lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav H.L , isikukood XXX, elukoht xxxx, xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; algharidus; ei tööta; väärteokorras karistatud 5-l korral; kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati 24.01.2018 mõisteti Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
lg 2 järgi 10 kuud vangistust, millest kohe kohtuotsuse jõustumisest kuulus ära kandmisele 1 kuu vangistust, ülejäänud 9 kuud vangistust mõisteti tingimisi katseajaga 2 aastat; tõkend - kahtlustatavana kinni peetud 28.02.2018 kell 14.17 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239-250, 2561-2565, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: H.L süüdi tunnistada
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 24.01.2018 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 10 (kümme) kuud vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.
MS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot riigi kanda. 1 KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel välja mõista H.L-ilt menetluskuluna sundraha 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse. Menetluskulud kokku summas 375 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700012792 ning selgitusega: „H.L , 1-18-1850, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS H.L süüdistatakse selles, et tema, omades kehtivat kriminaalkaristust
lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis uuesti alkoholijoobes olles 28.02.2018 kella 13.30 ajal Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Vao külas Mõisamaa-VaoIlma teel ratastraktor xxxx registreerimismärgiga xxxx, millega maantee 3. km-l sõitis teelt välja kraavi, kus traktor vajus külili. H.L joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST nr ARDM-0072, mille mõõtetulemus oli 0,83 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega H.L juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, isikuna, keda on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud, pani toime
MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on H.L-ile
lg 2 järgi mõistetavaks karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 24.01.2018 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 10 kuud vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.
Süüdistatav H.L on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav H.L on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. H.L tuleb süüdi tunnistada
424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. 2 KrMS § 256 5 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on kokkuleppe kohaselt H.L menetluskuludeks sundraha summas 375 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 180 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb jätta kaitsjakulud riigi kanda ning H.L poolt kuuluvad hüvitamisele kriminaalmenetluse kulud kokku summas 375 eurot. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Viru Maakohtu 14.03.2018 vigade parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: Parandada Viru Maakohtu 01.03.2018 otsuse nr 1-18-1850 resolutsiooni H.L suhtes tõkendiga seonduvas osas ja lisada järgnev lause: „Kohaldada H.L suhtes tõkendit – vahistamine – kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ära kandmiseni.“ Muus osas jätta Viru Maakohtu 01.03.2018 kohtuotsus nr 1-18-1850 muutmata. 01.03.2018 kohtuotsus 1-18-1850 jõustus 03.04.2018 Viru Maakohtu vigade parandamise kohtumäärusega. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.