3-25-854/2

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-854 Haldusasi X.Y kaebus Tallinna linna kohustamiseks vaadata läbi kaebaja toimetulekutoetuse ja sissetulekust sõltuva toetuse taotlus
2. a märtsikuu kohta Menetlusosalised Kaebaja X.Y Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
3. Tagastada X.Y kaebus läbivaatamatult selle esitajale.
4. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. SELGITUSED Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, § 121 lg 4). Sekretäril saata määrus kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. X.Y esitas 15.03.2025 e-posti teel Tallinna linnale toimetulekutoetuse ja sissetulekust sõltuva toetuse taotlused märtsikuu 2025 kohta.
6. X.Y võttis 27.03.2025 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 8 alusel oma 15.03.2025 toimetulekutoetuse taotluse tagasi ja esitas 27.03.2025 uue toimetulekutoetuse taotluse
7. a märtsikuu eest.
8. Tallinna linna 02.04.2025 e-kirjaga määrati taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 09.04.
10. X.Y esitas 02.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks vaatama läbi kaebaja toimetulekutoetuse taotlus märtsikuu kohta ja tuvastama, et taotluse läbivaatamine on õigusvastaselt viibinud. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja toimetulekutoetuse taotlus märtsikuu kohta läbi ning kohustada Tallinna linna arvesse võtma kaebaja esitatud tõendeid kaebaja tervisliku seisundi kohta, vajadusel viima läbi telefonivestlus. 3-25-854 KOHTU PÕHJENDUSED
11. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb vaadata, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist.
12. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, kuivõrd õigusvastast viivitust 27.03.2025 esitatud taotluse lahendamisel ei esine. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on märtsikuu kohta toimetulekutoetuse taotluse esitanud 27.03.2025 ning vastustaja on andnud kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 02.04.
13. Asjaolu, et kaebaja on 15.03.2025 esitatud toimetulekutoetuse taotluse tagasi võtnud, on kinnitanud kaebaja ka haldusasjas nr 3-25-
14. Tulenevalt SHS § 134 lg-st 2 määratakse toimetulekutoetust viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. Käesoleval juhul ei olnud kaebuse esitamise hetkeks 5 tööpäeva möödunud, jättes arvestamata tingimuse, kas kõik vajalikud dokumendid olid esitatud või mitte, millega on seotud 5-tööpäevase tähtpäeva kulgema hakkamine. Viidatud 5 tööpäeva möödus 03.04.2025, kaebus on esitatud 02.04.
15. Kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise seisuga. Seega on ilmne, et kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult, mistõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.
16. Kaebuses on märgitud, et kaebaja soovib vaidlustada ka 02.04.2025 menetlustoimingut, milles anti kaebajale tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Käesoleval juhul ei riku vaidlustatud 02.04.2025 menetlustoiming kaebaja mittemenetluslikke õigusi, kuivõrd puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei seondu ühegi kaebaja avalik-õigusliku subjektiivse õigusega. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks, et talle määrataks märtsikuu eest toetus ning kaebaja hinnangul on ta esitanud haldusorganile kõik nõutavad dokumendid. Lisaks ei ole tegemist ka menetlustoiminguga, mis tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. HMS § 15 lg 2 kohaselt, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Vastustaja on täitnud oma selgitamis- ja uurimiskohustust ning 02.04.2025 menetlustoimingut on võimalik vaidlustada koos lõpliku otsusega või menetlust lõpetava toiminguga. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele läbivaatamatult.
17. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
18. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse kohustamaks vastustajat juba esialgse õiguskaitse korras vaatama tema 27.03.2025 toimetulekutoetuse taotlus läbi.
19. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub asjas tehtav kohtulahend, mille täitmist tagada. Ühtlasi on paljasõnalised kaebaja väited üüripinna kaotamise ohust. Tõendamata on, et kaebajal esineb üürivõlg. Kaebusele lisatud kommunaalkulude arvelt nähtub kommunaalkulude võlg. Samas on ka varasemalt kaebajal olnud eluasemekulude võlgu, kuid selliseid esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud tagajärgi ei ole kaasnenud (vt haldusasi nr 3-25-298). 2