← Eesti

1-22-6118/45

Obsah (8)§ 233§ 238§ 38§ 180§ 175§ 126§ 315§ 381

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 23. november 2022.a, Tartu kohtumajas 1-22-6118 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Rig

§ 233lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312, § 313 alusel kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada V.V Kar

S § 209 lg 2 p 5 - § 22 lg 3 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada V.V-le mõistetud karistust 1/3 võrra, so 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ning mõista V.V-le lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 8 (kaheksa) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui V.V ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Tsiviilhagid

§ 38

1 lg 1 p 1, § 310 lg 1 ning VÕS §-de 127, 128, 1043 ja 1045 alusel välja mõista tsiviilhagid V.V-lt kannatanutele: 7204,05 (seitse tuhat kakssada neli eurot ja viis senti) eurot A. T. (XXX esindaja M. L.; makse saaja A. T., Swedbank AS XXX) kasuks; 4134,46 (neli tuhat ükssada kolmkümmend neli eurot ja nelikümmend kuus senti) eurot H. V.-L. (ik. XXX; Nordea Bank Oyj XXX) kasuks; 2954,46 (kaks tuhat üheksasada viiskümmend neli eurot ja nelikümmend kuus senti) eurot A. L. (ik. XXX; Pank Nordea Soome XXX) kasuks; 610,61 (kuussada kümme eurot ja kuuskümmend üks senti) eurot L. K. (ik. XXX; Swedbank AS XXX) kasuks; 1360 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend eurot) eurot H. L. (ik. XXX; Swedbank AS XXX) kasuks; 3595,46 (kolm tuhat viissada üheksakümmend viis eurot ja nelikümmend kuus senti) eurot A. M. (ik. XXX; AS SEB Pank XXX) kasuks; 591,61 (viissada üheksakümmend üks eurot ja kuuskümmend üks senti) eurot M. M. (ik. XXX; makse saaja M.-M. M., SEB Pank AS XXX) kasuks; - 116 (ükssada kuusteist) eurot A. P. (ik. XXX; AS Swedbank XXX) kasuks; - 119 (ükssada üheksateist) eurot H. L. (ik. XXX; SEB Pank AS XXX) kasuks; 627,21 (kuussada kakskümmend seitse eurot ja kakskümmend üks senti) eurot H. M. (ik. XXX; makse saaja R. S., Swedbank AS XXX) kasuks; 506,91 (viissada kuus eurot ja üheksakümmend üks senti) eurot A. P. (ik. XXX; AS LHV Pank XXX) kasuks; 2052,27 (kaks tuhat viiskümmend kaks eurot ja kakskümmend seitse senti) eurot E. L. (ik. XXX; Swedbank AS XXX) kasuks; 1684,22 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend neli eurot ja kakskümmend kaks senti) eurot T. H. (ik. XXX; Osuuspankki XXX) kasuks; 1850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot A. K. (ik. XXX; SEB Pank AS XXX) kasuks; 591,61 (viissada üheksakümmend üks eurot ja kuuskümmend üks senti) eurot M. M. (ik. XXX; AS SEB Pank XXX) kasuks; 9044,85 (üheksa tuhat nelikümmend neli eurot ja kaheksakümmend viis senti) eurot M. L. (ik. XXX; Swedbank AS XXX) kasuks. 3. Jätta tsiviilhagide täitmise tagamiseks aresti alla Viru Maakohtu 20.01.2020. a määrusega nr 1-20-428 tsiviilhagi tagamiseks arestitud V.V AS-i Citadele Bank Eesti filiaali arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 124,65 eurot (III kd, lk 129-133) ja Tartu Maakohtu 25.11.2019. a määrusega nr 1-19-9335 tsiviilhagi tagamiseks arestitud V.V AS-i LHV Pank arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 988,28 eurot (I kd, lk 118-120). 2

(22)Juhul, kui V.V hüvitab kannatanutele tekitatud kahjud, vabastada eelmärgitud rahalised vahendid aresti alt ja tagastada V.V-le . 4. Menetluskulud:

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsjatasu 457,80 eurot ja sundrahast 881 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1; § 189 lg 2 alusel mõista V.V-lt välja menetluskuluna riigieelarvesse sundraha 100 eurot.

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et V.V-l on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 100 (ükssada) eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 10 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99922700040349 ning selgituse “V.V , otsus nr 122-6118, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD plaat, millel on 31.05.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (pakend nr A1; asub kriminaalasja juures). Edasikaebe kord ja tähtaeg Vastavalt

§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu 19.12.2022. a kell 13.00. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb 3

(22)apellatsioon esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. V.V-d süüdistatakse selles, et tema osutas kriminaalmenetluses tuvastamata isikutele kaasabi sellega, et avas kelmuse toimepanemise eesmärgil tegutsevate menetluses tuvastamata isikute soovil enda nimel järgmised pangakontod: XXX Luminor Bank AS arvelduskonto nr XXX, XXX AS LHV Pank arvelduskonto nr XXX, XXX Coop Pank AS-is arvelduskonto nr XXX ja XXX AS Citadale Banka Eesti filiaalis arvelduskonto nr XXX. Kõigi avatud arvelduskontode andmed, muuhulgas internetipanga ligipääsuandmed ning pangakaardid edastas ta, peale kontode avamist ja pangakaartide kättesaamist, täpselt tuvastamata ajal, seni tuvastamata isiku(te)le DHL kulleerteenuse vahendusel XXX linna, XXX riiki. Lisaks sisestas V.V XXX kuulutuseportaalis Kuldne Börs kuulutuse laenu finantseerimise kohta eraisikutele, mille kaudu kannatanud võtsid ühendust seni kindlaks tegemata isiku(te)ga, soovides saada laenu, kuigi tegelikkuses puudus kavatsetus kannatanutele raha kanda ning eesmärk oli saada varalist kasu pettuse teel. V.V isikuandmeid kasutades avasid menetluses tuvastamata isiku(
  1. d)V.V nimel pangakontosid ka välismaal. Menetluses seni tuvastamata isik(
  2. ud)pakkus(
  3. id)peale Kuldse Börsi ka sotsiaalmeediaportaalis Facebook laenusid. Laenukuulutustega tekitati kannatanutele arvamus, et kuulutuse üles panijaga ühenduse võtmisel on võimalik saada soovitud summas laenu, kuid see ei vastanud tegelikkusele. Väidetava laenu saamiseks lasid tuvastamata isikud kanda kannatanutel erinevatel põhjustel raha V.V poolt avatud kontodele ning muudele kontodele järgmises ulatuses: - ajavahemikul XXX - XXX laekus H. V. L. Nordea Bank OY arvelduskontolt nr XXX rahalisi vahendeid V.V Luminor Pank AS arvelduskontole kogusummas 2867,85 eurot ja lisaks kandis H. V. L. T. P. arvelduskontole nr XXX 1266,61 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 4134,46 eurot. - ajavahemikul XXX - XXX laekus A. L. Soome Nordea arvelduskontolt nr XXX rahalisi vahendeid V.V Luminor Pank AS kontole kogusummas 2169,61 eurot ja lisaks kandis A. L. L. L. arvelduskontole nr XXX ja R. A. kontole nr XXX kokku 784,85 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 2954,46 eurot. - ajavahemikul XXX - XXX laekus L. K. Swedbank AS-i arvelduskontolt nr XXX rahalisi vahendeid V.V Luminor Pank AS ja AS LHV Pank arvelduskontodele kogusummas 610,61 eurot. - ajavahemikul XXX - XXX laekus H. L. AS LHV Pank arvelduskontolt XXX rahalisi vahendeid V.V Coop AS arvelduskontole kogusummas 119 eurot ja lisaks kandis H. L. ajavahemikul XXX-XXX A. P. F. arvelduskontole nr XXX 1241 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 1360 eurot. 4
(22)- ajavahemikul XXX–XXX laekus A. M. SEB Pank AS arvelduskontolt XXX rahalisi vahendeid V.V Coop AS ja AS LHV pank arvelduskontodele kogusummas 2830,46 eurot, lisaks kandis A. M. V.V nimel avatud arvelduskontole nr XXX 646 eurot ja F. T. arvelduskontole 119 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 3595,46 eurot. - XXX laekus M. M. AS SEB Pank arvelduskontolt XXX rahalisi vahendeid V.V AS LHV Pank arvelduskontole kogusummas 591,61 eurot. - ajavahemikul XXX - XXX ja XXX-XXX laekus A. T. Swedbank AS-i arvelduskontolt nr XXX ja XXX rahalisi vahendeid V.V Coop AS ja AS LHV Pank arvelduskontodele 6609,05 eyirm lisaks kandis A T. V.V nimel avatud arvelduskontole nr XXX 595 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 7204,05 eurot. - XXX laekus A. P. ettevõtte OÜ XXX XXX OÜ AS Swedbank arvelduskontolt XXX rahalisi vahendeid V.V Coop AS arvelduskontole kogusummas 116 eurot. - XXX laekus H. L. AS SEB Pank arvelduskontolt XXX rahalisi vahendeid V.V Coop AS arvelduskontole kogusummas 119 eurot. - ajavahemikul XXX – XXX laekus H. M. Swedbank AS arvelduskontolt XXX rahalisi vahendeid V.V Coop AS ja AS LHV Pank arvelduskontodele kogusummas 627,21 eurot. - ajavahemikul XXX – XXX laekus A. P. Swedbank AS arvelduskontolt XXX ja SEB pank arvelduskontolt nr XXX rahalisi vahendeid V.V Coop AS arvelduskontole kogusummas 506,91 eurot. - ajavahemikul XXX-XXX laekus E. L. arveldusarvelt nr XXX rahalisi vahendeid V.V LHV panga kontole summas 611,21 eurot ja lisaks kandis E. L. samal ajavahemikul V.V nimel avatud arvelduskontole nr XXX 495,21 eurot ning oma XXX J. D. B. Swedbank kontolt nr XXX laekus V.V nimel avatud kontole nr XXX veel 945,85 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 2052,27 eurot. - ajavahemikul XXX - XXX laekus T. H. Swedbank AS arveldusarvelt nr XXX rahalisi vahendeid V.V AS Citadale panga ja LHV panga arvelduskontodele kogusummas 516,61 eurot ja lisaks kandis T. H. samal ajavahemikul V.V nimel avatud arvelduskontole nr XXX 1167,61 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 1684,22 eurot. - ajavahemikul XXX - XXX laekus A. K. Swedbank arvelduskontolt nr XXX rahalisi vahendeid V.V AS Citadale panga kontole kogusummas 1344 eurot ja lisaks kandis A. K. V.V nimel avatud arvelduskontole nr XXX 506 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 1850 eurot. - ajavahemikul XXX – XXX laekus M. M. SEB Pank AS arvelduskontolt XXX rahalisi vahendeid V.V AS Citadale panga arvelduskontole kogusummas 591,61 eurot. - ajavahemikul XXX - XXX laekus M. L. arveldusarvelt nr XXX rahalisi vahendeid V.V AS Citadale panga arvelduskontole kogusummas 5839,85 eurot ja lisaks kandis M. L. samal ajavahemikul V.V nimel avatud arvelduskontole nr XXX 3205 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 9044,85 eurot. 5
(22)Enda nimele pangakontode loomise, andmete XXX saatmisega ning kuulutuse sisestamisega, osutas V.V ainelist kaasaabi kelmuse toimepanemisele, mis võimaldas seni tuvastamata isikutel võtta XXX välja V.V arvelduskontodelt raha, mis oli kannatanutelt pettuse teel saadud. Kokku tekitati kannatanutele kahju vähemalt 37042,72 euro ulatuses. Sellega pani V.V toime KarS § 209 lg 2 p 5 - § 22 lg 3 alusel kvalifitseeritava kuriteo, s.o aitas kaasa teisele isikule varalise kahju tekitamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis pandi toime avalikkuse poole pöördudes. 2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et kohtueelses menetluses on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad V.V süüd. Põhitegu on toime pandud ja V.V teod soodustasid selle toimepanemist, kergendasid seda ehk siis V.V tegude puhul on tegemist tegudega, mis toetasid täideviija tegutsemist. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Prokurör palub V.V süüdi mõista ja karistada teda 1-aastase vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendada seda karistust 1/3 võrra ja mõista V.V-le karistuseks 8 kuud vangistust. Kar

