Obsah (7)

§ 164§ 436§ 230§ 231§ 445§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 18. märts 2025.a, Tallinnas Tsiviilasi S. S. hagi D. S. vastu elatise nõ

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja 1 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 11.01.2024.a kohtule hagi D. S. vastu elatise nõudes. Lapsevanemad ei ela alates novembrist 2022.a enam koos ning hageja elab emaga. 2023.a veebruaris pöördus hageja ema korduvalt kostja poole maksta hagejale elatist. Vanemahüvitis oli registreeritud kostja nimele. Vastavalt kokkuleppele kostja saatis vanemahüvitise lapse emale ja tulenevalt sellest ei saa käesolevad rahasummad perioodil 01.11.2022.a kuni 31.07.2023.a olla elatisena käsitletavad. Hageja taotleb hagis edasiulatuva elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas. Samuti nõub hageja tagasiulatuvat elatist perioodi 01.02.2023.a kuni 31.12.2023.a eest kogusummas 1507,60 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Lapsevanemad elasid koos kuni märts 2023.a lõpuni. Alates novembrist 2022.a oli lastevanemate vahel tülid, kuid pooltel oli ühine majapidamine. Seega ei ole tagasiulatuva elatise nõue alates 01.02.2023.a põhjendatud. Kostja sissetulekud on vähenenud ning pole võimalik tagasiulatuvat nõuet täies ulatuses tasuda. Kostja saab aru vajadusest tasuda edasiulatuvat elatist, kuid kogu tagasiulatuva elatise väljamõistmisel, käiks see kostjale üle jõu ja oleks koormav. See omakorda võib edaspidi mõjutada ka vanema ja lapse vahelisi suhteid. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. 9.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas. Kohus tegi pooltele ka 15.03.2024.a kompromissettepaneku (dtl 57). Kostja nõustus kompromissettepanekuga (dtl 59). Hageja sellega ei nõustunud (dtl 62). Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 6). Kostja ei vaidle igakuisele miinimummääras elatisele vastu (dtl 41-43). Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda 2 suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel. 10. 11. 12. 13. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13). Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb välja mõista alates 11.01.2024.a elatis vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu

1. kuupäevaks. Tagasiulatuva elatise nõue
6. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.02.2023.a kuni 31.12.2023.a eest kogusummas 1507,60 eurot (dtl 5-6, 64). Kohus leiab, et kuna hagiavaldus esitati kohtule 11.01.2024.a, siis saab tagasiulatuva elatise nõude esitada alates 11.02.2023.a. Kostja vaidleb tagasiulatuvale elatise nõudele vastu, kuna nõude rahuldamine koormaks kostjat ebamõistlikult. Samuti elasid lapsevanemad koos kuni märtsi lõpuni 2023.a (dtl 39-40). Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on 25.05.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 punktis 19 selgitanud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vaata Riigikohtu
7. detsembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, punktid 11 ja 12). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on küsinud kostjalt elatist kirjavahetuse teel üksnes veebruar-märts 2023.a (dtl 10-14). Rohkem kohtule tõendeid esitatud ei ole. Hagi on kohtule esitatud aga alles 11.01.2024.a. Seega ei ole ole usutav, et hageja igapäevased vajadused jäid rahuldamata, vastasel juhul oleks hageja pöördunud hagiga kohtusse 3 varasemalt. Samuti on hageja kinnitanud, et perioodil juuli 2023.a kuni jaanuar 2024.a on kostja elatist tasunud 250 eurot kuus. Seega ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus elatist pole tagasiulatuva perioodi ajal üldse tasutud. Kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi 11.02.2023.a. kuni 31.12.2023.a eest kogusummas 1507,60 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 21.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 3850,57 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 22. Kooskõlas

§ 164lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 4