← Eesti

1-22-6118/50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 27. veebruar 2023 1-22 -6118 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

§ 22

lg 3 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. novembri 2022. a otsus Y.X kaitsja advokaat Rando Usin Süüdistatav Y.X isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; invaliidsuspensionär; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kaitsja advokaat Rando Usin, riigi õigusabi korras Prokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja Laura Jõgisoo Apellant Apellatsioonimenetluse pooled RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 2. Määrata Advokaadibüroole Lindeberg Y.X-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21 eurot ja 60 senti). 3. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu mõista välja Y.X-ilt Eesti Vabariigi kasuks. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus 1. Y.X-i süüdistatakse selles, et tema osutas kriminaalmenetluses tuvastamata isikutele kaasabi sellega, et avas kelmuse toimepanemise eesmärgil tegutsevate menetluses tuvastamata isikute soovil enda nimel järgmised pangakontod: 04.04.2019 Luminor Bank AS arvelduskonto nr EE301700017004659123, 31.05.2019 AS LHV Pank arvelduskonto nr EE737700771000605488, 15.07.2019 Coop Pank AS-is arvelduskonto nr EE404204278611892406 ja 05.09.2019 AS Citadale Banka Eesti filiaalis arvelduskonto nr EE301200001201953955. Kõigi avatud arvelduskontode andmed, muuhulgas internetipanga ligipääsuandmed ning pangakaardid edastas ta, peale kontode avamist ja pangakaartide kättesaamist, täpselt tuvastamata ajal, seni tuvastamata isiku(te)le DHL kullerteenuse vahendusel Cotonou linna, Benini riiki. Lisaks sisestas Y.X 09.08.2019 kuulutuseportaalis Kuldne Börs kuulutuse laenu finantseerimise kohta eraisikutele, mille kaudu kannatanud võtsid ühendust seni kindlaks tegemata isiku(te)ga, soovides saada laenu, kuigi tegelikkuses puudus kavatsetus kannatanutele raha kanda ning eesmärk oli saada varalist kasu pettuse teel. Y.X isikuandmeid kasutades avasid menetluses tuvastamata isiku(

