vabaduses oma karistus ära kanda, tehes üldkasuliku töö tunde. Rein Jürimaa teadis, et tal puudub juhtimisõigus ja Eesti Vabariigis ei tohi autoga sõita ilma juhtimisõiguseta. Ta läks siiski autorooli ja sõitis 15 kilomeetrit trenni. Rein Jürimaa on 19-aastasena toime pannud esimese astme kuriteo, narkootikumidega seotud kuriteo ja ka juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Käesolevalt on arutlusel kolmas kuritegu. Isikule on antud võimalusi vabaduses karistust kanda ilma reaalse vangistuseta mh üldkasuliku töö sooritamise läbi, kuid ka sellel ajal on isik kuriteo 3 toime pannud, mistõttu on prokuröri hinnangul isiku puhul võimalike alternatiivsete meetmete ring ammendunud. 3. Süüdistatav Rein Jürimaa kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru ja tunnistas end süüdi. Viimases sõnas avaldas Rein Jürimaa, et tegu ei saa olematuks muuta, tegu on tehtud. Kahetseb tehtut ja tegeleb oma probleemidega (tl 89 pöördel). 4. Rein Jürimaa kaitsja advokaat Kristjan Lee leidis, et süüdistus on põhjendatud ja Rein Jürimaa tegu on õigesti kvalifitseeritud
Kaitsja palus, kuivõrd
lg 4 p 1 alusel ei saa karistust täielikult tingimisi jätta kohaldamata, mõista süüdistatavale talle etteheidetavates kuritegudes õiglane, kaalutletud ja isiku noorust, ilmnenud teo asjaolusid, seal hulgas karistuse täitmisega seonduvaid asjaolusid arvestades karistuseks küll vangistus, mis osaliselt asendatakse elektroonilisele valvele allumisega kui asenduskaristuse liik, mis on seotud käitumiskontrolliga, kohtu äranägemisel minimaalseks ajavahemikuks. Ülejäänud mõistetud karistuse peab kaitsja põhjendatuks jätta tingimisi kohaldamata, kui Rein Jürimaa ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib kontrollkohustusi, mis elektroonilise valve puhul on nii või teisiti kohustuslikud. Lisakohustusi ei pea kaitsja vajalikuks. Klient on võtnud endale vabatahtlikult kohustusi, mis näitab ka tema arusaamist konkreetse teo põhjustajast ja soovib narkootikumidest lõplikult vabaneda. Teo toimepanemise hetkel oli Rein Jürimaa 22-aastane, tänaseks on 23, kuid tema suhtes tuleks alati esmasel võimalusel kohaldada vangistuse alternatiive ja vangistus kui selline on ikkagi viimane alternatiiv, seal hulgas ka osaline vangistus, seejuures viimast pigem oleks tulnud kohaldada kaitsja hinnangul kui šokivangistust kohe peale teo toimepanemist, millel oleks olnud ka mingi mõju. Eesti Vabariigi kriminaalpoliitika põhialused kuni 2030 aastani seletuskiri selgitab ja täpsustab noore vanusepiiri, et igale noorele (kuni 26-aastasele) õigusrikkujale, nagu ka täiskasvanule, tuleb karistust määrates läheneda individuaalselt, tema arengut ja vajadusi arvestades ja kaasates parimal moel tema vanemaid või hooldajaid. Vangla mõjutab negatiivselt noore inimese vaimset tervist, akadeemilist võimekust kui ka töö saamise võimalusi. Süüdistatav on ise ja vabatahtlikult pöördunud Sütiku programmi, võtnud endale kohustuse läbida 12-kuu pikkusel perioodil. Isikule etteheidetava teo asjaolud on pigem kerged kaitsja hinnangul. Sõideti päevasel ajal ilmselt jääknähtudega, seisund oli stabiilne, sõidukist väljus süüdistatav normaalselt, kõnnak oli kindel, meeleolult rahulik, adekvaatne, aja ja koha tajumine oli selge, kõne oli selge. Kui joove oligi, siis see oli selgelt kerge joove ja kuna narkootiliste ainete osas ei ole võimalik joobeastet määrata, nagu alkoholi puhul, siis eelnevatest tõenditest kaitsja järeldab, et tegemist oli kerge joobega. Tegemist ei ole sellise kuriteo ja raskete asjaoludega, et igal juhul tuleks noorele inimesele mõista reaalne vangistus täies ulatuses kui ultima ratio abinõu. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu (I), mõistab Rein Jürimaale karistuse (II) ja seejärel võtab seisukohad menetluskulude osas (III). (I) Asjaolud ja õiguslik hinnang 6.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb
lg 2 järgi teo kvalifitseerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning viimaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvus. LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla LS § 69 lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine 4 tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
13. Rein Jürimaal on 2 kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. 11.01.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7720 karistati teda
lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.05.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-2522
Seega pani Rein Jürimaa süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime järjekorras kolmanda, so korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, ehk
14. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Rein Jürimaa on politseiametnike poolt kontrollimisel avaldanud, et üleeile tarvitas kokaiini ja kanepit. Isik teadis, et oli mitte väga ammu tarvitanud keelatud joovet tekitavaid aineid. Seejuures oli isiku läbivaatuse käigus sedastatavad teatud häired tema reaktsioonides ja koordinatsioonis ning rahutus käitumises, mis väljendus muu hulgas näolihaste tõmbluses, kehalihaste tõmblemises ja pea nõksutamises, so äratuntavad välised joobetunnused. Kohtu hinnangul pidi Rein Jürimaa eelnevat arvestades vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib mootorsõidukit kokaiini ja kanepi tarvitamisest tingitud joobeseisundis ja realiseerib
Seega on kohus seisukohal, et Rein Jürimaa pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime kaudse tahtlusega
15. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Rein Jürimaa on süüvõimeline. Seega tuleb ta
6 (II) Karistus 16.
