) § 15 lg 1 alusel Harju Maakohtu määrusest asjas nr x-xx-xxxx ning tema suhtes alustatud illegaalimenetlusest tulenevalt kinni. 8. Tallinna Halduskohus andis 13.02.2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-345 PPA-le
lg 1 alusel loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.04.2025 (kaasa arvatud). 9. Tallinna Halduskohtus registreeriti 01.04.2025 PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
lg 1 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad
Taotluse põhjendused olid järgmised. 9.1. Puudutatud isik on välismaalane ja tal puudub välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isiku suhtes alustati 11.02.2025 illegaalimenetlus nr 1052285972.
lg 21 kohaselt saadetakse välismaalane, kellele kohus on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või kelle lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele, riigist välja ilma lahkumisettekirjutust tegemata. 9.2. Puudutatud isiku suhtes on põgenemise oht
Isik on kriminaalkorras karistatud kahel korral erinevates isikuvastastes süütegudes, sh korduv vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu ametikohustuste täitmisel. Kuigi ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, näitavad toimepandud rasked isikuvastased süüteod puudutatud isiku vägivaldset meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti õiguskorda. Tegemist on tõsiste kuritegudega, mis on otseseks ohuks avalikule korrale ja turvatundele. Taotluses esitatud teabe kohaselt on isik jätkanud vägivaldset käitumist ka kinnipidamiskeskuses. Isiku poolt toime pandud süüteod pole muutunud ajas kergemaks ning isik pole usaldusväärne. Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtuistungil on isik 2 avaldanud soovi lahkuda Eestist Sudaani ning on taotlenud edasisest karistuse kandmisest vabastust tingimusega, et ta lahkub Sudaani. Kinnipidamiskeskuses viibides on isik väljendanud aga soovimatust Sudaani sõita ning soovib enda vabastamist, et ta saaks iseseisvalt lahkuda Eestist mujale Schengeni riiki. Põgenemisohu hindamise prognoosotsus hõlmab ka tõenäosuse hindamist, et isik võib siseriiklikust menetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides ei oleks puudutatud isik motiveeritud PPA-ga koostööd tegema ning võib hakata eirama lahkumiskohustuse täitmist. Kinnipidamiskeskuses on isik käitunud provotseerivalt ning 21.03.2025 pani toime kehalise väärkohtlemise teise välismaalase suhtes, mille tõttu ta paigutati ohutuse ja turvalisuse tagamiseks eralduskambrisse. 9.3. Puudutatud isiku suhtes esineb
lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument, mida tal praegu ei ole. PPA on suhtluses Sudaani saatkonnaga ning saatkond on väljendanud valmisolekut dokument väljastada. PPA on edastanud neile isiku fotod ja maksnud riigilõivu ajutise reisidokumendi eest. Praeguseks hetkeks dokument PPA-ni jõudnud ei ole. 9.4. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada
lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma, mis omakorda raskendab oluliselt tema väljasaatmist riigist. Välismaalasel on ka kalduvus vägivallale ja tema vabaduses viibides on tal oht ja tõenäosus sattuda konfliktsetesse olukordadesse, mis võivad kaasa tuua tõsised tagajärjed ning on ohuks avalikule korrale. Põgenemisohu ja vägivaldse hoiaku korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, sest leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks aluse andma isiku varasem käitumine. Käesoleval juhul selline usaldus isiku suhtes puudub. 9.
13.
lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga mh lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist. Kinnipidamine on lubatud mh juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3).
lg 1 1 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab lisaks olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kui
lg-tes 1 ja 1 1 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud, pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks
lg 1 kohaselt PPA taotlusel väljasaadetava 3 kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates. 14.
p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht muuhulgas kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Sama paragrahvi p 6 kohaselt esineb põgenemise oht ka juhul kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 15. Puudutatud isik on välismaalane, kellel pole õiguslikku alust Eestis viibimiseks ja kelle suhtes on kriminaalasjas nr x-xx-xxxx jõustunud kohtumäärusega otsustatud Eestist väljasaatmine. Samas puudub puudutatud isikul kehtiv reisidokument, millega tal oleks võimalik Eestist lahkuda. PPA on suhtluses Sudaani pädeva riigiasutusega, mis on väljendanud valmisolekut puudutatud isikule reisidokument väljastada, kuid 03.04.2025 kohtuistungi aja seisuga dokument PPA-ni jõudnud ei olnud. Seega esineb isiku kinnipidamiseks
lg 1 p-s 3 sätestatud alus, sest isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine viibib.
Puudutatud isik on
Ehkki PPA on astunud samme puudutatud isikule reisidokumendi saamiseks, ei ole käesoleval hetkel teada, millal nimetatud dokument PPA-ni jõuab, seetõttu ei saa isiku väljasaatmiseks vajalikku ajavahemikku ka täpsemalt määratleda.
Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. 21. Eelnevat arvestades rahuldab kohus PPA taotluse ja pikendab isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega
lg 1 ning
lg 1 p-de 1 ja 3 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neljaks kuuks arvates praeguse määruse tegemisest, s.o kuni 04.08.2025 (k.a). 22. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (
Samuti tuleb isik KPK-st vabastada, kui isikule antakse Eestis viibimiseks seaduslik alus (
23. Isiku identifitseerimise välistamiseks asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime, tema varasema nime ja isikukoodi tähemärkidega. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.