S § 73 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui V.V ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuna V.V ei oma suurt sissetulekut ja tal tuleb süüdimõistva otsusega kaasnevalt hüvitada ka märkimisväärses suuruses tsiviilhagid, jätta

§ 180

lg 3 alusel kaitsjakulud riigi kanda ning mõista sundrahast välja 100 eurot, jättes muus osas sundraha samuti riigi kanda. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute tsiviilhagid ja mõista need V.V-lt nende kasuks välja. Kriminaalasjas arestitud vara jätta hagide täitmise tagamiseks aresti alla ja kriminaalasja juures olev DVD plaat jätta asja juurde.

  1. Süüdistatav kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav. Tema ei ole ühegi inimesega suhelnud ega tunnista ennast süüdi. Ta ei võta tsiviilhagisid õigeks. Ta soovib asja lahendamist lühimenetluses ja enda ristküsitlemist.
  2. Kaitsja leidis, et faktiliste asjaolude üle suurt vaidlust ei ole, asi taandub sellele, kas isikul oli tahtlus või mitte ning paraku tuleb isiku ütlustest välja, et ta langes kergemeelsuse ohvriks ja ei saanud aru, et ta paneb toime süüteo. Tsiviilhagide puhul ei saanud selle Luminor pangakonto avamisel V.V-l teadlikkust ega tahtlikkust olla. Seega puudub H. V.-L., A. L. ja L. K. poolt tehtud Luminori kannete ja V.V-le etteheidetavate süütegude vahel põhjuslik seos. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid annavad aluse tunnistada V.V süüdi talle inkrimineeritud kuriteos. Käesolevas otsuses hindab kohus esmalt V.V-le KarS § 209 lg 2 p 5 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust (a), mõistes V.V-le karistuse (b), lahendades esitatud tsiviilhagide hüvitamise küsimuse (c) ja otsustades menetluskulude hüvitamise (d). Seejärel võtab kohus seisukoha asitõendite osas (e). (a)
  4. Süüdistatav V.V , soovis asja lahendamist lühimenetluses ja enda ristküsitlemist. Enda ütluste kohaselt soovis ta eraisikutelt laenu, kuna pank ei andnud talle. Ta kandis laenu saamiseks erinevatele eraisikutele raha, kokku 3400 eurot millegagi, mille ta ise laenas 6