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 17. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). 18.
lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on seega ca 2 aastat vangistust. Kõnealune eriosa sanktsioon ei võimalda vangistuse kõrval muud, kergemat karistust mõista.
21. Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohus rõhutab, et
lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid. Kuigi käesoleval juhul ohud ei realiseerunud, võivad mootorsõiduki 1 https://www.google.com/maps/dir/K%C3%A4%C3%A4rdi,+Tartu+County/Tartu+mnt+11, +R%C3%B5ngu,+61001+Tartu+maakond/@58.1862729,26.3431863,14.29z/data=! 4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x46eb400ed6ec3b73:0xe961b66aa819dd51!2m2! 1d26.3982705!2d58.2114035!1m5!1m1!1s0x46eb6b7a67f2393d:0x5e8dd52fef77a8d7! 2m2!1d26.2533226!2d58.1454012!3e0? entry=ttu&g_ep=EgoyMDI1MDMwMy4wIKXMDSoJLDEwMjExNDUzSAFQAw%3D%3D 7 joobes juhtimisega kaasneda rasked ja pöördumatud tagajärjed nii toimepanijale kui kõrvalistele isikutele. Seadusandja on selle kuriteo eest näinud ette karistusena ainsa karistusliigina vangistuse kuni 4-aastat, sh on välistatud sellise teo eest mõistetud karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine, mis väljendab riigi suhtumist antud kuriteosse. Rein Jürimaal on 2 kehtivat kriminaalkaristust, mis mõlemad on muu hulgas
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 11.01.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7720 karistati isikut
lg 1 ja
lg 1 järgi 1 aastase vangistusega, millest
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti
alusel tingimisi täitmisele pööramata kui isik ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.
75 lg 2 p 21 alusel keelati isikul käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.05.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-2522 karistati Rein Jürimaad
lg 2 järgi 1 aasta vangistusega, mida suurendati eelviidatud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7720 mõistetud ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
Kriminaalhooldusametniku Kelly Nurmiku 26.02.2025 kinnitusest nähtuvalt on sama kuupäeva seisuga Rein Jürimaa sooritanud temale Tartu Maakohtu 25.05.2023 otsusega nr 123-2522 määratud 717 tundi üldkasulikku tööd täies mahus (tl 59). Eelnevast nähtub, et Rein Jürimaad on tema noorest east hoolimata juba varasemalt kahel korral karistatud samalaadse rikkumise eest. Esimesel korral tingimusliku vangistusega, mis siiski liideti järgmise kohtuotsusega mõistetava karistusega ning asendati üldkasuliku tööga, mis on käesolevaks ajaks küll sooritatud, kuid mille sooritamise ajal on käesolev kuritegu toime pandud. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik on taas toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ning seda ajal, mil oli veel sooritamas talle viimase otsusega mõistetud üldkasulikku tööd. Käesolevat rikkumist ei saa käsitleda isikupoolse üksiku juhusliku eksimusena. Lisaks tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid kujutavad endast tõsiseltvõetavat ohtu kõigile teistele liiklejatele ja nende varale. Lisaks joobes juhtimisele puudus süüdistataval ka juhtimisõigus (tl 54). Kõigi liiklejate turvatunnet suurendab teadmine, et liiklusreeglite rikkumisele reageeritakse ning järgnevad karistused. Kohtu hinnangul on isiku käitumine ohtlik kaasliiklejatele ja talle endale ning tema võime varasematest, sh tingimuslikest, karistustest õigeid järeldusi teha puudulik. Isikule kohaldatav karistus peab andma ka ühiskonnale signaali, et korduv mootorsõiduki joobes juhtimine on õiguskorras selgelt taunitav süütegu. Kuigi Rein Jürimaa puhul on tegemist tõepoolest noore õigusrikkujaga, on põhjendatud arvestada, et tegemist ei ole vaevu täisealise esmarikkujaga, vaid isikuga, kes oli teo toimepanemise ajal juba 22-e aastane ning omas varasemat korduvat karistuskogemust samalaadsete kuritegude toimepanemisest tulenevalt. 22. Seega, arvestades kuriteo asjaolusid, süü suurust, Rein Jürimaa isikut ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis jääb mõnevõrra sanktsiooni keskmisest määrast madalamale, so 1 aasta ja 2 kuud vangistust. 23.
lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta § 424 lg-s 2 ettenähtud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega on vangisusest täielikult vabastamine seadusega välistatud. Kohtu hinnangul saab teatud ulatuses arvestada Rein Jürimaa noort iga ning asjaolu, et ta on teinud pingutusi selle nimel, et saada jagu enda narkoprobleemist. Rein Jürimaa osaleb Sütik programmis ning on leidnud endale ka töökoha. Samuti ei ole kohtu ette 8 toodud asjaolusid, mis võimaldaks arvata, et isik on peale käesolevat, so peaaegu aasta aega tagasi toime pandud kuritegu, toime pannud uusi õigusrikkumisi. Kuigi isikul on 2 kehtivat karistust samalaadse kuriteo eest, ei ole isik materjalidest nähtuvalt varasemalt reaalset vangistust kinnipidamisasutuses kandnud. Määratud vangistuse
alusel elektroonilise valvega asendamine võimalik ei ole ning üldkasuliku töö määramist olukorras, kus uus rikkumine on toime pandud üldkasuliku töö sooritamise ajal, kohus põhjendatuks ei pea, kuivõrd isiku seinine käitumine on andnud alust kahelda sellise karistuse tõhususes. Eelkirjeldatut koostoimes hinnates, peab kohus põhjendatuks kohaldada
lg 1, 2 ja 3 sätteid, määrates, et koheselt kuulub ärakandmisele väiksem osa karistusest ning ülejäänud osa jääb süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata. Riigikohtu praktikas on väljendatud seisukohta, et vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Riigikohus on sedastanud, et nimetatud efekti pole võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega. Šokivangistusega taotletakse nn eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud (RKKKo 3-1-1-41-04, p 9, 3-1-1-21-05, 3-1-1-99-06). Riigikohtu praktikas juurdunud arusaama kohaselt peaks šokivangistuse pikkus olema reeglina kuu või kaks (RKKKo 3-1-1-12-05, p 10). 24.
lg 4 p 2 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Rein Jürimaal puudub juhtimisõigus. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-22-6248 (p-d14-15) välja toonud, et
lg 4 p 2, et sõiduki korduva joobes juhtimise korral on juhtimisõiguse äravõtmine kohustuslik.
lg 1 p 1 järgi saab juhtimisõiguse kohtu poolt ära võtta kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.
lg 3 näeb ette, et
-i eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Kuivõrd Rein Jürimaa on süüdi
lg-s 2 sätestatud teo toimepanemises ning
lg 4 p 2 kohaselt
lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb isikule kohaldada antud lisakaristust, mille minimaalne tähtaeg on 3 kuud ja maksimaalne 3 aastat. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. 25. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatut arvestades põhjendatud määrata Rein Jürimaale
lg 2 järgse teo toimepanemise eest karistuseks vangistus pikkusega 1 aasta ja 2 kuud. Juhindudes
lg 4 p 1, määrata
lg-te 1, 2 ja 3 alusel, et Rein Jürimaale mõistetavast 1 aasta ja 2 pikkusest vangistusest kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist kohe ärakandmisele 1 kuu vangistust ja vangistus tähtajaga 1 aasta 1 kuu mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Rein Jürimaa 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
Rein Jürimaa puhul on uute kuritegude riskiteguriks narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud kriminaalhoolduse ajaks määrata isikule ka lisakohustused, mis maandavad antud riski ning toetavad ka isiku 9 püüdlusi narkootikumide tarvitamisest hoidumiseks.
lg 2 p 21 alusel tuleb määrata, et Rein Jürimaa on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lisaks peab kohus põhjendatuks määrata
lg 2 p 8 alusel lisakohustus Rein Jürimaale läbida käitumiskontrolli ajal narkootikume tarvitavatele inimestele mõeldud MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse poolt läbiviidav programm „SÜTIK“ pikkusega 12 kuud, mille läbimist on isik ka juba alustanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud loota, et määratava lühiajalise osaliselt kandmisele kuuluva vangistuse läbi teeb isik enda edasise seadusekuulekuse seisukohast õiged järeldused ning katseajal olles on läbi lisakohustuse toe motiveeritud püüdlema narkoprobleemiga tegelema ning hoidub edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Lisakaristusena tuleb Rein jürimaale kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist miinimumiähedases määras, so 6 kuuks.
MS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg 1 p-st 3 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud, mis käesolevas asjas on joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu summas 182 eurot (kt lk 35). Menetluskulu hulka kuulub KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1329 eurot. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 1511 eurot (182 + 1329 = 1511). 28. Süüdistatav ega kaitsja ei esitanud tõendeid ega argumente, miks menetluskulude täies ulatuses kohene välja mõistmine võib käia süüdistatavale üle jõu ega taotlenud kulude tasumise ajatamist. Arvestades menetluskulude suurust ning seda, et süüdistatav on tööga hõivatud ja omab sissetulekut, ei pea kohus ka käesoleval ajal põhjendatuks menetluskulude tasumise ositi määramist. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 ja 417 lg 2 tulenevalt tasuda ühe kuu jooksul arvestades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.