Obsah (7)

§ 121§ 68§ 74§ 65§ 64§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 08. aprill 2025, Valga kohtumaja 1-25-1563 (25284050075) Kohtukoosseis Kohtuni

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 121 lg 2 p 3 järgi Maiken Mardim Süüdistatav Olari Kaasla Isikukood 50001126045, xxx kodanik, emakeel: xxx keel; elukoht: xxx; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx, xxx telefon: xxx; e-post: xxx Karistatus: 20.09.2022 Tartu MK poolt

§ 121

lg 2 p 1, 2, 3 järgi; karistuseks vangistus 10 kuud.

§ 68

lg 1 lõplikuks karistuseks vangistus 9 kuud 28 päeva

§ 74lg 1, 3 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga.

Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem (riigi õigusabi korras), kaitsjat kohtuistungile ei soovinud RESOLUTSIOON KrMS § 173, §-de 248-249 ja § 318 lg 3 p 4, alusel Kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Olari Kaasla

§ 121

lg 2 p 3 järgi (29.07.2023 toimepandud episood) ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.09.2022 mõistetud ärakandmata karistuse – 9 kuud 28 päeva vangistust – võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Süüdi tunnistada Olari Kaasla

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi (01.03.2025 toimepandud episood) ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.-03.03.2025, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 5 kuud ja 28 päeva.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 7 kuud 26 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada 1 aasta 7 kuud 26 päeva vangistust 596 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on Olari Kaasla kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima talle

§ 75

lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 kohaselt on Olari Kaasla kohustatud täitma järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7. mitte tarvitama alkoholi.
8. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9, KrMS § 179 lg 1 p 2 ning KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Olari Kaaslalt järgmised kriminaalmenetluse kulud:  määratud kaitsja Otto Preemi kohtueelses menetluses määratud tasu summas 124,44 eurot;  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 1329 eurost 664,50 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 788,94 eurot, tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 664,50 eurot riigi kanda.
9. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD+R-plaat kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
10. peatüki
11. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele (08.04.2025) järgnevast päevast. ASJAOLUD Süüdistus: Olari Kaaslat (Kaasla) süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud Tartu Maakohtu 20.09.2022 otsusega nr 1-22-3578

§ 121

lg 2 p 1, 2, 3 järgi … … lõi 29.07.2023 kella 18.30 paiku xxx lauda uksel rusikaga J.I.-d rinnapiirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. kaks korda … kägistas 01.03.2025 kella 23.30 paiku oma elukohas xxx M.A.t, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seega pani Olari Kaasla toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja ühel korral lähisuhtes. Kokkuleppe sisu: Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei esitatud. Asitõendite loetelu ja nende asukoht: DVD+R-plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Karistuse liik ja määr:

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo 29.07.2023 toimepandud episoodi toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 4 (neli) kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.09.2022 mõistetud ärakandmata karistuse – 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo 01.03.2025 toimepandud episoodi toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.03.03.2025, s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 7 kuud 26 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 596 (viissada üheksakümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 (kaks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Olari Kaasla

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 kohaselt on Olari Kaasla kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Olari Kaasla on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Otto Preemi kohtueelses menetluses määratud tasu summas 124,44 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot. Kuna Olari Kaasla ei xxx, tegemist on puuduva xxx isikuga, tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus ca xxx eurot kuus, siis KrMS § 180 lg 3 alusel palume kohtul vähendada sundraha poole võrra ning mõista välja sundraha 664,50 eurot ning ülejäänud osa 664,50 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 664,50 eurot ja kaitsjatasu summas 124,44 eurot, so kokku 788,94 eurot. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit: on põhjendatud menetluskulude tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine, summas 788,94 eurot, 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil 08.04.2025 kinnitas Olari Kaasla, et ta on nõus süüdistuse mahu vähememisega prokuröri poolt taotletud ulatuses ja ta tunnistab end neis kuritegudes süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh kannatanute ülekuulamise protokollide, lähisuhtevägivalla infolehe, tunnistaja ülekuulamise protokolli, kahtlustatava Olari Kaasla ülekuulamise protokolli ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Olari Kaasla nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 21.03.2025 kokkuleppe. Süüdistatav Olari Kaasla kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, kuid palub kohtul vähendada süüdistuse mahtu jättes süüdistusest välja „/…/ ning kahjustas tema tervist“ mõlemas episoodis. Prokurör on vastava parandusettepaneku edastanud kaitsja Otto Preemile, kes on samuti e-kirjaga kinnitanud oma nõustumist. Kaitsja märkis, et kaitsja ei oma vastava paranduse osas vastuväiteid, kuna koosseisu täidab ka valu tekitav väärkohtlemine. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Olari Kaasla süüdistuses kuritegudes

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Taotletud karistus vastab Olari Kaasla süü suurusele ning karistuse eesmärkidele, kohus rahuldab ka prokuröri taotluse süüdistuse mahu vähendamiseks. Kriminaaltoimikus leiduvad tõendid kinnitavad valu tekitamist kannatanutele, kuid mitte nende tervise kahjustamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Annemarie Gerassimov