  1. d)Y.X nimel pangakontosid ka välismaal. Menetluses seni tuvastamata isik(
  2. ud)pakkus(
  3. id)peale Kuldse Börsi ka sotsiaalmeediaportaalis Facebook laenusid. Laenukuulutustega tekitati kannatanutele arvamus, et kuulutuse üles panijaga ühenduse võtmisel on võimalik saada soovitud summas laenu, kuid see ei vastanud tegelikkusele. Väidetava laenu saamiseks lasid tuvastamata isikud kanda kannatanutel erinevatel põhjustel raha Y.X poolt avatud kontodele ning muudele kontodele järgmises ulatuses: - ajavahemikul 23.05.2019 - 10.06.2019 laekus H.V.L. Nordea Bank OY arvelduskontolt nr FI9210403500380963 rahalisi vahendeid Y.X Luminor Pank AS arvelduskontole kogusummas 2867,85 eurot ja lisaks kandis H.V.L. Taru Pylkkanen arvelduskontole nr NL63BUNQ2034824288 1266,61 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 4134,46 eurot. - ajavahemikul 23.05.2019 - 12.06.2019 laekus A.L. Soome Nordea arvelduskontolt nr FI9614163500421540 rahalisi vahendeid Y.X Luminor Pank AS kontole kogusummas 2169,61 eurot ja lisaks kandis A.L. L.L. e arvelduskontole nr NL63BUNQ2034824288 ja R.A. kontole nr DE57100110012626467012 kokku 784,85 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 2954,46 eurot. - ajavahemikul 06.06.2019 - 17.07.2019 laekus L.K. Swedbank AS-i arvelduskontolt nr EE982200001107186596 rahalisi vahendeid Y.X Luminor Pank AS ja AS LHV Pank arvelduskontodele kogusummas 610,61 eurot. - ajavahemikul 05.08.2019 laekus H.L. AS LHV Pank arvelduskontolt EE737700771001372176 rahalisi vahendeid Y.X Coop AS arvelduskontole kogusummas 2 119 eurot ja lisaks kandis H.L. ajavahemikul 27.06.2019-23.07.2019 A.P.F. arvelduskontole nr ES1914650100921735322558 1241 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 1360 eurot. - ajavahemikul 12.07.2019–19.08.2019 laekus A.M. SEB Pank AS arvelduskontolt EE671010010530950011 rahalisi vahendeid Y.X Coop AS ja AS LHV pank arvelduskontodele kogusummas 2830,46 eurot, lisaks kandis A.M. Y.X nimel avatud arvelduskontole nr LT033500010005530434 646 eurot ja F.T. arvelduskontole 119 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 3595,46 eurot. - 12.07.2019 laekus M.M. AS SEB Pank arvelduskontolt EE451010010496499014 rahalisi vahendeid Y.X AS LHV Pank arvelduskontole kogusummas 591,61 eurot. - ajavahemikul 16.07.2019 - 25.07.2019 ja 07.08.2019-02.10.2019 laekus A.T. Swedbank ASi arvelduskontolt nr EE372200001105131682 ja EE902200221057735741 rahalisi vahendeid Y.X Coop AS ja AS LHV Pank arvelduskontodele 6609,05 eyirm lisaks kandis A Tamson Y.X nimel avatud arvelduskontole nr IE94PFSR99107006272614 595 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 7204,05 eurot. - 22.07.2019 laekus A.P. ettevõtte OÜ Liiza puhastus OÜ AS Swedbank arvelduskontolt EE692200221048005079 rahalisi vahendeid Y.X Coop AS arvelduskontole kogusummas 116 eurot. - 30.07.2019 laekus H.L. AS SEB Pank arvelduskontolt EE091010010101278012 rahalisi vahendeid Y.X Coop AS arvelduskontole kogusummas 119 eurot. - ajavahemikul 02.08.2019 – 07.08.2019 laekus H.M. Swedbank AS arvelduskontolt EE232200221025335843 rahalisi vahendeid Y.X Coop AS ja AS LHV Pank arvelduskontodele kogusummas 627,21 eurot. - ajavahemikul 06.08.2019 – 07.08.2019 laekus A.P. Swedbank AS arvelduskontolt EE972200221057767625 ja SEB pank arvelduskontolt nr EE221010010093245014 rahalisi vahendeid Y.X Coop AS arvelduskontole kogusummas 506,91 eurot. - ajavahemikul 09.08.2019-21.10.2019 laekus E.L. arveldusarvelt nr EE862200001107682579 rahalisi vahendeid Y.X LHV panga kontole summas 611,21 eurot ja lisaks kandis E.L. samal ajavahemikul Y.X nimel avatud arvelduskontole nr LT033500010005530434 495,21 eurot ning oma elukaaslase J.D.B. Swedbank kontolt nr EE502200221038944360 laekus Y.X nimel avatud kontole nr IE94PFSR99107006272614 veel 945,85 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 2052,27 eurot. - ajavahemikul 19.08.2019 - 18.10.2019 laekus T.H. Swedbank AS arveldusarvelt nr FI6350330320019391 rahalisi vahendeid Y.X AS Citadale panga ja LHV panga arvelduskontodele kogusummas 516,61 eurot ja lisaks kandis T.H. samal ajavahemikul Y.X nimel avatud arvelduskontole nr LT032500010005530434 1167,61 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 1684,22 eurot. - ajavahemikul 06.09.2019 - 25.09.2019 laekus A.K. Swedbank arvelduskontolt nr EE852200221025500209 rahalisi vahendeid Y.X AS Citadale panga kontole kogusummas 1344 eurot ja lisaks kandis A.K. Y.X nimel avatud arvelduskontole nr IE94PFSR99107006272614 506 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 1850 eurot. 3 - ajavahemikul 18.09.2019 – 20.09.2019 laekus M.M. SEB Pank AS arvelduskontolt EE691010010523360016 rahalisi vahendeid Y.X AS Citadale panga arvelduskontole kogusummas 591,61 eurot. - ajavahemikul 18.09.2019 - 12.05.2020 laekus M.L. arveldusarvelt nr EE862200001107682579 rahalisi vahendeid Y.X AS Citadale panga arvelduskontole kogusummas 5839,85 eurot ja lisaks kandis M.L. samal ajavahemikul Y.X nimel avatud arvelduskontole nr BG21INTF40012059722881 3205 eurot, kokku tekitati kannatanule kahju 9044,85 eurot. Enda nimele pangakontode loomise, andmete Benini saatmisega ning kuulutuse sisestamisega, osutas Y.X ainelist kaasaabi kelmuse toimepanemisele, mis võimaldas seni tuvastamata isikutel võtta Beninis välja Y.X arvelduskontodelt raha, mis oli kannatanutelt pettuse teel saadud. Kokku tekitati kannatanutele kahju vähemalt 37042,72 euro ulatuses. Sellega pani Y.X toime KarS §

