Karistus täidetud 16.01.2019 Elukoht: xxx Töökoht xxx Süüdistus Kriminaalasja number Menetluse liik KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 19231601397 ja 19231601803 lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista I.K KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud.
S § 68 lg 1 lugeda I.K poolt eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva, s.o 23.06.2019 kuni 24.06.2019 ja 31.07.2019 kuni 01.08.2019 karistusaja hulka, kandmata karistus on vangistus 2 kuud 16 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o 07.02.2020.a Tõkend- vahistamine – jätta I.K suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kui kohtuotsus ei ole karistuse ärakandmise ajaks jõustunud, siis karistuse ärakandmisel. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista I.K-lt riigituludesse
lg 1 p 9 alusel sundraha - 876 eurot.
lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale määratud tasu 271.20 eurot riigi kanda.
lg 3 alusel määrata I.K-l sundraha tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse I.K-le täiendavalt eraldi dokumendina. Asitõendid ja salvestised Kaks CD –plaati videosalvestistega (asuvad kriminaalasja materjalide juures)-
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus I.K süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi (väärteoasjad 28.05.2019 ja 20.06.2019), võttis uuesti 23.06.2019 ajavahemikul kell 15.40 kuni 15.45 Tallinnas xxx asuva xx müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe Caesari salati paki (tootekood xxx) maksumusega 4,30 eurot, millega ta möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Vargus jäi I.K tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kell 15.45 kauplusest lahkumisel turvatöötaja poolt kinni ning varguse objektiks olnud kaup tagastati kauplusele rikkumatult. I.K süüdistatakse veel selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi (väärteod 28.05.2019 ja 20.06.2019), võttis uuesti 31.07.2019 kella 11.12 paiku Tallinnas xxx asuvas xxx müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,5l pudeli A. Le. Coq Gin väärtusega 2,02 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Vargus jäi I.K tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni ning varguse objektiks olnud kaup tagastati kauplusele rikkumatult. Seega pani I.K oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht I.K tunnistas end täielikult süüdi talle inkrimineeritud kuriteos. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamistel antud ütlustega. 23.06.2019.a varguse episood Kohus leiab, et 23.06.2019.a varguse katse toimepanemine on tõendatud süüdistatava ja tunnistaja O K ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga ja xxx AS-avaldusega. 2 Xxx AS-i avaldusest nr xxx nähtuvalt palutakse võtta vastutusele 23.06.2019 kell 15.45 Xxxi xxx õigusvastase teo toimepannud isik, kelle juurest avastati Xxx AS-le kuuluvat tasumata kaupa 4.30 euro väärtuses. Kaubaks on Caesari salat, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele. Tunnistaja O K ütlustest nähtuvalt oli ta 23.06.2019.a turvatöötajana tööl Xxxis ning kaamerate vahendusel märkas kaubamajja sisenemas meesterahvast, kes oli üle antud politseile 20.06.2019.a seoses õlle vargusega. Tunnistaja nägi, kuidas sama meesterahvas võttis toiduosakonna riiulilt salati paki ja pani endale põue. Mees möödus kassadest, läbis turvaväravad ja kell 15.45 väljus poest. Mees peeti kinni ja turvaruumis selgus, et mehe põues on Caesar salatipakk, hinnaga 4.30 eurot. Tunnistaja O K ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud Xxxi kaubamaja turvakaamera videosalvestist. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et 23.06.2019.a. Xxxi kaubamaja toiduosakonnas Caesari salatit varastada üritanud isikuna peeti kinni I.K. Süüdistatava I.K poolt kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et oli alkoholijoobes, kõht oli tühi, aga raha ei olnud, mistõttu otsustas ühe karbi Caesari salatit varastada. Kaubamaja ukse juures peeti ta kinni, kaup võeti ära ja anti kauplusele tagasi. I.K objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest- otsustas karbi salatit varastada, nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. 31.07.2019 varguse episood Kohus leiab, et 31.07.2019.a varguse katse toimepanemine on tõendatud süüdistatava ja tunnistaja D G ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga ja xxx AS-avaldusega. xxx AS-i avaldusest nähtuvalt palutakse võtta vastutusele meesterahvas, kes 31.07.2019 kella 11.12 ajal pani toime kaupluses xxx aadressil xxx Tallinn, õigusvastase teo. Tooteks on A.LE COQ GIN purk 0,5l, väärtusega 2.02 eurot. Tunnistaja D G ütluste kohaselt, olles 31.07.2019.a tööl turvatöötajana xxx, märkas kella 11.11 ajal meesterahvast, kes pani müügisaalis jope taskusse toidupoele kuuluva A.LE.COQ GIN maksumusega 2.02 eurot. Kassaliini läbimisel isik kauba eest ei maksnud. Turvakontrolli käigus võeti pudel A.LE.COQ GIN ära. Isik anti üle politseile. Tunnistaja ütlusi varguse asjaolude kohta kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud turvakaamera salvestist. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti xxx toidupoes 31.07.2019 kell 12.07 varguse katsel kinni I.K. Süüdistatava I.K poolt kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et läks Solarise toidupoodi eesmärgiga alkoholi varastada, kuna raha ei olnud. Müügisaalis võttis ühe purgi džinni, pani selle jope taskusse ja möödus kassadest kauba eest maksmata. Kahetseb puhtsüdamlikult. I.K objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest - tahtis alkoholi juua, pani riiulilt võetud džinni jope taskusse, raha kauba eest tasumiseks ei olnud, nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. 3 Süüdistatava I.K poolt toime pandud teod mõlemas episoodis olid suunatud võõra vallasasja vastu. Tõendamist on leidnud, et I.K poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest kaupluse Xxx xxx ja xxx turvatöötajad jälgisid teda ning I.K peeti kinni vahetult peale varastatud kaubaga kassarivi läbimist. KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seetõttu on kvalifikatsioon läbi KarS § 25 lg 2 õige. Õige on ka varguse katse toimepanemine I.K poolt süstemaatiliselt. Riigikohus on lahendis 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt./…/ Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on I.K varasemalt karistatud korduvalt kriminaalkorras KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi, s.o süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest. Viimati karistati 18.05.2018.a Harju Maakohtu poolt lühimenetluses vangistusega 8 kuud. Väärteokorras on I.K viimati karistatud 20.06.2019.a 1 kiirmenetluse otsusega KarS § 218 lg 1-§ 25 järgi ja 26.06.2019.a Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna otsusega KarS § 218 lg 1-§ 251 järgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.K käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Hinnates I.K süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kahe õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et vargused jäid katse staadiumi, varastatud asjade maksumus oli väike ja need said kauplustele tagastatud. Kohus leiab, et I.K süü on väike. Kuna I.K on varem kriminaalkorras karistatud, s.h reaalse vangistusega, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud isiku karistamine rahalise karistusega. Varavastase süüteo toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei oleks rahaline karistus tema puhul ka täidetav. Seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt varastas ta rahapuudusel. Eeltoodu põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi peab kohus võimalikuks karistada I.K miinimumi lähedases määras, s.o 4- kuulise vangistusega, arvestades süü väiksust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetud karistust vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 2 kuud 20 päeva vangistust. 4 I.K oli kinni peetud kokku 4 päeva, 23.06.2019-24.06.2019 ja 31.07.2019 - 01.08.2019, millised tuleb lugeda karistusest kantuks, kandmata karistus on vangistus 2 kuud 16 päeva. Kohus ei nõustu kaitsja taotlusega jätta vangistus tingimisi KarS § 73 alusel kohaldamata. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige nende isikute puhul, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. I.K-l on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Isik vabanes karistuse kandmiselt 16.01.2019.a. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani ta esimese varguse väheväärtusliku asja vastu toime vähem kui 5 kuud pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. Varasemad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud. Samuti ei hoidunud I.K järjekordse uue süüteo toimepanemisest ajal, mil esimeses varguse episoodis oli prokuratuur kriminaaltoimiku kohtusse saatnud. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuluks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja kaitsjatasu.
lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks alates 01.01.2020.a 876 eurot.
lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrab, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, on põhjendatud jätta osa menetluskuludest, s.o kaitsjatasu 271.20 eurot, riigi kanda. Süüdistatava sõnul on ta 100% töövõimetu, sissetulekuks on töövõimetuspension, millest peetakse kinni summad kohtutäituri poolt. Kuivõrd I.K-l puudub piisav sissetulek ja vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, siis käib ühekorraga sundraha tasumine I.K-l ilmselgelt üle jõu. Kohus võimaldab sundraha tasuda 12 kuu jooksul. Asitõendid ja salvestised Kriminaalasja juures on kaks CD-plaati videosalvestistega.
Kohus juhindub
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.