lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab
lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tsiviilasja hinnast Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 3250,84 eurot. Kooskõlas
lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on 2028,99 eurot, mis koosneb põhinõude summast 1570,36 eurot + intressinõude summast 24,62 eurot + võla sissenõudmisega seotud kulust summas 160,00 eurot + hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 106,27 eurot + täiendava viivise nõudest, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 167,74 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv tsiviilaja hinna kuni 2500 eurot korral 350 eurot, mis on hageja poolt tasutud ja mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele (vt põhjendused all). Hageja esitas 21.02.2025 menetlusdokumendis taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 70 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui hageja vähendab nõuet ja loeb seda nõudest osaliseks loobumiseks, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada (vt
kommenteeritud väljaanne kommentaar § 150 lg 2 p 2 kohta). Menetlusse jäänud nõudelt on riigilõiv 350 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hagejale välja (vt all). Hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot. Loobutult osalt on riigilõiv 70 eurot , millest hagejal on õigus tagasi saada pool riigilõivu ehk 35 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada taotluses toodud arvele. Menetluskuludest Kohus jätab
Tagaseljaotsuse rahuldamisega seotud menetluskulud tuleb jätta
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses
4 Hageja põhjendatud menetluskuluks on
lg 2 kohaselt riigilõiv 350 eurot ja
Hageja taotluse järgi on talle osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 169 eurot tund summas 676 eurot ilma km. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 4 tunni ulatuses. Õigusabi on osutatud hinnaga 169 eurot tund. Seega hageja põhjendatud kulud esindajale on 676 eurot. Kuna hageja loobus osaliselt hagist ja sellega seonduvad menetluskulud jäid hageja enda kanda, siis peab kostja hüvitama 62% ulatuses hageja lepingulise esindaja kuludest, so summa 419,12 eurot. Kokku peab kostja hagejale hüvitama menetluskuluna 789,12 eurot (20+350+419,12). Hageja on palunud märkida vastavalt
lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.