(22)tuttavatelt. Umbes 2 aastat hiljem, kui ta oli selle raha ära maksnud, võttis temaga ühendust E. K. ja ütles, et H. K. on see inimene, kellelt ta laenu saab. H. K. ütles jälle, et annab laenu, et kanna natukene raha juurde. Ta avas Luminori konto, kuna H. K. rääkis talle augu pähe, et siis saab ta oma raha tagasi. Seda, et H. K. tegeleb kelmusega, sai ta esimest korda aru, kui käis XXX ülekuulamisel. Ta ei saanud aru, et võib olla nö kaasaaitaja. Ta ei tea, miks ta LHV konto avas XXX. a. Coop Panga arvelduskonto avas ta XXX. a, kuna H. K. sundis ja ähvardas teda. Ähvardamine ja sundimine seisnes selles, et ta lubas talle läbi Facebook Messengeri ikka raha anda. XXX. a avas ta Citadele pangas arvelduskonto, kuna jälle lubati talle raha tagasi. Ta ei mäleta, kuna ta Kuldse Börsi kuulutust uuendas, kuid on seda teinud. Ta tegi seda, kuna jälle käis H. K. talle päevade kaupa peale ja sundis teda seda tegema, et oma raha kätte saada. Luminor Bank, LHV Panga, Coop Panga ja Citadele panga kuulutuste uuendamise juures ei saanud ta aru, et võib aidata kaasa kelmusele. Ta avas osa pangakontosid kohapeal, osa internetipangas. Ta sai siis ka pangakaardid, mis H. K. käskis saata inimesele XXX. Ta saatiski DHL-i kaudu. Ta sai H. aru, et kui konto avab, saab oma raha tagasi, kui tema kord tuleb. Tema kord selles mõttes, et enne teda olid ka inimesed, kes pidid laenu saama ja seepärast öeldi talle, et ta saab kuu-kaks hiljem. Talle tundus see põhjendatud, arvas, et nii käibki, et avab oma nimega arve, saadab kaardi XXX ja saab oma raha tagasi. Ta ei näinud mingit ohtu, et midagi halba võiks juhtuda. Tal oli nende pangakontode internetipankadele ligipääs. Pärast kohtueelses menetluses antud ütlustega tutvumist avaldas V.V , et tundub, et ta on käinud ja vaadanud internetipankades neid pangakontosid. Siis ta nägi, et tema pangakontode pealt on raha liikunud, kuid H. K. ütles, et see on inimestele laenuks antud. Tema ise laenu ei saanud ja tollel hetkel, kui ta seda raha ei saanud, tekitas see temas tunde, et teda on petetud. Temaga võtsid ühendust need samad inimesed, kelle kohta ta arvas, et nad petsid teda. Tema sisestas kuulutusi, mille teksti andis talle H. K.. Ta tegi kõike, mis H. K. ütles, et oma raha tagasi saada. Ta suhtles H. K. läbi Facebooki Messengeri, füüsiliselt ei kohtunud. Tal ei olnud võimalik mitte teha asju, mida H. K. palus teha, kuna ta oli liiga tugevalt H. K. surve all. Tal on väga kahju nende inimeste ees, kes läbi tema konto petta on saanud, kuigi ta ei ole ise ühegi inimesega suhelnud.
  1. Prokuröri taotlusel avaldas kohus ka V.V kohtueelses menetlustest antud ütlustest lõigu „Mina olin ka selleks hetkeks aru saanud, et tegu on pettusega ja et XXX olevad kelmid petavad inimestelt raha välja. H. aga suutis mind veel 3 korda ära rääkida oma lubadustega ja ma olin nõus veel pangakontosid avama.“ Seepeale avaldas V.V , et ta sai ikkagi ülekuulamisel aru, et on olnud pettused. Ta ei mäleta, miks ta kohtueelses menetluses andis selliseid ütlusi. Ei oska seletada, miks ta nii vastas. Kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamise osas avaldas V.V ka, et võib-olla temast saadi valesti aru. Ta sai pärast ülekuulamist ütlusi lugeda, kuid ta ei lugenud neid läbi – andis allkirja ja läks ära.
  2. Vaadates V.V poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi (IV kd, tl 198-200, 223229) ja võrreldes neid kohtuistungil ristküsitluses antutega, saab asuda seisukohale, et V.V ütlused on ühetaolised kõige muu osas, v.a selles, kuna tema sai aru, et tegu on pettusega, s.t kas ta oli sellest saanud aru enne tema ülekuulamisi või sai ta sellest aru alles (kahtlustatavana) ülekuulamisel. Kohtu hinnangul ei ole V.V ütlused, milliste kohaselt sai ta alles pärast toimunut aru, et tegemist oli pettusega (kelmus), usaldusväärsed ja on pigem antud selleks, et pääseda vastutusest. Sellisel seisukohal on kohus, arvestades asjaolu, et V.V oli varasemalt juba ise sama skeemi alusel petta saanud, milliseid V.V ütlusi peab kohus usaldusväärseteks, ning arvestades kriminaalasjas vaadeldud tema ja H. K. suhtluse sisu, millise pinnalt ei jää kohtu hinnangul kahtlust, et V.V pidas vähemalt võimalikuks, et tema poolt avaldatud arveldusarvete andmeid ja üles pandud kuulutusi kasutatakse pettuse toimepanemisel. 7
(22)
  1. Nii on 31.05.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollist (IV kd, tl 133-197), vaadeldud V.V ja Facebooki kasutajaga H. K. toimunud suhtluse sisu, näha kokkuvõtlikult järgmist: kuidas V.V avab oma suhtluspartneri H. K. korraldusel erinevaid arveldusarveid, s.o süüdistuses tooduid ja saadab nende andmed, sh ka pangakaardid suhtluspartneri nimetatud isikule XXX (alates XXX. a, IV kd, tl 134); näha on ka, kuidas H. K. instrueerib korduvalt V.V-d , mida viimane peab panga päringute peale vastama (näiteks XXX, IV kd, tl 148; XXX, IV kd, tl 165); V.V-l tekib suhtluse käigus mitmel korral kahtlus, kas tegemist võib olla pettusega (XXX. a, IV kd, tl 143), kuivõrd ta küsib selle kohta oma vestluspartnerilt, uurides ka, kas inimene tegelikult laenu saab (XXX. a, IV kd, tl 152) ning kas inimesed tegelikult ka laenu kätte saavad (XXX, IV kd, tl 159). Ühtlasi ütleb V.V , andes H. K. teada, et pank küsib, miks laekus tema kontole M. K. 119 eurot ja S. B. 4250 eurot ning kas ta on nõus M. K. antud summa tagasikandega, et juba kahtlustavad, mis viitab kohtu hinnangul sellele, et V.V saab aru, et asi ei ole päris õige (XXX, IV kd, tl 147); V.V avaldab korduvalt, et nii enam ei saa, et tema on Eestis ja raha võetakse välja mujal, kõige parem oleks, kui tema võtaks raha välja ja uniooniga saadaks kuhu vaja, kuna siis ei hakata asjas kahtlema (näiteks XXX, IV kd, tl 162); samuti nähtub, et V.V vaatab kontode seisu, mida ta kinnitas ka kohtuistungil antud ütlustes, ja näeb, et seal on raha liigutatud (IV kd, tl 144); ühel hetkel kahtlustab V.V, et ta pannakse vanglasse (XXX. a, IV kd, tl 149); V.V hakkab H. K. koostööle, lubades sisestada reklaami Eesti saidile (alates XXX. a, IV kd, tl 151) ja ta rõhutab korduvalt, et tahab H. K. koostööd jätkata (näiteks XXX, IV kd, tl 168). Samuti annab ta korduvalt teada, et on kuulutused postitanud ja kui H. K. teda selle eest tänab, ütleb, et seda pole vaja, kuna see ongi tema töö (näiteks XXX, IV kd, tl 173-174); V.V annab teada, et oleks vaja uut e-posti aadressi, kuna toubafinancialil puudub Eestis laenude väljaandmise luba, mille peale „H. K.“ edastab talle e-posti aadressi XXX (XXX, IV kd, tl 168). Siinkohal märgib kohus, et ühtlasi on näha, et V.V-d , kellel on rahaliselt vaieldamatult suhtlusest nähtuvalt väga kitsas seis, ajendab koostööle see, et ta loodab, et saab varasemalt kaotatud raha tagasi. Seda kinnitas ta ka istungil antud ütlustes.
  3. Liikudes V.V ütluste juurest edasi, siis pole käesolevas asjas sisulist vaidlust, et kriminaalasjas tsiviilhagid esitanud kannatanud A. T., H. V.-L., A. L., L. K., H. L., A. M., A. P., H. L., H. M., A. P., E. L., T. H., A. K., M. M. ja M. L. soovisid saada laenu ning selleks kandsid nad erinevatele pangakontodele erinevaid summasid.
  4. Kokkuvõtlikult nähtub kannatanu A. T. ütlustest (I kd, tl 3-6), et tal oli vaja 1000 eurot laenu, mistõttu pani ta Facebooki gruppi „Laenud eraisikult eraisikule“ kuulutuse. Selle tulemusena sai ta Facebook Messengeri sõnumi kelleltki M. N., kelle antud kontaktidele ta lõpuks ka kirjutas. Kohe, enne laenu saamist, pidi ta hakkama tasuma mingeid tasusid. Ülekanded tegi ta enamuses LHV Eesti pangale, mõned läksid ka Coop pangale. Ühe makse tegi ka välismaale. Maksed pidi tegema V.V nimele. Ta ei oska peast öelda, kui palju ta soovitud laenu saamiseks on maksnud, kuid see on ca 5000 eurot. Need andmed on kõik Swedbank pangas olemas. Ühel hetkel lõpetas ta selle ära, kuna kõik asi oleks hakanud uuesti otsast pihta ja ta pöördus nõuande saamiseks juristi poole, kellele rääkis loo ära ja jurist ütles, et tegemist on pettusega ning soovitas politseisse avalduse teha. A. T. suhtles laenu saamiseks oma e-posti aadressilt XXX, kirjutades ja talle kirjutati e-posti aadressidelt XXX ja XXX.
  5. Kannatanu A. T. ütlustega on kooskõlas Swedbank AS 19.11.
  6. a vastusest (I kd, tl 16-25) nähtuv. Vastuse kohaselt on A. T. pangas arvelduskonto nr XXX ja XXX ning 8
(22)limiidikonto nr XXX. Vaadates panga poolt menetlejale edastatud kontode väljavõtteid ajavahemiku XXX kuni XXX kohta, nähtub, et A. T. kontolt nr XXX on tehtud kanne V.V nimele kontole nr XXX summas 475 eurot (I kd, tl 18). Samuti nähtub, et kannatanu tegi enda kontolt nr XXX kandeid A. ja V.V-le kontole nr XXX ja V.V-le kontole nr XXX summades 116 eurot, 395,20 eurot, 397 eurot, 355 eurot, 600 eurot, 395,85 eurot, 1400 eurot, 850 eurot, 825 eurot, 800 eurot. Lisaks tegi kannatanu ülekande V.V-le kontole nr XXX summas 595 eurot. Ehk siis tegi kannatanu A. T. V.V-ga seotud arveldusarvetele ülekandeid kokku 7204,05 euro ulatuses. Seejuures on kannete selgitused erinevad, näiteks „Lepingutasu“, „Makse“, „Makse + trahv“, „Konto aktiveerimine“.
  1. Kannatanu A. T. ütlusi toimunu, sh suhtluse kohta laenu teemadel kinnitavad ka tema poolt menetlejale edastatud kirjavahetused tema ja tundmatute isikute vahel (I kd, tl 59-94; I kd, tl 95-98). Antud suhtlusest on näha, et laenu soovivat kannatanut instrueeritakse laenu saamiseks tegema erinevaid ülekandeid, s.o näiteks aktiveerimiskoodide saamiseks või panga poolt nõutavate trahvide katteks. Seejuures kinnitatakse kannatanule korduvalt, et tegemist on viimase maksega või kui ta nõutavaid makseid ei tee, tema laen tühistatakse. Samas on näha, et hoolimata nõutud maksete sooritamisest kannatanu tegelikult soovitud laenu ei saa.
