Obsah (4)

§ 16§ 56§ 57§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2023. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-3180 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi N.E kaebus Polits

§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus.

Seejuures

§ 16

lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et tema arvates näitas spidomeeter vähemalt 120 km/h. Rikkumise jäädvustanud videosalvestiselt on näha, et N.E juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti pärast laiendmääramatuse maha arvestamist 147 km/h. Arvestades seda, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk ületas kiirust teel, kus on kiirusepiirang 110 km/h, mitte vähem kui 37 km/h, oli N.E igati teadlik nii suures ulatuses kiiruse ületamisest. Ei ole usutav, et N.E uskus kiiruseks olevat 120 km/h. Nii suure sõidukiiruse puhul saab juht aru, et ta ületab kiirust oluliselt üle lubatud suurima sõidukiiruse. Seetõttu on kohus veendunud, et kiiruse ületamine ei saanud toimuda juhusikult või kogemata. Eelnev kinnitab, et N.E pani rikkumise toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust ning sellise tegevusega teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut N.E tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas 4/6 LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kohus peab käesolevas väärteoasjas lahendama ka küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.E süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km tunnis, seega LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40 km/h) ülemmäära lähedal. Rikkumine leidis aset pühapäeval kella 17 paiku, mil üldteadaolevalt on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teel liiklustihedus suur, seega on ka potentsiaalsete ohvrite arv ning võimalik kahju suurem. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades enam kui 30 km/h ning suure liiklustihedusega maanteel, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teel liikuvate teiste inimeste elu, tervise ja vara. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. Samas arvestab kohus süü suuruse hindamisel ka sellega, et kiiruse ületamine toimus teel, kus oli ühes suunas kaks sõidurada ning õnnelikul kombel rikkumise tõttu isikulist ega varalist kahju ei kaasnenud. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et N.E süü on keskmine. N.E väljendas kaebuses kahetsust. Kohus arvestab menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõistes.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. N.E soovib, et kohus jätaks tema juhtimisõiguse alles, kuna ta vajab trahvide tasumiseks juhtimisõigust, sest ta kasutab autot töövahendina. N.E töötab XXX ja XXX, kus on mõnikord vajadus sõiduk kliendile koju viia. Samuti vajab abi arsti juurde sõitmisel XXX, kes tervisest tingituna ei ole alati võimeline ise juhtima. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et N.E-l on kuus kehtivat väärteokaristust, mis kõik on mõistetud liiklusväärtegude eest. Menetlusalust isikut on kolm korda karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahvidega. Rahatrahvi kohaldamise kahjuks räägib fakt, et kokku kuuest rahatrahvist on menetlusalusel isikul tasumata neli trahvi. Tasutud on ajaliselt kõige varem 03.02.

1. a ja kõige hiljem 28.08.
2. a mõistetud kaks rahatrahvi. Kuivõrd N.E väitel vajab ta juhtimisõigust muuhulgas rahatrahvide tasumiseks, siis kinnitab karistusregistri õiend, et ta ei ole piisavalt aktiivselt tegelenud võlgnevuste likvideerimisega. Järjekordse rahatrahvi mõistmine ei täidaks tema puhul karistuse eripreventiivset eesmärki. N.E ületas lubatud suurimat sõidukiirust märtsis, juulis ja kahel korral augustis
3. a. Seega ei ole tema puhul kiiruse ületamine juhuslikku laadi erandlik juhtum, vaid süsteemne teadlik käitumine. Eelnev kinnitab, et N.E on kiiruse ületamise tõttu liikluses ohtlik. Märkimist väärib asjaolu, et pärast 20.08.
4. a toime pandud kiiruse ületamist esitas menetlusalune isik järgmisel päeval kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles lubas kiirust mitte ületada ja muuta enda käitumist liikluses. Nädal hiljem ehk 28.08.
5. a ületas menetlusalune isik taas lubatud sõidukiirust. Selline käitumine näitab ilmekalt, et N.E-le varem mõistetud rahatrahvid ei ole eesmärki 5/6 täitnud ja ta ei ole õigusvastasest käitumisest õigeid järeldusi teinud, kuivõrd ta jätkas samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11) (RKKKO nr 3-1-1-6-17, p 16).

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. N.E pole

§ 50lg-s 2 märgitud isik.

Tema põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta töö tegemiseks, sissetuleku teenimiseks ja XXX transportimiseks ei välista temalt juhtimisõiguse äravõtmist. Need asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka enne järjekordse väärteo toimepanemist. N.E teadis, et kohtuväline menetleja mõistis talle 20.08.2023. a teo toimepanemise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise, kuid enne kohtule kaebuse esitamist pani ta taaskord toime samaliigilise väärteo. Karistusena juhtimisõiguse äravõtmine ei heidutanud teda kuidagi uuesti kiirust ületamast. Seetõttu tuleb N.E-le mõista range karistus, mis loodetavasti edaspidi suunab teda õiguskuulekamalt käituma ja ennetab samaliigiliste süütegude edasist toimepanemist. Kuna lubatud sõidukiiruse ületamiste eest korduvalt karistuseks mõistetud rahatrahvid ei mõjutanud N.E hoiduma uut samaliigilist süütegu toime panemast, on kohus veendunud, et menetlusalune isik tuleb liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmise kasuks räägib ka see, N.E on liikluses ohtlik. Sõites suurel kiirusel, läbib piirkiirust ületav sõiduk ootamatu ohu ilmnemisel oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda aeglustab sõiduki seismajäämist enne takistust. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise ja elu. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. Mõistetava karistusega tuleb ühiskonnale anda selge signaal, et taolisele ohtlikule käiutmisele ja liiklusnõuete pidevale rikkumisele järgneb range karistus. Kohtuväline menetleja on õigustatult N.E-le määranud juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmises määras. Kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab tema süü suurusele ja teo toimepanemise asjaoludele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N.E kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus on veendunud, et

§ 56

lg 1 mõtte kohaselt on põhjendatud N.E karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kohus selgitab, et N.E on tulenevalt LS §-st 127 kohustatud loovutama oma juhiloa elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse viie tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 6/6