§ 22

lg 3 alusel kvalifitseeritava kuriteo, s.o aitas kaasa teisele isikule varalise kahju tekitamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis pandi toime avalikkuse poole pöördudes. Maakohtu otsus 2. Maakohtu otsusega tunnistati Y.X süüdi KarS §

§ 22lg 3 järgi. Teda karistati 1-aastase vangistusega, mida lühimenetluses vähendati 8 kuu pikkuse vangistuseni. Kar

S § 73 lg-te 1,3 alusel jäeti 8-kuine vangistus tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Y.X ei pane 1- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema otsuse kuulutamisest. Y.X-ilt mõisteti välja kannatanutele tekitatud kahju järgmiselt: A.T. i kasuks 7204,05 eurot, H.V.L. kasuks 4134, 46 eurot, A.L. kasuks 2954,46 eurot, L.K. i kasuks 610,61 eurot, H.L. i kasuks 1360 eurot, A.M. kasuks 3595,46 eurot, M.M. kasuks 591,61 eurot, A.P. i kasuks 116 eurot, H.L. i kasuks 119 eurot, H.M. kasuks 627,21 eurot, A.P. i kasuks 506,91 eurot, E.L. kasuks 2052,27 eurot, T.H. i kasuks 1684,22 eurot, A.K. e kasuks 1850 eurot, M.M. kasuks 591,61 eurot ja M.L. kasuks 9044,85 eurot. Tsiviilhagide täitmise tagamiseks jäeti aresti alla Viru Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a määrusega arestitud raha 124,65 eurot, mis on Y.X AS Citadele Bank arvelduskontol ja Tartu Maakohtu
  3. novembri
  4. a määrusega arestitud 988,28 eurot, mis asub Y.X AS LHV Panga arvelduskontol. Eelmärgitud raha vabastatakse aresti alt, kui Y.X hüvitab kannatanutele tekitatud kahjud. Lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused.
  5. Süüdistatav Y.X soovis asja lahendamist lühimenetluses ja enda ristküsitlemist. Tema ütluste kohaselt soovis ta eraisikutelt laenu, kuna pank ei andnud talle. Ta kandis laenu saamiseks erinevatele eraisikutele raha, kokku umbes 3400 eurot, mille ta ise laenas tuttavatelt. Umbes 2 aastat hiljem, kui ta oli selle raha ära maksnud, võttis temaga ühendust E.K. ja ütles, et H.K. on see inimene, kellelt ta laenu saab. H.K. ütles jälle, et annab laenu, et kanna natukene raha juurde. Ta avas Luminori konto, kuna H.K. rääkis talle augu pähe, et siis saab ta oma raha tagasi. Seda, et H.K. tegeleb kelmusega, sai ta esimest korda aru, kui käis Rakveres ülekuulamisel. Ta ei saanud aru, et võib olla nö kaasaaitaja. Ta ei tea, miks ta LHV konto avas 31.05.
  6. a. Coop Panga arvelduskonto avas ta 15.07.
  7. a, kuna H.K. sundis ja ähvardas 4 teda. Ähvardamine ja sundimine seisnes selles, et ta lubas talle läbi Facebook Messengeri ikka raha anda. 05.09.
  8. a avas ta Citadele pangas arvelduskonto, kuna jälle lubati talle raha tagasi. Ta ei mäleta, kuna ta Kuldse Börsi kuulutust uuendas, kuid on seda teinud. Ta tegi seda, kuna jälle käis H.K. talle päevade kaupa peale ja sundis teda seda tegema, et oma raha kätte saada. Luminor Bank, LHV Panga, Coop Panga ja Citadele panga kuulutuste uuendamise juures ei saanud ta aru, et võib aidata kaasa kelmusele. Ta avas osa pangakontosid kohapeal, osa internetipangas. Ta sai siis ka pangakaardid, mis H.K. käskis saata inimesele Benini. Ta saatiski DHL-i kaudu. Ta sai H.K. st aru, et kui konto avab, saab oma raha tagasi, kui tema kord tuleb. Tema kord selles mõttes, et enne teda olid ka inimesed, kes pidid laenu saama ja seepärast öeldi talle, et ta saab kuu-kaks hiljem. Talle tundus see põhjendatud, arvas, et nii käibki, et avab oma nimega arve, saadab kaardi Aafrikasse ja saab oma raha tagasi. Ta ei näinud mingit ohtu, et midagi halba võiks juhtuda. Tal oli nende pangakontode internetipankadele ligipääs. Pärast