1-16-7128/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7128 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus süüdimõistetu P.T vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu P.T XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Pärnu Maakohtu 11.11.2016 kohtuotsusega karistati teiste hulgas P.T KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 10.06.2015 otsuse järgi mõistetud ärakandmata osa võrra, milleks on 1 aasta vangistust, ning mõisteti P.T-le liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 23.04.2016 karistusaja hulka ja seeläbi arvati P.T karistusaja algust alates 23.04.
5. Karistuse kandmise lõpp 23.04.
6. Maakohtu määrus
7. Tartu Maakohtu 06.06.2018 määrusega jäeti P.T elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. vangistusest tingimisi 2.
8. Käesolevaks ajaks on P.T temale mõistetud karistusajast (4 aastat) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on P.T andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud P.T vabanemisjärgset elukohta XXX, XX alevik, Järva vald, Järva maakond. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub P.T emale. Käesolevalt elab nimetatud aadressil P.T ema üksinda, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on elukoht sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused P.T vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 2.
9. P.T-l on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Reaalselt täitmisele pööratud vangistust kannab P.T teist korda. Käesoleval ajal kannab P.T isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, taaskord liitkaristust narkootikumidega seotud süüteo eest, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest grupis. Liitkaristus on moodustatud Pärnu Maakohtu 10.06.2015 otsusega, millega P.T on süüdi tunnistatud korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Nimetatud otsusega mõisteti P.T-le karistuseks vangistus pikkusega 1 aasta, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Seega anti P.T-le võimalus kanda karistust vabaduses, kuid süüdimõistetule mõistetud karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo (katseaeg kuni 09.12.2016, uus kuritegu 22.04.2016), s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise grupis. Seega vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on P.T jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist. Seetõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud P.T-d õiguskuulekusele. Maakohtu hinnangul on P.T poolt toimepandud kuriteo asjaolud rasked. Kuriteo raskust näitab maakohtu arvates narkootilise aine äärmiselt suur kogus (8507,16 g: puhtal kujul 4158,3 g GHB-d ning 19,03 g amfetamiini). 2.
10. Viimase, s.o narkootikumidega seotud süüteo, pani P.T toime narkosõltuvusest ajendatuna. Ühtlasi nähtub maakohtule esitatud materjalidest, et süüdimõistetu on kõik vägivallateod toime pannud alkoholijoobe seisundis, kuna muutub alkoholi tarvitamise tagajärjel agressiivseks. Seega on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks narko- ja alkoholisõltuvus, aga ka sõltuvus retseptiravimitest. 2.
11. Maakohus peab positiivseks, et P.T on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis Jõud muutuda ja osalenud ka tagasilanguse ennetamise töövihiku analüüsil. Kuigi P.T on maakohtule väljendanud valmisolekut karistuse kandmiselt vabanemise korral täielikult joovastavate ainete tarvitamisest loobuda, tal enda hinnangul sõltuvust narkootilistest ainetest ei ole. Võttes arvesse P.T selgitusi joovastavate ainete tarvitamise harjumuste kohta ja materjalides sisalduvaid andmeid, on maakohus veendumusel, et P.T ei ole aru saanud temal esinevatest sõltuvusprobleemidest ja seeläbi puuduvad tal vajalikud eeldused ning suutlikkus rakendada vajalikke meetmeid, et edasiselt joovastavate ainete tarvitamisest hoiduda. Kuna joovastavate ainete tarvitamine on P.T puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks, ei saa maakohus käesoleval ajal olla veendunud, et P.T-st lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maksimaalselt maandatud. 2.
12. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on P.T osalenud vangla tööhõives ja P.T-l puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on P.T-l kindel elukoht oma ema juures XXX, XX alevik, Järva vald, Järva maakond. Maakohus pidas 2 positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et süüdimõistetul on vabanemisel garanteeritud töökoht T. OÜ-s, seega on süüdimõistetul võimalik vabanemisel saada sissetulekut, mis võimaldab äraelamist ja panustamist pere heaollu. See maandab uue kuriteo toimepanemise riski. P.T-l on ülalpidamisel 2 alaealist last ja rahalisi nõudeid ligikaudu 29 000 eurot. 2.
13. Vaatamata sellele, et P.T suhtes esineb positiivseid asjaolusid – käitumine karistuse ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused – ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid – varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 06.06.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu P.T, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt ei ole prokurör põhjendanud, miks ta ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ning vangla seisukoht põhineb kontrollimatul arvutuskäigul. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks on täidetud ning maakohtu määrus tugineb üksnes üldpreventiivsetele asjaoludele. Samuti jääb süüdimõistetule arusaamatuks, miks maakohus leiab, et ta ei tunnista oma sõltuvusprobleeme, kuigi on läbinud mitmeid programme ja asetseb narkosektoris. Kriminaalhooldusel soovib süüdimõistetu ka läbida sotsiaalprogramme. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et P.T vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses. Üksnes formaalsete eelduste täidetusest ei piisa, vaid täidetud peavad olema ka ennetähtaegseks vabanemiseks materiaalsed eeldused, mille täidetusest P.T puhul rääkida ei saa.
16. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Nagu tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 hindab kohus kõiki asjaolusid kogumis, nii arvestab kohus ka prokuratuuri seisukohta kui ka vangla esitatud iseloomustust. Prokuratuur on esitanud oma kirjaliku seisukoha ning selle pinnalt ei saa asuda seisukohale, et prokurör ei ole põhistanud, miks ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu seisukoht on teoreetiliselt küll õige, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riskiprotsente ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel ei saa arvestada, kuid vangla iseloomustus ei koosne üksnes riskiprotsendist ning maakohus ei ole arvestanud ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel uue kuriteo toimepanemise riskiprotsenti. Maakohtu määruses ei ole välja toodud üksnes üldpreventiivsed kaalutlused, vaid maakohus on väga põhjalikult analüüsinud ning kaalunud kõiki KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid. See, et süüdimõistetu ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata. Süüdimõistetu on maakohtu istungil vastates kohtule välja toonud, et ta ei leia, et tal on probleeme narkootikumidega, ta on käinud läbi kõik programmid, saab endaga hakkama ning sõltuvust narkootikumidest ei ole. Sellest on ka põhjendatud maakohtu seisukoht, et 3 süüdimõistetu ei tunnista sõltuvust. Probleeme retseptiravimitega on süüdimõistu ka maakohtu istungil selgitanud ja märkinud, et nüüdseks on ta nendest ka üle saanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse asuda võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale ja annaksid aluse süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla.
17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
18. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 4