  2. Kannatanu H. V.-L. kirjeldab samuti ütlustes (I kd, tl 123-128), kuidas tal oli XXX. a maikuus vaja lisaraha, mistõttu, kui ta oli saanud T. L. ja ettevõttelt XXX meiliaadressilt XXX laenupakkumise, otsustas ta sellele vastata ja küsida laenu saamise tingimuste kohta. Ta soovis saada laenu 35 000 eurot. Ta saigi sealt vastuse, milles talle pakuti laenu 3% intressiga, mis oli soodne pakkumine, kuna Soome pankade intressid jäävad 10-25% vahele ja Eesti pangad Soomest tulusid saavatele laenu ei anna. Edasi kirjeldab H. V.-L., kuidas ta tegi T. P. arveldusarvele nr XXX ülekande ning kuidas pärast sinna tehtud ülekannet saabus talle laenuleping 35 000 euro laenamiseks, misjärel hakkasid talle aga saabuma aina uute põhjendustega maksenõuded, mis muudkui suurenesid. Näiteks pidi ta maksma laenu omavastutuse ja legaliseerimise tasu, tasu advokaadi ja maksumärkide eest jne. Kõikide maksenõuete juurde esitati aga väga usutavad ja oskuslikult formuleeritud selgitused, mistõttu ta jäi neid uskuma ja tasus nõutud summad. Edasi kirjeldab kannatanu, kuidas ta tegi lisaks esimesele, s.o laenulepingu saamisele eelnenud kandele, veel erinevate maksenõuete katteks ülekandeid T. P. arveldusarvele ja ka V.V kontole nr XXX Luminor pangas Eestis ning et kuigi ta tasus kõik nõutud summad, ta lõppastmes siiski soovitud laenu ei saanud. Ühtlasi nähtub, et kui kannatanu oli saanud aru, et tegu on pettusega, palus L. võtta tal Facebookis ühendust H. K., kes ütleb, mida teha, et asjad toimiksid. Kannatanu H. K. ühendust ei võtnud, kuid H. K. võttis temaga ise ühendust. Kannatanu vastas H. K. ühel korral.
  3. Kannatanu H. V.-L. Nordea Panga arveldusarvelt nr XXX tehtud ülekannete väljatrükid (I kd, tl 134-141) kinnitavad kannatanud ütlusi T. P. arveldusarvele nr XXX ja V.V arveldusarvele nr XXX erinevate selgitustega ülekannete tegemise kohta. Neilt nähtuvalt kandis H. V.-L. T. P. arveldusarvele 119 eurot, 372,61 eurot, 775 eurot, s.o kokku 1266,61 eurot ning V.V nimel olevale arveldusarvele 397 eurot, 465,85 eurot, 795 eurot , 972 eurot, 238 eurot, s.o kokku 2867,85 eurot. Kokku seega 4134,46 eurot.
  4. Sarnaselt kannatanu A. T. oli ka kannatanu H. V.-L. laenu saamise teemadel tundmatute isikutega kirjavahetuses (I kd, tl 142-199). Antud suhtlusest on näha, et laenu soovivat kannatanut instrueeritakse laenu saamiseks tegema erinevaid ülekandeid, s.o näiteks koodide, kindlustuse või õigusabikulude katteks. Seejuures kinnitatakse kannatanule korduvalt, et tegemist on viimase maksega või kui ta makset ei tee, peavad nad temaga koostöö lõpetama, ülekanne tühistatakse. Ühtlasi nähtub, et kannatanule avaldatakse H. K. kontakt, kui isik, kelle 9
(22)ta peaks Facebookis lisama ning kes ütleb, mida teha, et asjad toimiksid. Näha on seegi, et hoolimata nõutud maksete sooritamisest kannatanu tegelikult soovitud laenu ei saa.
  1. Kannatanu A. L. on ütluste (I kd, tl 207-210) kohaselt teinud enda arvelduskontolt XXX ülekandeid V.V kontole nr XXX, L. L. kontole XXX ja R. A. kontole XXX. Tema sõnul sai asi alguse XXX. a mais, kui soovis osta XXX maja, milleks vajas sissemaksuraha. Kuna ta oli otsinud Google kaudu laenu, viskas talle Facebooki laenukuulutuse, kus oli e-maili aadress XXX, kuhu ta kirjutaski. Sealt meililt hakati talle ka vastama. Kõik eelnevatele kontole tehtud ülekanded on seotud tema laenusooviga ja maksete selgitustes on enamasti kirjas, mille eest ta maksed tegi. Maksete tegemise kohta saatis talle alati L. L.. Algul tundus, et suhtleb eestlasega, kuid siis sai aru, et on kasutatud Google tõlketeenust. Mingil hetkel oli ta aga nii palju raha sisse maksnud, et talle tundus, et ta ei saa taganeda. Samuti meenub talle, et ühel hetkel, kui ta arvas, et see on kõik vale, kanti talle 472,61 eurot tagasi, millega nad võitsid tema usalduse tagasi, mistõttu maksis ta selle summa samale kontole tagasi. Talle tekitatud kahju on 2954,46 eurot.
  2. Lisaks ütlustest nähtuvale, mis nimel ja arvelduskontodele kannatanu A. L. ülekandeid laenu saamiseks tegi, kinnitavad seda ka tema poolt menetlejale edastatud ülekannete kuvatõmmised (I kd, tl 249-255). Neilt on näha, et kannatanu tegi enda arvelduskontolt ülekandeid V.V-le kontole nr XXX, R. A. kontole nr XXX ja L. L. kontole nr XXX ja kannete selgituseks on märgitud näiteks „Advokaadi tasud laenu saamiseks“, „A. laenu taotlus“, „A. L. laenukindlustus“.
  3. Kannatanu A. L. oli samuti soovitava laenu teemal kirjavahetuses tundmatute isikutega (I kd, tl 214-248). Sarnaselt juba käsitletud kirjavahetustega palutakse ka selles teha kannatanul korduvalt erinevatel põhjustel ülekandeid, s.o näiteks koodide, kindlustuse ja õigusabikulude katteks, kinnitades, et tegemist on viimase maksega enne laenu enda kontole saamist. Samuti selgitatakse kannatanule, et kui ta ei soovi nõutud makseid teha, siis tema ülekanne tühistatakse. Näha on seegi, et kannatanu soovitud laenu siiski ei saa.
  4. Kannatanu L. K. tegi ütluste kohaselt (II kd, tl 1-4) enda arvelduskontolt XXX V.V nimele arveldusarvetele nr XXX ja nr XXX ülekandeid, kuna soovis XXX. a juulis laenu saada. Laenukuulutust nägi ta Facebookis, mille peale klikkides avanes kirjablokk, kus hakkas laenuandjaga suhtlema. Ta soovis laenu saada 15 000 eurot, et võlast vabaneda. Enne laenu saamist pidi ta maksma lepingu kindlustustasu 119 eurot, pärast mille tasumist pidi saatma enda arveldusarve ja laenu kätte saama. Ta maksiski selle ära V.V kontole, kuid pärast seda hakkasid tulema uued kirjad uute maksenõuetega. Ühel hetkel vaatas ta, et asi on valesti ja keeldus maksmast ning nõudis oma raha tagasi. Temale tekitatud kahju on 610,61 eurot.
  5. Kannatanu L. K. ütlustega on kooskõlas tema poolt menetlejale edastatud maksekorraldused (II kd, tl 5-7), millest nähtuvalt on ta teostanud ülekandeid V.V-le kontole nr XXX ja V.V-le kontole nr XXX.
  6. Kannatanu H. L. ütluste kohaselt (II kd, tl 31-33) tahtis ta vahepeal võtta laenu XXX ühelt eraisikult. Selle info leidis ta Facebookist ja tema kirjale vastati e-posti aadressilt XXX. Ta tahtis laenu 2000 eurot ja talle öeldi, et ta peab maksma enne mingeid kindlustusmakseid. Öeldi, et selle 2000 euro saamiseks on enne vaja maksta 500-600 eurot. Ta kandis raha XXX A. P. F. kontole. Need „kindlustusmaksete“ kanded tegi ta oma LHV pangakontolt ja maksis kokku umbes 1200 eurot. Ühe kande 119 eurot tegi ta ka V.V nimele. Tegelikult ta midagi ei saanud, vaid maksis hoopis ise. 10
(22)
  1. Kannatanu H. L. ütlustega on kooskõlas tema poolt menetlejale edastatud pangakonto nr XXX väljavõttelt (II kd, tl 23-30) nähtuv. Sellelt on näha kanded A. P. F. kontole nr XXX selgitustega „Kindlustus“ kokku summas 1241 eurot ja V.V-le XXX selgitusega „H. L.“ summas 119 eurot.
  2. 26.08.
  3. a AS LHV Panga vastus (II kd, tl 38-39) tõendab, et H. L. poolt A. P. F. tehtud ülekanded tehti tõepoolest XXX pangakontole.
  4. Kannatanu A. M. ütluste kohaselt (II kd, tl 47-50) oli tema toonane XXX juuli alguses XXX väga haige ja ta üritas saada ravirahasid, et saaks normaalselt elada. Ta leidis kuulutuse Kuldsest Börsist. Kuulutuse kohaselt pakuti laene 1000-200 000-ni ja tuli kontakteeruda e-posti aadressil T. L., kes kasutas e-meili XXX. T. lubas, et ta saab laenu. Laenu saamiseks tegi ta erinevaid makseid, s.o näiteks kindlustuse ja koodide eest F. T. kontole nr XXX ja V.V-le kontodele nr XXX, nr XXX ja nr XXX. Kokku tasus ta kelmidele 3595,46 eurot. Ta sai XXX. a augusti teises pooles aru, et tegemist on kelmusega, siis hakkas T. isegi ähvardama, et kui raha ei ole, kaotab ta kõik. Ta ei mäleta, milliseid andmeid T. edastas, konto numbrit nad ei küsinud, vaid mis pangas ta toimetab ja milline on Swift kood.
  5. Kannatanu A. M. ütlusi tehtud kannete kohta kinnitavad tema poolt menetlejale edastatud maksekorraldused (II kd, tl 51-61), kust nähtuvad tema poolt ütluste andmise käigus nimetatud isikutele ja kontodele ülekannete tegemised, ja väljatrükk tema poolt väidetavale laenuandjale edastatud e-kirjast, kust on näha, et ta saatis kirja tema poolt ülekuulamisel nimetatud e-posti aadressile XXX (II kd, tl 62).
  6. Kannatanu M. M. (II kd, tl 64-67) tegi XXX. a juulis V.V-le kontole nr XXX ülekanded, kuna soovis laenu saada. Selleks leidis ta kuulutuse Kuldsest Börsist. Kuulutuses oli laenuandja nimi eestikeelne ja tema arvates mehe nimi. E-mail, kuhu oli vaja kirjutada, oli XXX. Temaga hakkas e-maili teel suhtlema T. L.. Ta soovis laenu 15 000 eurot ja enne laenu väljastamist hakati temalt küsima raha: laenulepingu tasu 472,61 eurot ja pärast seda veel kindlustuse eest. Kui temalt hakati kolmandat korda raha küsima, sai ta aru, et tegemist on pettusega. Kui ta hakkas oma raha tagasi nõudma ja ütles, et läheb politseisse, soovitaski kelm lihtsalt sinna minna ja kadus tema jaoks. Kaks summat, mis ta jõudis ära kanda, olidki kantud V.V-le kontole nr XXX summas 591,61 eurot.
  7. Kannatanu M. M. ütlustega on kooskõlas tema poolt menetlejale edastatud maksekorraldustest (II kd, tl 70-72) nähtuv: ta on teinud V.V-le kaks ülekannet summas 591,61 eurot kontole nr XXX. Samuti nähtub kannatanu poolt menetlejale edastatud kirjavahetusest (II kd, tl 73-75), et ta oli laenu teemal suhtluses isikuga, kes kasutas e-posti aadressi XXX. Antud kirjavahetuses palutakse kannatanul teha maksed kindlustuse ja valideerimiskoodi eest, kinnitades, et ta peab maksma veel viimast korda ning see, et kui kannatanu soovis tasutud summat tagasi, lubades vastasel juhul politseisse pöörduda, ütlebki tema kirja adressaat, et ta pöörduks politseisse.
  8. Kannatanu A. P. ütluste (II kd, tl 75-77) kohaselt kuulub talle ettevõte OÜ XXX. V.V-le tegi ta kontole nr XXX ülekande summas 116 eurot, kui soovis laenu saada. Selle laenukuulutuse leidis ta Facebookist. Laenu saamiseks pidi kirjutama XXX ja ta kirjutas sinna, küsides 10 000 eurot laenu. Talle kirjutas E. R. ja laenu saamiseks pidi ta tegema E. saadud andmete alusel ülekande 116 eurot V.V-le. Esimese makse tegemise järel ta eeldas, et saab raha oma arvele, milleks oli E. saatnud ka oma Swedbanki arvelduskonto numbri. Enne, 11
(22)kui laen üle tuli, hakati nõudma 300 eurot, mida oli vaja mingite allkirjade jaoks. Ta sai aru, et tegu on pettusega ja laenu ta ei saa.
  1. Seda, et kannatanu A. P. tegi V.V-le ülekande, tõendab ka OÜ XXX pangakontolt nr XXX (II kd, tl 82-83) nähtuv: XXX. a on tehtud sellelt kanne summas 116 eurot selgitusega „laen“ V.V kontole nr XXX.
