KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprillil 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-340 Haldusasi Xi kaebus Eesti Töötukassa

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtus registreeriti
2. veebruaril 2025 Xi kaebus, mille kohaselt on tema kaebus toetuste õiguspärase maksmise kohta kohtus menetluses. Uue kaebusega taotleb ta ka moraalse kahju hüvitamist. Kaebaja kirjeldab heaolu langust ja elurõõmu kaotust. Kaebuse kohaselt saab kaebaja hüvitist vaesuse määras ning tema liikumise ja töötamise vabadus on piiratud. Kaebaja viitab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 2 p-le
3. Kaebaja palus eraldi asja mitte algatada ja liita see asjaga nr 3-24-
5. Tartu Halduskohus andis
6. veebruari
7. a määrusega Xi kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule.
9. veebruaril 2025 registreeriti Tallinna Halduskohtus kaebaja kaebus Eesti Töötukassa tekitatud kahju hüvitamiseks.
10. Tallinna Halduskohus jättis kaebaja kaebuse
11. märtsi
12. a määrusega käiguta. Kohus andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Selleks tuli kaebajal: selgitada ja tõendada, millist riigivastutuse seaduse (RVastS) §∙9 lg-s 1 nimetatud õigushüve on tema puhul rikutud; esitada hüvitise suurus ning selgitus, kuidas summa kujunes; kaebus allkirjastada.
13. Kaebaja esitas
14. märtsil 2025 kohtule avalduse. Avalduse kohaselt ei saanud kaebaja aru, mida kohus taotleb. Kaebaja leiab, et kuna kohtumenetluses on tema kaebus asjas nr 3-24-3307, kus ta on esitanud nii kahju hüvitamise aluse kui ka hüvitise summa ja selle kalkulatsiooni, on talle arusaamatu eraldi kohtuasja nr 3-25-340 algatamine. Kaebaja selgitas, et mis puudutab RVastS § 9 lg-t 1, siis on alanduseks see, et tema inimväärikust on kahjustatud. Kaebaja on asetatud vaesusesse. Sõnumisaladust pole töötukassa rikkunud. Seda tegi sundravil viibimise ajal psühhiaater. Selline tegevus on põhiseaduse vastane ja kriminaalkorras karistatav.
15. Halduskohus jättis
16. märtsi
17. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Selleks tuli kaebajal tasuda riigilõiv 350 eurot või esitada menetlusabi taotlus. Samuti tuli kaebaja esitada
18. veebruari
19. a kaebus allkirjastatult. Määruses selgitas kohus kaebajale ka seda, miks on praegune asi registreeritud eraldi asjast nr 3-24-3307 ning millisel juhul kohus haldusasjad liidab.
20. Kaebaja vastas kohtu
21. märtsi
22. a määrusele samal päeval, märkides, et töötukassa tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks on kohus algatanud asja nr 3-24-3307 ning see kõik kuulub ühe asja alla. Kaebaja leiab, et asi nr 3-25-340 tuleks ära lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED
23. Kaebaja sai kohtute infosüsteemi andmetel
24. märtsi
25. a määruse kätte samal päeva. Määruses ettenähtud puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema
26. märtsist
27. Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli seega
28. märtsil
29. Kaebaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kaebuse puuduseid kõrvaldanud.
30. Kaebaja leiab, et tema
31. veebruari
32. a kaebus tuleks liita asjaga 3-24-3307, sest tegu on sama kohtuasjaga.
33. Haldusasi nr 3-24-3307 on kaebaja esitanud kaebuse töötukassa tegevuse peale, nõudes varalise kahju hüvitamist.
34. veebruari
35. a kaebuses taotles kaebaja moraalse kahju hüvitamist, samuti kirjeldas ta heaolu langust ja elurõõmu kaotust. Seetõttu mõistis kohus avaldust nii, et kaebaja taotleb lisaks kohtumenetluses olevale varalise kahju hüvitamisele (asjas nr 3-24-3307) ka mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtu
36. märtsi
37. a määruse järgi plaanis kohus kaebaja nõuete liitmist pärast seda, kui kaebaja kaebuse puudused kõrvaldab.
38. Riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamise eest (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12). Praeguses asjas ei ole tegu kehavigastuse või terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kaebaja on
39. märtsi
40. a avalduses märkinud, et tema puhul on toimunud inimväärikuse alandamine vaesusesse jätmise tõttu. Kaebus pole seega riigilõivuvaba. Kaebaja ei esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitise suurust, mistõttu määras kohus riigilõivu riigilõivuseaduse § 60 lg 3 alusel. Selle kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel riigilõivu 350 eurot, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ega esitanud ka menetlusabi taotlust tema riigilõivust vabastamiseks.
41. Kohus on kaebaja tähelepanu juhtinud ka sellele, et kohtule esitatavad avaldused, sh kaebus peavad olema allkirjastatud (

§ 50lg 1, § 54 p 7).

Kaebaja pole

1. veebruari
2. a avaldust allkirjastanud.
3. Kohus tagastab kaebajale
4. veebruari
5. a allkirjastamata kaebuse, millelt ta pole tasunud riigilõivu (

§ 121lg 1 p 2).

Mõlemad puudused on olulised ja takistavad asja läbivaatamist. Kohtule esitatavate avalduste allkirjastamata jätmise korral pole kohtul võimalik veenduda, et kaebuse on esitanud kaebaja ise ja mitte keegi teine tema eest.

§ 104

lg 2 teise lause järgi kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata määratud tähtpäevaks riigilõivu tasumata jätmise korral, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 14. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). Pihel Sarv 2