KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Otsuse kuupäev 07.03.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-2167 Tsiviilasi K

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda ja maakohus määras kindlaks kulud rahaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 6280 € ja ka sellelt summalt viivise. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata kostja ekspertiisi taotluse ja kolmanda isiku kaasamise taotluse.

1. Vaidlustatud otsuse p-s 27 refereeris maakohus kostja esindaja seisukohta. Sellest nähtus, et kohaliku omavalitsuse töötaja külastas kostjat hooldekodus pärast diagnoosi määramist
2. a veebruaris. Kohalik omavalitsus leidis, et kostjale eestkostja määramine pole põhjendatud, sest tema õigusi on võimalik tagada volituste alusel. Kohus märkis, et asja materjalidest ei nähtu, et kostja ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kostja võis vajada abi asjaajamisel seoses hooldekodus viibimisega ja remonttööde teostamisega, kuid see ei tähenda, et ta volituse andmisel 31.08.2022 oleks olnud piiratud teovõimega ega sedagi, et ta ei saanud, aru, et elamus remonttöid teostatakse ning ta andis selle korraldamiseks volituse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et kostja oleks volitust andes kahjustanud enda huve. Seega ei ole käesolevas asjas tähtsust sellel, kas kostja on või oli piiratud teovõimega hagejaga lepingu sõlmimise ajal. KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
3. Kostja esitas 26.02.2025 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Ühtlasi esitas 2

§ 646, § 657 lg 1 p 3).

Kaebus rahuldatakse osaliselt ning ringkonnakohus rahuldab ka kostja menetlusabi taotluse ja tema esindaja riigi õigusabi tasu taotluse.

1. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui menetles tsiviilasja kostja suhtes, kelle kohta nii hagiavalduses kui ka kostja vastuses on avaldatud piisavalt andmeid, mis viitava tema teovõime puudusele. See toob kaasa otsuse tühistamise järgmiste põhjendustega. 7.
2. Ringkonnakohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui ta leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (eelkõige

§ 656lg-s 1 loetletud olukorrad).

Sel juhul maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks (

§ 646). Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

7.2. Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja otsus tehti isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt (

§ 656lg 1 p-d 1 ja 2).

Viidatud reegleid on rikutud, kui kohus menetleb asja tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku suhtes või ka olukorras, kus kohtul peab tekkima põhjendatud kahtlus menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes. 7.3. Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi (

§ 202lg 1).

Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul, v.a, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist (

§ 202lg 2 ls 1).

Kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ega luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda (

§ 204lg 1).

Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi, aga kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks (

§ 204lg 2 ls-d 1 ja 2).

7.4. Õiguskirjanduses on leitud, et tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll peab mh tagama menetlusosaliste põhiõigused menetluses, sh osavõtu- ja kaebeõiguse. Tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumisel tuleb isikule tagada osavõtt menetlusest esindaja kaudu. Asjaomase kontrolli tähtsust rõhutab asjaolu, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku kohase esinduseta jätmine võib olla teistmise aluseks (

§ 702lg 2 p-d 2, 3 ja 8¹).

Kuivõrd piiratud teovõimega saajale loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud saaja seaduslikule esindajale (

§ 318

lg 1), siis ei vasta kättetoimetamine seaduse nõuetele, kui menetlusdokumendi võtab vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isik. Seadusliku esindaja puudumisele tuginemine

§ 702

lg 2 p 3 alusel eeldab üldjuhul, et isik oli tsiviilkohtumenetlusteovõimetu kogu menetluse vältel (

komm I, § 204, p 3.2.1 alapunktid b ja c). 7.5. Eespool p-s 2 refereeritud asjaolud pidanuks maakohtus tekitama piisava kahtluse kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Seda kahtlust ei saanud mõistlikult kõrvaldada vaidlustatud otsuse p 27 põhjendustega (vt eespool p 4). Eelkõige ei olnud piisav uurida menetluses vaid küsimust, kas kostjal võis veel olla teovõime vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajaks volikirja 3

§ 180

lg 1 p 1, § 181 lg 1; § 182 lg 2 ja § 186 lg 1 alusel tuleb kostja taotlus rahuldada. Riigi õigusabi taotluse rahuldamise peale saavad kaevata menetlusabi saaja ja riik (

§ 191lg 1 ls 1).

Kõnealune otsustus vastab sisult määruse tunnustele, mistõttu on lühem kaebetähtaeg ja erinev kaebuse liik. 9. Kostja esindaja taotles maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsioonkaebuse esitamisega seotud toimingute eest riigi õigusabi tasu 5,25 t eest summas 378 € (lisandub käibemaks). Taotlus on kooskõlas RÕS § 22 lg 6 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26.06.2016 määrusega nr 16 kinnitatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ (kord) sätetega. Taotluses märgitud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on RÕS § 22 lg 7 tähenduses põhjendatud. Toimingud on tehtud tsiviilasja menetluse raames ning need on olnud riigi õigusabi saaja õiguste ja huvide kaitseks vajalikud. Neil kaalutlustel rahuldab kohus esindaja taotluse. Kuna esindaja osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, kes on käibemaksukohustuslane, lisandub korra § 1 lg 10 järgi käibemaks. RÕS § 24 lg 1 järgi korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. Määruse peale, millega ringkonnakohus määrab kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse, võib RÕS § 23 lg-te 1 ja 4 ning

§ 178

lg 2 järgi esitada määruskaebuse menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, samuti advokatuur, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks õigustatud isikul on õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus määras kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulud, sõltumata vaidlustatava summa suurusest, kui see kitsendab tema õigusi (vt RKTKm 23.05.2016, 3-2-1-106-15, p 7; RKÜKo 26.04.2016, 3-2-1-40-15). Ka 4

§ 467lg-te 1 ja 5 alusel viivitamata täidetavaks.

10. Menetluskulude jaotuse ja vajadusel ka rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5