kokkuleppemenetluses Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav § 424 lg 1 järgi V.K isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; algharidusega; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 19.05.2014 otsusega
lg 2 p 8 järgi rahalise karistusega 120-kordses päevamääras, s.o 384 eurot (rahaline karistus tasumata); tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud 9.-10.06.2019 RESOLUTSIOON V.K süüdi mõista
lg 1 järgi ning karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.
lg 1 alusel arvata V.K eelvangistuses viibitud aeg 9.-10.06.2019, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning V.K-le kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 2 alusel mõista V.K-le liitkaristuseks Tartu Maakohtu 19.05.2014 otsusega mõistetud rahaline karistus 120-kordses päevamääras, s.o 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot ja käesoleva otsusega mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud 28 kakskümmend kaheksa) päeva.
lg-te 1, 3 alusel V.K-le mõistetavat karistust 2 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.K 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) ei tarvita alkoholi. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.06.
Kokkuleppe sisu Süüdistatava V.K , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata V.K eelvangistuses viibitud aeg 9.-10.06.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning V.K-le kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel mõistetavat karistust mitte pöörata täitmisele kui V.K ei pane 1 aastase 6kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud
lg 1 ja § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust alkoholi mitte tarvitada.
lg 2 alusel Tartu Maakohtu 19.05.2014 otsusega V.K-le mõistetud rahaline karistus 120-kordses päevamääras, s.o 384 eurot viia täide iseseisvalt. Kohtu järeldused Süüdistatav V.K kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav V.K tuleb süüdi mõista
Kohtuistungil korrigeeris prokurör kokkuleppe teksti süüdistuse osas, jättes sellest välja etteheite mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis korduvalt. Kuna süüdistuse ülejäänud tekstis puuduvad igasugused viited korduvalt mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis ja kokkuleppes märgitud kvalifikatsioon vastab süüdistuse sisule, on prokurör põhjendatult süüdistuse teksti korrigeerinud. See ei riku ka süüdistatava õigusi ja huve. Peale selle palus prokurör liitkaristuse moodustamisel lisaks
§-le 64 lg 2 viidata ka
§-le 65 lg 2. Ka see prokuröri täiendus vastab kehtivale kohtupraktikale, mille puhul tuleb liitkaristus moodustada ka juhul, kui üks liidetavatest on rahaline karistus. Kuna kokkuleppes tegelikult on eelmisele karistusele viidatud, ei riku see prokuröri täiendus kohtu arvates süüdistatava õigusi ja huve. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 182,88 eurot, mis tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.