1-19-8572/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtuotsus Kriminaalasi Apellant Tallinna Ringkonnakohus

1. detsember 2019 1-19-8572 kohtunik Sten Lind Harju Maakohtu
2. novembri 2019 otsus I.V Kikka süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses süüdistatav I.V (ik XXX; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava I.V Kikka apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohus tegi
4. novembril 2019 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas I.V Kikka süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. Otsuse tegemisel lähtus kohus
5. oktoobril 2019 prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppest.
6. I.V esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb karistuse kergendamist. 1 I.V märgib, et tema arvates sai ta liiga pika karistuse. Samuti arvab ta, et kuritegu on valesti kvalifitseeritud.
7. Kuna apellatsioonis puudusid taotluse põhjendused, jättis ringkonnakohus apellatsiooni käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi selgitas ringkonnakohus, et kokkuleppemenetluses ei ole kohtutel õigust mõista kokkulepitust teistsugust karistust. Maakohtu otsuse tühistamise korral saab ringkonnakohus üksnes tagastada kriminaaltoimiku prokuratuurile. Puuduste kõrvaldamiseks esitatud uues apellatsioonis kordab I.V taotlust, et talle mõistetaks kergem karistus. I.V märgib, et tugineb maakohtu otsuse vaidlustamisel KrMS § 339 lg -le
8. Ta leiab, et talle mõistetud vangistus on toimepandud kuriteo väiksust arvestades liiga pikk. R. Kikka väitel mõistetakse narkokuritegude eest samasuguseid või kergemaidki karistusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Kuna kokkuleppemenetluses on prokurör, süüdistatav ja kaitsja teo kvalifikatsioonis ja mõistetavas karistuses kokku leppinud ja kohus ei või otsuse tegemisel teo kvalifikatsiooni ega karistust muuta, on kokkuleppemenetluses on kohtumenetluse poolte õigus maakohtu otsust vaidlustada piiratud. Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, kui ta leiab, et rikutud on kokkuleppemenetluse regulatsiooni või on leidnud aset mõni KrMS § 339 lg-s 1 loetletud olulistest menetlusõiguse rikkumistest. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle kuriteo eest ette ei näe. Esitatud apellatsioonidest ei nähtu ühegi nimetatud aluse esinemist. Apellatsioonides on küll viidatud erinevatele KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud alustele, kuid tegemist on abstraktsete põhjendamata väidetega. Argument, millele tuginedes I.V maakohtu otsuse tühistamist taotleb, ei ole seostatav ühegi KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud alusega. Esialgses apellatsioonis on I.V väitnud, et tema tegu on valesti kvalifitseeritud. Seda, miks ta nii leiab, I.V apellatsioonis ei põhjendanud. Just põhjenduste puudumise tõttu jättis ringkonnakohus apellatsiooni käiguta. Uues apellatsioonis ei esitanud I.V enam väidet, et tema tegu on valesti kvalifitseeritud. Selle asemel teatas I.V uues apellatsioonis, et tugineb maakohtu otsust vaidlustades KrMS § 339 lg-le
10. Viidatud säte annab loetelu olulistest menetlusõiguse rikkumistest. I.V ei ole viidanud ühelegi konkreetsele menetlusõiguse rikkumisele ega selgitanud, milles tema arvates menetlusõiguse rikkumine seisnes. Ainus konkreetne etteheide maakohtule on apellatsioonides see, et maakohus on mõistnud R. Kikkale liiga karmi karistuse. Seejuures ei ole apellatsioonis tuginetud väitele, et sellist karistust KarS § 199 lg 2 p-le 9 vastava teo eest mõista ei saagi. Ka ei ole väidetud, et maakohtu otsusega mõistetud karistus ei vasta kokkuleppele. Ainuüksi sel alusel, et süüdistatava arvates on maakohus mõistnud talle liiga raske karistuse, kokkuleppemenetluses maakohtu otsuse peale 2 kaevata ei saa – tegemist on karistusega, millega süüdistatav ise on kokkuleppe sõlmimisega nõustunud.
11. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 p-le 3 tuginedes apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastanud digitaalselt) Sten Lind 3