  2. Kannatanu H. L. ütluste (II kd, tl 84-87) kohaselt kandis ta V.V arvelduskontole 119 eurot seoses sellega, et tema XXX tegi Internetist leitud kuulutuse peale tema nimel laenutaotluse 40 000 euro laenamiseks. Neile lubati see laen anda pooleks aastaks, tagasimakse 6726 eurot kuus. Pärast andmete saamist küsiti lepingutasu 119 eurot, pärast mille tasumist pidi raha 72 tunni jooksul laekuma. Suhtlus toimus neile meili teel, neile kirjutas keegi T. L. XXX, XXX. XXX sai aru, et tegemist on pettusega, kui pärast selle 119 euro tasumist hakati küsima 472,61 eurot ülekandmise tasu. Kahju on ta saanud 119 eurot. Ta ei ole seda raha tagasi saanud.
  3. Kannatanu H. L. ütlusi kinnitab tema kirjavahetus tundmatute isikutega (II kd, tl 93-95, 100-104), kus esiteks palutakse kannatanul soovitud laenu 40 000 eurot saamiseks tasuda lepingukulu 119 eurot, lubades pärast selle tasumist 72 tunni jooksul laen kannatanu pangakontole kanda ning seejärel on näha, et kannatanule tegelikult laenu üle ei kanta, vaid tal palutakse maksta üleandmise ülekande tasu 472,61 eurot, mille järel lubatakse jällegi, et siis saab pank kohe aktiveerida laenu kontole, mis juba ootab võrgus aktiveerimist, ja ka menetlejale edastatud maksekorraldus (II kd, tl 96-98), millest nähtub V.V-le 119 euro kandmine kontole nr XXX.
  4. Kannatanu H. M. (II kd, tl 105-108) kandis oma pangakontolt XXX ajavahemikul XXX.-XXX. a kokku 627,21 eurot V.V kontodele nr XXX ja XXX, kuna soovis sel perioodil laenu saada. Talle lubati, et see 2000 eurot tuleb kohe. Vahepeal tundus talle, et tegemist on uskliku inimesega, sest ta mainis, et jumal kannab talle selle raha, tuleb ainult maksta. Iga liigutus maksis. Rohkem ülekandeid ta seoses selle laenusooviga teinud ei ole. Kontaktideks, millelt suhtles, oli ainult E. V. ja e-maili aadress XXX. Viimase makse tegemise järel tundus talle, et asi on juba kahtlane. Ta ei ole oma raha tagasi saanud.
  5. Kannatanu H. M. ütlusi kinnitavad tema poolt menetlejale edastatud kuvatõmmised tema poolt tehtud maksetest (II kd, tl 119-123), kust nähtuvad ütlustes nimetatud ajal ja kogusummas V.V-le pangakontodele ülekannete tegemised.
  6. Kannatanu A. P. tegi ütluste (II kd, tl 124-127) kohaselt V.V kontole nr XXX kaks ülekannet, kuna otsis võimalust saada 15 000 eurot laenu. See laenukuulutus tuli talle läbi Facebooki reklaamina. Edasi kirjeldab ta, kuidas kirjutas kuulutuses olevale kontaktile ja et talle vastanud inimese nimi sisaldus ka e-maili aadressis. E-mail oli kas hotmail või g-mail lõpuga. Talle öeldi, et laenu saamiseks ei ole vaja sissemaksu ega midagi. Ta digiallkirjastas ka talle edastatud lepingu ja saatis selle tagasi, mille järel pidi raha laekuma, aga ei laekunud. Edasi küsiti temalt ülekande tegemist panga transiittasu eest ja ta maksis 111,70 eurot ning siis teise kandega veel 395,21 eurot. Siis küsiti temalt veel äkki 300 eurot, ta ütles, et ei maksa midagi. See viimane oli, kui ei eksi, kindlustusmakseks. Seda viimast summat nõuti umbes pool aastat, aga tema enamasti ei vastanud ja kui kirjutas, siis palus raha tagastada. Laenu ta ei saanud. Pärast pooleaastast vaikust kirjutati talle uuesti, et kuna ta ei ole laenu saanud, siis kannavad talle raha tagasi, kuid ka siis tuli kiri, et ta peab maksma veel 300 eurot ja saab ka laenu. Tema 12
(22)ei maksnud, nõudis vaid oma raha, kuid talle ei vastatud. Talle tundus, et saab laenu eraisikult, kes teeb koostööd XXX pankadega.
  1. Kannatanu A. P. edastas menetlejale ka maksekorraldused (II kd, tl 133-134), millistest ta ülekuulamisel rääkis ja neist on näha, et ta on V.V kontole nr XXX teinud XXX. a kaks ülekannet kogusummas 506,91 eurot.
  2. Kannatanu E. L. kinnitab ütlustes (II kd, tl 135-139) kokkuvõtlikult, et on teinud oma kontolt nr XXX kandeid V.V kontole nr XXX summas 611,21 eurot ja V.V kontole nr XXX summas 495,21 eurot ning ka oma XXX J. D. B. Swedbank kontolt nr XXX V.V-le XXXX pangakontole nr XXX summas 945,85 eurot. Kokku on ta kahju saanud 2052,27 eurot. Kanded tegi, kui leidis augustis XXX. a Facebookist laenukuulutuse, kus oli emaili aadress XXX. Ta soovis oma teiste laenukohustuste refinantseerimiseks laenu 130 000 eurot. Ta kirjutas kuulutuse kontaktil, talle lubati soovitud laenu, aga selleks pidi ta maksma lepingutasu 116 eurot. P. T. saatis talle V.V LHV konto numbri ja ta tegi sinna ülekande. Edasi pidi raha tulema tema kontole, aga ei tulnud ja temalt hakati nõudma uusi summasid, näiteks ülekande kinnitamiseks, koodi kinnitamiseks. XXX kolis tema ja laenuandja suhtlus WhatsAppi, kus laenuandja oli seotud numbriga XXX. Edasi kirjutati talle, kuidas laenusumma oleks justkui tema kontol, kuid selle kinnitamiseks on vaja veel maksta. Ta palus selle maksta oma XXX, kes maksiski selle oma Swedbank kontolt V.V XXX kontole. Pärast viimast makset sai ta koodi ja pidi sisenema T. F. kontole. Talle saadeti ka ülekandekood, mille sisestamisel pidi midagi aktiveeruma ja talle laen üle tulema. Saadud kood oli aga vale ja siis öeldi, et tal on vaja uut koodi ja hakkas uus rahaküsimine. Summa oli 1255 eurot, mida sooviti V.V XXX kontole. Seda ja rohkem ülekandeid ta ei teinud, hakkas oma raha tagasi nõudma, kuid talle kinnitati hoopis korduvalt, et see on viimane makse. Edasi tulidki talle erinevad kirjad, kus näiteks lubati raha maksmisel anda kood või siis maksmisel kõik tühistada. Lõppkokkuvõttes ta lihtsalt enam kirjadele ei reageerinud.
  3. Lisaks tõendavad kannatanu E. L. poolt V.V-le ütlustes nimetatud ülekannete tegemist tema poolt menetlejale edastatud maksekorraldused koos tõlkega (II kd, tl 145-146, 157-158), kust nähtub tema poolt V.V kontole nr XXX summas 611,21 eurot ülekannete tegemine selgitustega „E. L. laenuaktiveerimistasu P. T..“, „Lepinguraha“. Samuti tõendavad seda maksekorraldustest edastatud kuvatõmmised (II kd, tl 174-177, 179-181), kust nähtuvad samuti kanded, millistest kannatanu ülekuulamisel rääkis.
  4. Sarnaselt juba eelpoolt käsitletud kannatanutega oli ka E. L. tundmatute isikutega laenu teemal kirjavahetuses (II kd, tl 147-150). Kirjavahetusest on näha, et E. L. edastatakse kande tegemiseks V.V konto nr XXX ja kannatanul palutakse teha kanne tema kontol oleva laenu aktiveerimiseks, kinnitades, et ülekanne on juba võrgus ja ootab aktiveerimiseks vaid seda makset. Seejuures on näha sealt ka väidetava laenuandja selgitus kannatanule, et V.V hoolitseb kõigi toimikute eest, mispärast tuleb kõik maksed teha tema nimele, kuigi laenuandja on P. T..
  5. Kannatanu T. H. (II kd, tl 184-189) tegi oma XXX kontolt nr XXX augustis-septembris XXX. a V.V-le ülekandeid kontodele nr XXX ja XXX, kuna ta soovis saada laenu 2000 eurot. Ta leidis kuulutuse Facebookist. Ta arvab, et pidi kirjutama XXX ja temaga hakkas sellelt suhtlema T. L.. Ta pidi vastama erinevatele küsimustele ja peale mõtlemist soovis siiski laenu 1500 eurot. Talle lubati antud laenu pooleaastase tagasimakse ajaga. Edasi kirjeldab kannatanu, sarnaselt teiste kannatanutega, kuidas temalt hakati küsima erinevaid rahasummasid erinevatel põhjustel, näiteks laenulepingu kuluks, kindlustuse, õigusabikulude eest. Osad 13
(22)ülekanded sooritas ta talle edastatud V.V kontole nr XXX ja talle lubati korduvalt, et tegemist on veel viimase ülekandega, mis tuleb teha laenu enda kontole saamiseks. Ühel hetkel tuli kannatanul külastada veebilehte XXX, et sinna konto luua, kontot pidi krediteerima T. pank ise. Ta tegi sinna konto ja kui nägi, et seal on 5000 eurot (T. lubatud suurem laenusumma, kui kannatanul sai kannete tegemiseks raha otsa), küsiti temalt koodi, et see oma kontole kanda. Ta küsis seda T.. XXX kirjutas talle T., et tehing blokeeriti ja ta peab veel maksma 495,85 eurot, tema polnud nõus. Järgmisel päeval kirjutas T. uuesti, et kannatanu käitumine on vastuvõetamatu ja ta peab maksma veel 495 eurot ja siis saab vajaliku koodi. Kuna tal oli raha väga vaja, siis otsis ta koodi saamiseks raha ning kui oli selle leidnud, tegi talle edastatud V.V kontole nr XXX ülekande. Pärast seda ta laenu siiski ei saanud. Temalt küsiti veel mitmel korral raha, kuid ta ei kandnud seda neile. Talle tekitatud kahju on 1684,22 eurot.
  1. Kannatanu T. H. ütlustega on kooskõlas tema poolt menetlejale edastatud maksekorraldused (II kd, tl 198-206), kust nähtub, millistele kontodele ta A. ja V.V nimele ülekandeid tegi. Nendeks kontodeks on, nagu kannatanu ka ütlustes kinnitas, XXX ja XXX.
  2. Kannatanu T. H. edastas menetlejale ka enda ja tundmatute isikute vahel laenu teemal peetud kirjavahetuse (II kd, tl 208-251), millisest nähtuv on kooskõlas tema ütlustega. Antud suhtlusest on näha, et laenu soovivat kannatanut instrueeritakse laenu saamiseks tegema erinevaid ülekandeid, s.o näiteks õigusabikulude katteks, ülekande- ja aktiveerimiskoodi eest. Seejuures kinnitatakse kannatanule korduvalt, et tegemist on viimase maksega, mille järel saab kannatanu laenu oma kontole. Ühtlasi julgustatakse kannatanut võtma laenu, et ta saaks tasuda väidetavale laenuandjale nõutud summad, selgitades, et ta saab laenatud rahad siis tagastada, kui on saanud laenu oma kontole. Samas on näha ka, et hoolimata nõutud maksete sooritamisest kannatanu tegelikult soovitud laenu ei saa.
  3. Kannatanu A. K. (III kd, tl 1-6) tegi enda sõnul ülekandeid V.V kontodele nr XXX, nr XXX. Talle tekitati kahju 1850 eurot. Kõik sai alguse, kui ta nägi septembri alguses XXX. a Kuldses Börsis kuulutust, kus pakuti eraisikutele laenu. Kuna ta oli raskes olukorras, tal oli vaja laenu, kirjutas ta kuulutuses olevale kontaktile XXX. Talle vastas T. L. e-maili aadressiga XXX. Talle lubati küsitud laenu 6000 eurot, kuid ta pidi esmalt maksma 119 eurot laenulepingu kulu, milleks edastati talle V.V kontonumber XXX. Ta maksis selle ära ja järgmine tasu oli ülekandmistasu, mille katteks ta tegi ülekande 387 eurot. XXX. a ei olnud tema kontole veel laenu tulnud ja temalt küsiti uut makset laenukindlustuskulude eest summas 550 eurot, et siis ta saab valideerimiskoodi, mida on vaja laenu saamiseks. Ta küll vaidles sellele esialgu vastu, et ta ei pidanud ju rohkem maksma, kuid pärast T. selgitusi, et kui maksab selle kohe, saab laenu täna kätte, maksis selle ära. Laenu ta ei saanud, kuna oli reede ja nädalavahetus tuli peale, ta pidi selle oma kontole saama esmaspäeval. Siis aga kirjutas T., et peab tasuma tekkinud advokaadikulud, notaritasud 397 eurot ja kuna ta sai aru, et see kindlustab tema poolt esmaspäeval laenu saamise, maksis ta ka selle ära. Edasi kirjeldab kannatanu, kuidas T. väitis, et pole seda raha saanud, on tekkinud ülekandeprobleemid ja teda juhendati kontot looma XXX, et siis T. pank krediteerib seda kontot ja tema peab tegema makse oma Eesti kontole. Selle konto loomise raames pidi ta tegema uuesti ülekande 397 eurot. Kokkuvõttes raha tema kontole esmaspäeval ikkagi ei tulnud, T. hakkas temalt uut summat nõudma, aga tema rohkem XXX tõttu maksta ei saanud ja siis ütles T., et ta peab maksma lepingu lõpetamise kulud, ähvardades teda juristiga. Tema rohkem midagi ei maksnud.
