1-25-1127/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts 2025 Kohtuasja number 1-25-1127 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi kriminaalasi kokkuleppemenetluses Volodimir Lopušanski (isikukood: 36702225220) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. märtsi 2025 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Volodimir Lopušanski, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Volodimir Lopušanski apellatsioon Viru Maakohtu
3. märtsi 2025 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
5. veebruaril 2025 sõlmisid prokurör, süüdistatav Volodimir Lopušanski ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil kriminaalasjas nr 24259051053 kokkuleppe. Selles kirjeldatu kohaselt kasutas V. Lopušanski
6. novembril 2024 H.P. i,
7. novembril 2024 A.T. ning
8. detsembril 2024 R.P. vastu füüsilist vägivalda. Prokuratuur taotleb neil asjaoludel V. Lopušanski süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning tema karistamist 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud 3 päeva, mille tulemusena jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel tuleb seda suurendada Viru Maakohtu
9. detsembri 2024 otsusega nr 1-234468/18 mõistetud karistuse kandmata osa võrra, saades liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 11 päeva vangistust.
10. Viru Maakohtus
11. märtsil 2025 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. V. Lopušanski kinnitas kohtule, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine toimus tema vabal tahtel ning ta jääb selle juurde. Kaitsja palus maakohtul kokkulepe kinnitada.
12. Viru Maakohtu
13. märtsi 2025 otsusega tunnistati V. Lopušanski KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Karistusaja alguseks loeti
14. detsember
16. V. Lopušanski esitas
17. märtsi 2025 maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Süüdistatav leiab, et uurimine polnud erapooletu: enne süüdistuses märgitud kaklust toimus intsident, kus A.T. ründas
18. või
19. novembril 2024 V. Lopušanskit noaga. Ehkki rünnak on Rakvere kiirabis registreeritud, pole sellele eeluurimise kestel mingit tähelepanu pööratud. Sellise noarünnaku võib kvalifitseerida tapmiskatsena. Asi vajab täiendavat uurimist. Kohus on karistuse mõistmisel lähtunud pigem minevikust kui tegudest, mistõttu on karistus ebaõiglane. Neid asjaolusid arvestades vajab V. Lopušanskile mõistetud karistus muutmist. V. Lopušanski soovib osaleda ringkonnakohtu istungil videosilla vahendusel. Ringkonnakohtu seisukoht
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Lopušanski apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
21. Kuna maakohus lahendas V. Lopušanski kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
22. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud: kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
23. peatüki
24. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
25. Ehkki V. Lopušanski suhtub kriminaalasja kohtueelsesse menetlusse etteheitvalt ning leiab, et talle mõistetud karistus on ülemäärane, ei viita ta apellatsioonis sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi sellist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks V. Lopušanskil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus V. Lopušanski poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest olnud ei ole. V. Lopušanski esitas kohtuistungil küll argumendi, mille järgi olevat A.T. teda päev-paar varem noaga rünnanud, kuid jäi sellele järgnevalt (siiski) kokkuleppes märgitu (sealhulgas kokkulepitud karistuse) juurde. Järelikult oli V. Lopušanskil tahe, et kohus koostaks kokkuleppe kohase otsuse – isegi kui selle otsuse sisu V. Lopušanskile (lõpuni) ei meeldinud. Niisiis puudub alus kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole V. Lopušanski apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 V. Lopušanski apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle V. Lopušanskile. Kuna ringkonnakohus apellatsiooni läbi ei vaata, jääb tagajärjetuks ka taotlus kohtuistungi korraldamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 2