Obsah (7)

§ 661§ 466§ 430§ 173§ 164§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-24-141283 (menetlus nr 2) Määruse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2025, Pärnu Tsiviilasi R. P. hagi M. P. vastu elatise võlgnev

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on R. P. (seaduslik esindaja K. M.) hagi M. P. vastu elatise võlgnevuse 804,5 eurot väljamõistmiseks perioodi
2. juunist 2024 –
3. jaanuarini 2025 eest ja elatise väljamõistmiseks igal aastal muutuvas miinimummääras alates
4. jaanuarist 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tsiviilasi nr 2-24-141283
5. Kostja vaidles hagile vastu. Vanemad on kokku leppinud, et laps viibib isaga, kui isa on Eestis, s.o umbes kaks nädalat iga 1,5 kuu järel. Samuti leppisid vanemad kokku, et alates juulist 2024 tasub isa igakuiselt ema arvelduskontole lapse ülalpidamiseks elatist 200 eurot. Isa ei pea tasuma emale elatist, kui laps on ühes kalendrikuus isaga üle 15 päeva. Isa toob välja, et on alates juunist 2024 kuni jaanuarini 2025 tasunud lapse hariduse ja huviala kulusid 565,70 eurot, elatist 950 eurot ja lapse sidekulusid 125,60 eurot, sellel perioodil oli laps isaga kokku 74 päeva (keskmiselt 9,25 päeva kuus), seadusjärgne miinimumelatis nendel asjaoludel oleks olnud 1074,14 eurot ehk isa tasus 751,46 eurot enam.
6. Korraldaval kohtuistungil
7. aprillil 2025 jõudsid poolte esindajad kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi tingimused: alates

1. maist 2025 tasub kostja lapsele elatist 150 eurot kuus, elatis makstakse jooksva kuu
2. kuupäevaks lapse ema arvelduskontole. Kompromissi korras hageja esindaja loobus tagasiulatuvalt elatise nõudmisest. Kompromissi sõlmimisel võtsid pooled arvesse, et lapse kulud ühes kuus on u 800 eurot, lapsele makstakse riiklikku lapsetoetust 80 eurot kuus, laps on aasta keskmisena 9 päeva kuus kostjaga ja sel ajal annab kostja vahetult lapsele ülalpidamist, mistõttu seadusjärgne miinimumelatis oleks 120,70 eurot; 2025.a aprillikuu eest maksab kostja lapse huviringide tasusid ja sidekulud ning vanemad on kokku leppinud, et
3. aprillist on laps isa juures.
4. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel välistasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õiguse. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on kokku leppinud elatise maksmises hageja nõutud, PKS § 101 lg-tes 3-6 sätestatud alustel arvutatavast miinimummäärast u 30 eurot suuremas summas. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud ning menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

8.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 2