  4. Kannatanu A. K. ütlustega on kooskõlas tema poolt menetlejale edastatud maksekorraldusest nähtuv (III kd, tl 11-15). Neist on näha, et kannatanu tegi V.V nimele ülekandeid kontodele nr XXX, XXX kogusummas 1850 eurot. 14
(22)
  1. Kannatanu A. K. ütluste ja maksekorraldustest nähtuvaga on kooskõlas ka tema poolt menetlejale edastatud tundmatute isikutega peetud kirjavahetusest nähtuv (III kd, tl 16-82). Antud suhtlusest on näha, et laenukuulutus oli Kuldses Börsis ja et laenu soovivat kannatanut instrueeritakse laenu saamiseks tegema erinevaid ülekandeid, s.o näiteks laenukindlustuse, õigusabikulude katteks ja ülekandekoodi eest. Seejuures kinnitatakse kannatanule korduvalt, et tegemist on viimase maksega, mille järel saab ta laenu oma kontole ning kui kannatanu hakkab kahtlema, kas ta ikka laenu saab, siis süüdistatakse teda usaldamatuses ja ähvardatakse laenu tühistamisega ning ähvardatakse, et kui maksta enam ei taha, tuleb tasuda lepingu ülesütlemise kulud. Mingil hetkel palutakse kannatanul teha konto aadressil XXX, pärast mida krediteerib väidetava laenuandja pank seda kontot ja kannatanu saab laenuandja sõnul teha ülekande oma Eesti kontole. Hoolimata nõutud maksete sooritamisest, veebisaidil konto loomisest kannatanu tegelikult soovitud laenu ei saa.
  2. Kannatanu M. M. (III kd, tl 87-89) selgitab ütlustes kokkuvõtlikult, kuidas ta XXX. a otsis Internetist lahendust, kust saada laenu, et maksta ära kiirlaenud, mida ta võttis, et saada XXX pangast laenu, mida ta kätte ei saanud. Ta leidis sobiva laenu Kuldsest Börsist. Kuulutuses oli kontaktiks XXX. Ta kirjutas sinna samal päeval ja vastust tuli talle e-posti aadressilt XXX isikult nimega T. L.. Ta soovis 2 aastaks laenu 60 000 eurot ning järgmine päev saadeti talle juba leping allkirjastamiseks, kuid öeldi, et ta peab laenu saamiseks maksma 119 eurot halduskuludeks. Ta allkirjastas lepingu ja küsis, kuhu 119 eurot maksma peab, mille peale edastati talle V.V nimel olev kontonumber XXX, AS Citadele Bank Eesti filiaal. Edasi kirjeldab kannatanu, kuidas laenu saamise asemel, tulid talle uued kirjad, kus nõuti uute summade tasumist, s.o ülekandekulu 472,61 eurot ja laenukindlustuse katteks 650 eurot. Viimast ta neile ei tasunud, kuna ei uskunud, et see on õige asi. Ta kirjutas ka kirja, et soovib lepingut tühistada ja enda raha tagasi saada, kuid talle vastati, et oodake maksekorraldust. Ta pole enda raha tagasi saanud ja talle pole rohkem kirjutatud. Ta kandis antud kontole kokku 591,61 eurot. Kõik maksed tegi ta enda SEB pangakontolt.
  3. Kannatanu M. M. ütlustega on kooskõlas tema poolt menetlejale edastatud maksekorraldustest nähtuv (III kd, tl 90-91): ta on teinud XXX. ja XXX. a V.V pangakontole nr XXX kaks ülekannet, neist esimese summas 119 eurot ja teise 472,61 eurot, s.o kokku 591,61 eurot.
  4. Ühtlasi kinnitab kannatanu M. M. sõnu Kuldse Börsi kuvatõmmis (III kd, tl 96), millelt on näha kuulutus, millisel oleval kontaktil XXX kannatanu laenu saamiseks ühendust võttis. Kuldse Börsi XXX. a vastuse (III kd, tl 99-101) kohaselt on kuulutus, millise kontaktandmeks on e-posti aadress XXX, sisestatud XXX. a IP-aadressilt XXX ning seda kuulutust on salvestatud läbi aastate (s.o kuni XXX. a) IP-aadressidelt XXX, XXX ja XXX. Kuulutuse sisestaja on registreerimisel esitanud enda andmetena nime V.V , e-mail XXX. tel. XXX, asukoht XXX ning kuulutuse eest on tasunud V.V , ik. XXX, Swedbanki kontolt XXX (allpool on näha, et tegemist on süüdistatava V.V arvelduskontoga).
  5. Swedbank AS 16.10.
  6. a vastuse (III kd, tl 104-113) lisast, s.o V.V internetipanga logidest nähtub, et internetipanka on logitud ka IP-aadressidelt XXX ja XXX, s.o kasutades samu IP-aadresse, millistelt eelnevalt nähtuvalt salvestati Kuldse Börsi kuulutusi. Toimikust nähtuvalt (III kd, tl 122-123) on IP-aadress XXX seostatav V.V-ga.
  7. Kannatanu M. L. (III kd, tl 136-143) kirjeldab kokkuvõtlikult, kuidas tal tekkis XXX. a septembris vajadus saada suurem summa, s.o 18 000 eurot. Ta otsustas selle laenata. Ta leidis 15
(22)Kuldsest Börsist kuulutuse, mille kohaselt tuli kirjutada e-posti aadressile XXX. Enda kirjale sai ta vastuse T. L. e-posti aadressiga XXX. Talle lubati 72 tunni jooksul laenusummat kontole, kui tasub ära laenulepingu kulud 49 eurot, haldus- ja panganduskulud 70 eurot. Ta pidi selle tasuma V.V kontole nr XXX. Ta tasus selle ära, kuid mingit laenu ta ei saanud. Vastupidi, T. L. hakkas temalt uusi summasid nõudma, mida ta laenu saamiseks maksma pidi. Alguses ta maksiski, kuid lõpuks sai aru, et asi ei ole õige ja laenu ta ei saa ning ta lõpetas ülekannete tegemise ära. Ta tegi ka XXX kodulehel konto, nagu L. ütles, kuid mingeid koode ta sinna ei sisestanud, kuna ei saanudki neid kõiki kätte. Ta maksis laenu saamiseks V.V kontole kokku 5839,85 eurot. Kevadel XXX. a võttis ta veel T. L. e-posti teel ühendust, et raha tagasi küsida, kuid vastusest sai aru, et T. ei hakka midagi tagasi maksma. XXX. a pöördus tema poole Facebookis isik nimega H. K., kes tutvustas end kui XXX ülekannete eest vastutav direktor ja ütles, et võttis T. tema laenu üle. Ta ei osanud alguses midagi kahtlustada, suhtles H. K. edasi. H. K. hakkas samuti erinevaid summasid nõudma ja kuna ta lootis tema kaudu raha tagasi saada, maksiski nõutud summasid. H. K. nõutud maksed tasus V.V nimele kontole nr XXX, PANK Intercard Finance AD. Ta maksis kokku 2935 eurot. Ta on kokku maksnud neile 8774,85 eurot.
  1. Kannatanu M. L. ülekuulamisprotokollis (III kd, tl 136-143) sisaldub ka tema ja T. L. nimelise isiku vestlus, kust on näha, et sisuliselt on kannatanu ja tundmatu isiku vestlus oma sisult olnud sama, nagu teistel kannatanutel, s.t, et kannatanut instrueeritakse tegema erinevaid ülekandeid, s.o näiteks kindlustuse eest, õigusabikulude katteks ning erinevate koodide, lubades siis talle soovitud laenu kontole. Samuti on näha, et kuigi kannatanu ka teeb soovitud ülekanded, ta soovitud laenu siiski ei saa. Kui kannatanu otsustab ühel hetkel väidetava laenuandja vastu usalduse kaotamise tõttu laenust loobuda, nõutakse ka selle eest uue summa tasumist.
  2. 09.03.
  3. a ülekuulamisel (III kd, tl 144-146) selgitab kannatanu M. L., et kui varasemates ütlustes sai kirja, et talt peteti välja 8774,85 eurot, siis ta leidis veel 2 maksekorraldust, kus ta on kandnud V.V-le kontole nr XXX summad 165 eurot ja 105 eurot. Seega on talle kelmusega tekitatud kogukahju 9044,85 eurot.
  4. Kannatanu M. L. ütlustega on kooskõlas tema poolt menetlejale edastatud konto väljavõttelt, maksekorraldustelt ja maksekorralduste kuvatõmmistelt (III kd, tl 160-161, 163, 166-187) nähtuv, s.o V.V nimele erinevates summades ülekannete tegemine pangakontodele nr XXX ja XXX
  5. Siinkohal märgib kohus, et kui vaadata kannatanute poolt menetlejale edastatud kirjavahetusi, mida nad on tundmatute isikutega laenu saamise teemadel pidanud, on näha, et väidetava laenuandja kirjastiil ja see, milliste asjade eest kannatanutel ülekandeid palutakse teha, on äravahetamiseni sarnased ehk siis ei jää kohtul kahtlust, et kõik kannatanud suhtlesid laenu saamise teemal sama isiku või isikutega. Selleks ei jäta kahtlust ka asjaolu, et läbivalt palutakse kannatanutel teha ülekandeid arveldusarvetele, millistest enamuse kohta on olemas kindlad andmed, et need on avatud süüdistatava V.V poolt. Viimases pole ka vaidlust. Seda, et arveldusarved, millistele kannatanud raha kandsid, olid avatud süüdistatava V.V poolt, kinnitas kohtuistungil antud ütlustes ka V.V , milliseid saab kohtu hinnangul selles osas pidada usaldusväärseteks. Seda enam, et V.V ütlused on kooskõlas ka pankade poolt menetlejale edastatud vastustest nähtuvaga.
  6. Coop Pank AS 18.11.
  7. a vastuse kohaselt kuulus pangas avatud arvelduskonto XXX V.V-le (IV kd, tl 3-5). Nimetatud Coop Pank AS kontole tegi V.V-le eelnevast nähtuvalt kandeid A. T., H. L., A. M., A. P., H. L., H. M., A. P. 16
(22)
  1. AS LHV Pank 13.11.
  2. a ja 22.02.
  3. a vastuste kohaselt on konto XXX omanik V.V ja see konto on avatud elektrooniliselt XXX (IV kd, tl 14-18; IV kd, tl 21-22). Nimetatud AS LHV Panga kontole tegi V.V-le eelnevast nähtuvalt kandeid kannatanud A. T., L. K., A. M., M. M., H. M., E. L., T. H.
  4. Luminor Bank AS 19.10.
  5. a vastuse (IV kd, tl 33-35) kohaselt oli V.V nende klient, arvelduskonto XXX avati XXX ja suleti XXX. V.V-ga oli sõlmitud telefonija internetipanga leping, kuid tehnilistel põhjustel nad ei näe sinna sisenemiseks kasutatud meetodeid. Kontoga oli seotud deebetkaart algusega XXX ja lõpuga XXX, mis väljastati XXX pangakontoris. Kliendisuhe lõpetatud isiku enda poolt. Eespoolt nähtuvalt tegi antud V.V poolt avatud arveldusarvele ülekandeid kannatanud H. V.-L., A. L., L. K..
  6. AS Citadele banka Eesti filiaali 20.10.
  7. a ja 10.11.
  8. a vastuste kohaselt omab V.V kaardikontot nr XXX, mis avati XXX. Selle internetipanga leping on sõlmitud XXX. a ja autoriseerimisviisiks on id kaart, ainukasutaja on V.V . Isik omab x smart pangakaarti nr XXX, mis saadeti kliendile postiga koju aadressile XXX (IV kd, tl 44-46; IV kd, tl 49-53). Eespoolt nähtuvalt tegi antud V.V poolt avatud arveldusarvele ülekandeid kannatanu T. H., A. K., M. M., M. L..
  9. Swedbank AS 22.11.
  10. a ja 25.11.
  11. a vastuste kohaselt on V.V limiidikonto nr XXX omanik, perioodil XXX kuni XXX ei ole kontolt sularaha välja võetud. Samuti omab V.V arvelduskontot nr XXX (IV kd, tl 63-65; IV kd, tl 69-94).