kohtueelses menetluses antud ütlustega tutvumist avaldas Y.X , et tundub, et ta on käinud ja vaadanud internetipankades neid pangakontosid. Siis ta nägi, et tema pangakontode pealt on raha liikunud, kuid H.K. ütles, et see on inimestele laenuks antud. Tema ise laenu ei saanud ja tollel hetkel, kui ta seda raha ei saanud, tekitas see temas tunde, et teda on petetud. Temaga võtsid ühendust need samad inimesed, kelle kohta ta arvas, et nad petsid teda. Tema sisestas kuulutusi, mille teksti andis talle H.K. . Ta tegi kõike, mis H.K. ütles, et oma raha tagasi saada. Ta suhtles H.K. ga läbi Facebooki Messengeri, füüsiliselt ei kohtunud. Tal ei olnud võimalik mitte teha asju, mida H.K. palus teha, kuna ta oli liiga tugevalt H.K. surve all. Tal on väga kahju nende inimeste ees, kes läbi tema konto petta on saanud, kuigi ta ei ole ise ühegi inimesega suhelnud.
  9. Prokuröri taotlusel avaldas kohus ka Y.X kohtueelses menetlustest antud ütlustest lõigu „Mina olin ka selleks hetkeks aru saanud, et tegu on pettusega ja et Aafrikas olevad kelmid petavad inimestelt raha välja. H.K. aga suutis mind veel 3 korda ära rääkida oma lubadustega ja ma olin nõus veel pangakontosid avama.“ Seepeale avaldas Y.X, et ta sai ikkagi ülekuulamisel aru, et on olnud pettused. Ta ei mäleta, miks ta kohtueelses menetluses andis selliseid ütlusi. Ei oska seletada, miks ta nii vastas.
  10. Hinnates Y.X poolt kohtueelses menetluses (IV kd, tl 198-200, 223-229) ja kohtuistungil ristküsitluses antud ütlusi, saab asuda seisukohale, et Y.X ütlused on ühetaolised kõige muu osas, v.a selles, millal sai ta aru, et tegu on pettusega. Kohtu hinnangul ei ole Y.X ütlused, milliste kohaselt sai ta alles pärast toimunut aru, et tegemist oli pettusega (kelmus), usaldusväärsed ja on pigem antud selleks, et pääseda vastutusest. Seejuures arvestas kohus asjaolu, et Y.X oli varasemalt juba ise sama skeemi alusel petta saanud. Uurides A. Veidre ja H.K. suhtluse sisu, ei jäänud kohtul kahtlust, et Y.X pidas vähemalt võimalikuks, et tema poolt avaldatud arveldusarvete andmeid ja üles pandud kuulutusi kasutatakse pettuse toimepanemisel (31.05.
  11. a asitõendi vaatlusprotokoll, IV kd, tl 133-197). Eelosutatud vestlusest nähtub seegi, et rahalistes raskustes Y.X-i ajendab koostööle lootus ja soov saada tagasi varasem kaotatud raha. Seda kinnitas A. Veidre ka istungil antud ütlustes.
  12. Vaidlus puudub asjaolus, et kriminaalasjas tsiviilhagid esitanud kannatanud A.T. , H. V-L, A.L. , L.K. , H.L. , A.M. , M.M. , A.P. , H.L. , H.M. , A.P. , E.L. , T.H. , A.K. , M.M. ja M.L. soovisid saada laenu ning selleks kandsid nad erinevatele pangakontodele erinevaid summasid. 5
  13. Maakohtu hinnagul, uurides kannatanute poolt menetlejale edastatud kirjavahetusi, mida nad on tundmatute isikutega laenu saamise teemadel pidanud, on näha, et väidetava laenuandja kirjastiil ja sisu (mille eest soovitakse kannatanutelt ülekandeid), on äravahetamiseni sarnased. Sellest ei jäänud kohtule kahtlust, et kõik kannatanud suhtlesid laenu saamise teemal sama isiku või isikutega. Kannatanutel palutakse teha ülekandeid arveldusarvetele, millistest enamuse kohta on olemas kindlad andmed, et need on avatud süüdistatava Y.X poolt. Selles ka vaidlust ei ole.
  14. Tõendatud on seegi, et raha, mis Y.X nimele erinevatele pangakontodele jõudis, võeti välja väljaspool Eestit, sh Beninis.
  15. Asjas on tunnistajatena andnud ütlusi ka T.L. ja H.K. , kelle ütluste alusel ei saa järeldada, et nemad on seotud kelmustega. (T.L.