  12. Ühtlasi on tõendatud see, et raha, mille kannatanud V.V nimele erinevatele pangakontodele jõudis, võeti välja mujal kui Eestis, sh XXX. Antud asjaolu tõendavad 07.02.
  13. a vaatlusprotokoll (IV kd, tl 23-30), 04.02.
  14. a vaatlusprotokoll (IV kd, tl 3641), 04.02.
  15. a vaatlusprotokoll (IV kd, tl 54-60) ja AS Citadele banka Eesti filiaali 21.01.
  16. a vastus (IV kd, tl 112-113).
  17. Nii nähtub 07.02.
  18. a vaatlusprotokollist (IV kd, tl 23-39), et V.V AS LHV Pank kontole nr XXX laekus erinevatelt isikutelt, sh käesoleva asja kannatanutelt, ajavahemikus XXX – XXX kandeid summas 20988,87 eurot ja samalt kontolt toimusid sularaha väljamaksed teiste hulgas XXX-XXX asuva riigi XXX linnadesse. Samuti nähtub, et ülekandeid tehti ka erinevatele V.V nimel olevatele kontodele, sh kontole XXX. 04.04.
  19. a vaatlusprotokollist (IV kd, tl 36-41) nähtub, et ajavahemikul XXX-XXX laekus V.V Luminor Bank AS kontole nr XXX ülekandeid erinevatelt isikutelt, sh käesoleva asja kannatanutelt, summas 20300,9 eurot ning raha võeti välja mujal, kui Eestis – kontol sisalduv märksõna „Societe general“ on seotud XXX investeerimispanga ja finantsteenuse ettevõttega. Ühtlasi on ka sellest vaatlusprotokollist näha, et ülekandeid on tehtud V.V kontodele. 04.02.
  20. a vaatlusprotokollist (IV kd, tl 54-60) on näha, et V.V nimel olevale kontole nr XXX laekus XXX-XXX ülekandeid erinevatelt isikutelt, sh ka käesoleva asja kannatanutelt, kokku 14432 eurot ja sellest toimusid sularaha väljamaksed XXX-XXX asuva riigi XXX linnadesse. AS Citadele banka Eesti filiaali 21.01.
  21. a vastuse kohaselt on V.V kontolt nr XXX toimunud sularaha väljamaksed XXX-XXX XXX, linnades XXX ja XXX.
  22. Asjas on tunnistajatena andnud ütlusi ka T. L. (IV kd, tl 95-99) ja H. K. (IV kd, tl 100103), kuid tunnistajate ütluste alusel ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et nemad on käesoleva kriminaalasja esemeks olevate kelmustega seotud. 17
(22)
  1. Nii on tunnistaja T. L. XXX. aastal sündinud XXX, kellel ei ole enda ütluste kohaselt olnud kunagi arvutit, ta ei oska seda kasutada ega ole kunagi isegi proovinud. Samuti ei ole tal nutitelefoni, tal on nuppudega telefon, millega ei saa Internetis käia. Tal ei ole kunagi olnud ka e-posti aadressi ja ta ei ole saanud kunagi ühtegi e-kirja. Tema ID-kaarti ei ole keegi kasutanud, ta ei ole oma dokumenti kellelgi andnud, temalt pole ka ID-kaarti varastatud ja ta pole seda ära kaotanud. Tema juures pole ka elanud, viibinud kedagi, kes oleks võinud tema ID-kaarti kasutada. Ta ise pole aastaid kuskilt laenu taotlenud. Tal on Eestis ainult 1 konto, muid kontosid, sh välispankades tal pole. Ettevõttest Touba Financial ei tea ta midagi ja ka isikutest H. K., S. S., H. V.-L., M. L., S. S., K. A., A. M. ja K. K.. Ta ei tea, kuidas on võimalik, et tema ID-kaardist on koopia kellelgi saadetud.
  2. Tunnistaja H. K. kasutab enda sõnul enda Facebooki kontot ainult telefonis, arvutist ta sinna ligi ei saa, kuna ei mäleta parooli. Kui Facebookis teha otsing, tuleb lisaks tema omale välja veel kaks samanimelist kontot. Vale konto 1 XXX ja vale konto 2 XXX ei ole kumbki tema loodud ega tema poolt kasutatavad. Ta ei tea, kes on need teinud ja kes neid kasutavad. Varem oli vale konto 1 nimeks mitte „H. K.“, vaid „Hr K.“ ja seda kontot kasutades on kõik need pettused toime pandud. Temalt varastati XXX. a septembris XXX XXX tööriistad ja IDkaart. Seejärel viibis ta kinnipidamiskohas XXX kuni XXX, pärast mida hakkasid temaga Facebookis ühendust võtma erinevad inimesed, et tema on neile laenu pakkunud ja mingite ettemaksudega petnud. Talle oli see täielik üllatus, kuna need pettused olid alanud ajal, kui tema oli vanglas. Viimati vabanes ta kinnipidamiskohast XXX. a ja pärast seda suhtles ta ühe naisterahvaga, kes oli samuti tema nime kasutavalt petturilt petta saanud. V.V ei ole talle tuttav. Ta ei tea, kes neid pettusid tema nimel toime paneb.
  3. KarS § 209 lg 2 p 5 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil avalikkuse poole pöördudes.
  4. KarS § 22 lg 3 järgi kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamine on teise isiku tahtliku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine.1 Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Kui kaasaaitaja ei ole teadlik täideviija käitumises esinevatest objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnustele vastavatest asjaoludest või arvab ekslikult, et on olemas mõni selline asjaolu, mille korral tahtlik õigusvastane põhitegu puuduks, siis langeb KarS § 17 järgi kaasaaitamistahtlus ära.2 Tahtlus toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda. Seevastu on tahtlus välistatud olukorras, kus kaasaaitaja peab küll võimalikuks ja möönab täideviija poolt mingi õigusvastase teo toimepanemist, kuid tal puudub sellest teost täpsem ettekujutus. Selles mõttes on kaasaaitamise jaoks vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette. Olulisemate joontena tuleb mõista kahjustatava õigushüve liiki ja õigushüve kahjustamise viisi ja määra.3 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 22 komm. 8 2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.06.
  5. a otsus nr 3-1-1-54-16, p 20 Riigikohtu 23.11.
  6. a otsus nr 3-1-1-97-09, p 7.4 3 18
(22)67. Käesolevas asjas on kohtu hinnangul, tuginedes eeltoodud tõenditele kogumis, tõendatud, et kannatanud A. T., H. V.-L., A. L., L. K., H. L., A. M., M. M., A. P., H. L., H. M., A. P., E. L., T. H., A. K., M. M., M. L. soovisid süüdistuses toodud ajal saada erinevatel põhjustel laenu ning otsisid selleks võimalusi. Selleks said nad kas Facebook Messengeris laenupakkumise või leidsid sobiva laenupakkumise kuulutuse Kuldsest Börsist. Seejuures, kuigi kannatanutele lubati laenu saamise võimaluse uurimise peale soovitud laenu, siis tegelikult nad soovitud laenu ei saanud, vaid selle asemel tasusid tundmatu(te)le isiku(te)le nende nõudmisel erinevaid summasid, mis viimaste sõnul pidi neile soovitud laenu saamise kindlustama. Kogutud tõenditega on ka tõendatud ja puudub vaidlus, et kannatanutele edastati nõutud summade ülekandmiseks V.V poolt või tema nimele avatud arveldusarvete numbrid ning kannatanute poolt neile arvelduskontodele kantud raha võeti menetluses kindlaks tegemata isiku(
  1. te)poolt XXX sularahana välja. Kuivõrd kannatanud tegid V.V nimel avatud pangakontodele ülekanded, kuivõrd neile lubati vastavate ülekannete tegemise järel soovitud laen üle kanda, mida tegelikult ei tehtud, mistõttu said kannatanud varalist kahju, on kelmuse objektiivne koosseis täidetud. 68. Kohtu hinnangul soodustas V.V tegevus, s.o talle tundmatu isiku instrueerimisel süüdistuses toodud arveldusarvete avamine, nendega seotud andmed, sh pangakaartide XXX saatmine ning erinevate laenu pakkumiste kuulutuste avaldamine, menetluses tuvastamata isiku(
  2. te)poolt kelmuse toimepanemist. Kannatanutel oli võimalik läbi tema postitatud kuulutuste võtta ühendust isikutega, kes lubasid anda laenu, mida nad tegelikult anda ei kavatsenudki, ja pangakaartide tundmatutele isikutele Benini edastamine tegi võimalikuks kannatanute poolt tema poolt avatud kontodele kantud summade väljavõtmise XXX. Ühtlasi pole kohtul kahtlust, tuginedes V.V istungil antud ütlustele, mille kohaselt tegi ta seda kõike, et enda raha tagasi saada, ning arvestades V.V ja H. K. nimelise kasutaja Facebooki suhtluse sisu, et V.V tegutses tahtlikult. Seejuures pole võimalik asuda seisukohale, et V.V ei pidanud võimalikuks ega möönnud, et temale tundmatud isikud, kelle palvel ta eelnimetatud toimingud tegi, ei kasuta tema abi ära tahtliku õigusvastase teo, s.o käesoleval juhul kelmuse toimepanemiseks. Antud seisukohal on kohus seetõttu, et V.V oli juba, nagu eelpoolt märgitud, sama skeemi alusel ise petta saanud ning teiseks ei saa nimetatud seisukohale asuda, vaadates taaskord V.V ja Facebooki kasutaja H. K. suhtluse sisu, kus V.V küsib korduvalt, kas isikud ikkagi saavad laenu, saavad raha kätte. Ehk siis pidas ta vähemalt võimalikuks ja möönis, et kannatanud, kes tema poolt avaldatud kuulutustele vastates või Facebook Messengeris laenupakkimisi said ja selle tulemusena tema nimele ja tema poolt avatud arvelduskontodele raha kandsid, ei saa tegelikult soovitud laenu/ raha, vaid jäävad enda poolt väidetavale laenuandjale kantud rahast lihtsalt ilma. Kokkuvõtlikult oli V.V-l kaasaaitamisteo toimepanemiseks vähemalt kaudne tahtlus ning ühtlasi tegutses ta ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. 69. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. (
  3. b)70. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 71. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase 19
(22)süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.4
  1. KarS § 209 lg 2 p 5 näeb teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on pandud toime avalikkuse poole pöördudes, karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.
  2. Kohtule tõendina esitatud karistusregistri väljavõttelt (IV kd, 230) nähtub, et V.V-l puuduvad kehtivad väär- ja kriminaalkaristused ehk siis on tegemist karistamata isikuga.
  3. Hinnates V.V süü suurust KarS § 209 lg 2 p 5 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel võtab kohus arvesse, et V.V-le esitatud süüdistus hõlmab erinevates summades, kuid kokku märkimisväärse kahju tekitamist kokku 16-le kannatanule ja seejuures oli V.V panus oluline, kuivõrd ilma selleta, et ta ei oleks täitnud talle tundmatu isiku korraldusi (avanud arveldusarveid, kuulutusi laenupakkumistega, saatnud avatud arveldusarvetega seotud pangakaarte XXX), poleks saanud kelmust toime panna. Samas võtab kohus siiski arvesse sedagi, et V.V oli saanud ise sama skeemi läbi kannatada, kaotades samuti küllaltki märkimisväärse summa raha. Eelnenule tuginedes hindab kohus V.V süü keskmiseks.
  4. Arvestades eelkäsitletut kogumis on kohus seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab varem karistamata V.V karistamisest KarS § 209 lg 2 p 5 - § 22 lg 3 järgi seaduses antud kuriteo toimepanemise eest ettenähtud vangistuse miinimummääras, s.o 1aastase vangistusega. Kuna kohus lahendab asja lühimenetluses, tuleb

§ 238

lg 2 alusel mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku, s.o 4 kuu vangistuse võrra, mõistes V.V-le lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. Kuna kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades mõistetud vangistuse reaalselt vangistuses ära kandmine otstarbekas, jätab kohus mõistetud karistuse KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui V.V ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. (c)

  1. Kriminaalasjas on V.V vastu esitanud tsiviilhagid kokku 16 kannatanut järgmiselt: A. T. eestkostja XXX Linnavalitsus 7204,05 euro nõudes, H. V.-L. 4134,46 eurot nõudes, A. L. 2954,46 euro nõudes, L. K. 610,61 euro nõudes, H. L. 1360 euro nõudes, A. M. 3595,46 euro nõudes, M. M. 591,61 euro nõudes, A. P. 116 euro nõudes, H. L. 119 euro nõudes, H. M. 627,21 euro nõudes, A. P. 506,91 euro nõudes, E. L. 2052,27 euro nõudes, T. H. 1684,22 euro nõudes, A. K. 1850 euro nõudes, M. M. 591,61 euro nõudes ja M. L. 9044,85 euro nõudes.
  2. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos; VÕS § 127 lg 4).VÕS § 128 lg 2 alusel on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule 4 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
  3. a otsus nr 1-17-1629, p 28 20

(22)(kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 4 alusel loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. 78. Kohus on seisukohal, et kuivõrd eelnevalt luges kohus tõendatuks, et V.V aitas oma tegevusega kaasa kannatanutele varalise kahju tekitamisele, s.t et kannatanutele tekitatud varaline kahju ja V.V tegevus on põhjuslikus seoses ning kuivõrd seaduse alusel vastutab kaasaaitaja kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga, on kannatanute poolt V.V vastu esitatud nõuded põhjendatud. Kannatanute poolt esitatud nõuete suurused kajastavad nende poolt V.V-ga seotud/tema poolt avatud arveldusarvetele nende poolt tehtud ülekannete kogusummat. Kuivõrd kohus on kannatanute nõuete suurust kinnitavaid tõendeid juba käesoleva otsuse punktides nr 11-53 käsitlenud, ei pea kohus põhjendatuks neid tõendeid siinkohal enam üle korrata. Sellest tulenevalt mõistab kohus

§ 381

lg 1 p 1, § 310 lg 1 ning VÕS §-de 127, 128, 1043 ja 1045 alusel süüdistatavalt V.V-lt kannatanute A. T., H. V.-L., A. L., L. K., H. L., A. M., M. M., A. P., H. L., H. M., A. P., E. L., T. H., A. K., M. M., M. L. kasuks välja varalise kahju hüvitised nende poolt taotletud summades (p 76).

  1. Viru Maakohtu 20.01.
  2. a määrusega nr 1-20-428 on tsiviilhagi tagamiseks arestitud V.V AS-i Citadele Bank Eesti filiaali arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 124,65 eurot (III kd, lk 129-133) ja Tartu Maakohtu 25.11.
  3. a määrusega nr 1-19-9335 on tsiviilhagi tagamiseks arestitud V.V AS-i LHV Pank arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 988,28 eurot (I kd, lk 118-120). Kohus on seisukohal, et nimetatud rahalised vahendid tuleb tsiviilhagide tagamiseks jätta aresti alla ning juhul, kui V.V hüvitab kannatanutele tekitatud kahjud, siis tuleb eelmärgitud rahalised vahendid aresti alt vabastada ja V.V-le tagastada. (d)
  4. Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 81. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks

§ 175

lg 1 p 4 alusel V.V määratud kaitsjale makstud tasu kokku 457,80 eurot ja lisaks on menetluskuluks

§ 175lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates

  1. jaanuarist 2022 on kuutasu alammääraks 654 eurot).
  2. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et XXX. Tema sissetulek on XXX eurot ja igakuised kulutused on umbes samas suurusjärgus: XXX kulub XXX eurot ja laenukohustuse katteks maksab igakuiselt XXX eurot. Ta saab elatud, kuna tal on XXX, kes aitab. Lisaks V.V poolt kohtuistungile avaldatule on kohtule esitatud ka andmed kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta (IV kd, tl 232). Sellest nähtuvalt oli V.V keskmise päevasissetuleku suuruseks, arvutamise aluseks XXX. aasta, XXX eurot. 83.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 21

(22)süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  1. Kohus on eelnevaid andmeid arvesse võttes seisukohal, et kuna käesoleva otsuse alusel tuleb V.V-l hüvitada kannatanutele tekitatud kahjud küllaltki märkimisväärses summas, siis käiks V.V-le menetluskulude täismahus ja korraga tasumine üle jõu. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta kaitsjatasu tervikuna, s.o 457,80 eurot ja sundrahast 881 eurot riigi kanda.
  2. Eeltoodu alusel mõistab kohus

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel V.V-lt menetluskuluna riigieelarvesse välja sundraha 100 eurot.

§ 180

lg 3 alusel võimaldab kohus V.V-l tasuda see ära 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 10 eurot kuni menetluskulu täieliku hüvitamiseni. (e)

  1. Pakendis nr A1 asub kriminaalasja juures 31.05.
  2. a asitõendi vaatlusprotokolli (IV kd, tl 133-197) lisaks olev DVD plaat. Antud DVD plaat tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 22

(22)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.