  16. aastal sündinud pensionär, kellel ei ole arvutit, ta ei oska seda kasutada, nutitelefoni ega e-posti aadressi. H.K. kasutab Facebooki kontot ainult telefonis. Ta ei tea, kes on tema nimel valekontod teinud ja kes neid kasutavad. Viibis kinnipidamiskohas 25.11.2016 kuni 25.08.2017, pärast mida hakkasid temaga Facebookis ühendust võtma erinevad inimesed, kellele olevat ta laenu pakkunud ja mingite ettemaksudega petnud. Talle oli see üllatus, kuna pettused olid alanud ajal, kui tema oli vanglas. Viimati vabanes ta kinnipidamiskohast 06.01.2020).
  17. KarS § 209 lg 2 p 5 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil avalikkuse poole pöördudes. KarS § 22 lg 3 järgi kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.
  18. Käesolevas asjas on tõendatud, et kannatanud A.T. , H.V.L. , A.L. , L.K. , H.L. , A.M. , M.M. , A.P. , H.L. , H.M. , A.P. , E.L. , T.H. , A.K. , M.M., M.L. soovisid süüdistuses toodud ajal saada erinevatel põhjustel laenu ning otsisid selleks võimalusi. Selleks said nad kas Facebook Messengeris laenupakkumise või leidsid sobiva laenupakkumise kuulutuse Kuldsest Börsist. Kannatanutele lubati laenu saamise võimaluse uurimise peale soovitud laenu, kuid tegelikult nad laenu ei saanud. Selle asemel tasusid tundmatu(te)le isiku(te)le nende nõudmisel erinevaid summasid, mis viimaste sõnul pidi neile soovitud laenu saamise kindlustama. Kannatanutele edastati nõutud summade ülekandmiseks Y.X poolt või tema nimele avatud arveldusarvete numbrid ning kannatanute poolt neile arvelduskontodele kantud raha võeti menetluses kindlaks tegemata isiku(te) poolt Beninis sularahana välja. Kuna kannatanud tegid Y.X nimel avatud pangakontodele ülekanded, neile lubati vastavate ülekannete tegemise järel soovitud laen üle kanda, kuid mida tegelikult ei tehtud, kandsid kannatanud varalist kahju. Kelmuse objektiivne koosseis on täidetud.
  19. Y.X tegevus, s.o talle tundmatu isiku instrueerimisel süüdistuses toodud arveldusarvete avamine, nendega seotud andmete, sh pangakaartide Benini saatmine ning erinevate laenu pakkumiste kuulutuste avaldamine, soodustas menetluses tuvastamata isiku(te) poolt kelmuse toimepanemist. Y.X-i eod olid kantud soovist saada tagasi oma raha. Y.X-il oli kaasaaitamisteo toimepanemiseks vähemalt kaudne tahtlus ning samuti tegutses ta toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 6
  20. Kohus hindas Y.X süü suuruse keskmiseks ning pidas karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavaks karistada Y.X-i KarS §

§ 22lg 3 järgi vangistusega miinimummääras, s.o 1-aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust vähendati ühe kolmandiku, s.o 4 kuu vangistuse võrra, mõistes Y.X-ile lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. Mõistetud vangistuse reaalselt vanglas ära kandmine ei ole otstarbekas, mistõttu jäeti see KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Y.X ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. Kriminaalasjas on Y.X vastu esitanud tsiviilhagid 16 kannatanut järgmiselt: A.T. i eestkostja Tartu Linnavalitsus 7204,05 euro nõudes, H.V.L. 4134,46 eurot nõudes, A.L. 2954,46 euro nõudes, L.K. 610,61 euro nõudes, H.L. 1360 euro nõudes, A.M. 3595,46 euro nõudes, M.M. 591,61 euro nõudes, A.P. 116 euro nõudes, H.L. 119 euro nõudes, H.M. 627,21 euro nõudes, A.P. 506,91 euro nõudes, E.L. 2052,27 euro nõudes, T.H. 1684,22 euro nõudes, A.K. 1850 euro nõudes, M.M. 591,61 euro nõudes ja M.L. 9044,85 euro nõudes.
  2. Maakohus viitas muude normide hulgas hulgas ka VÕS § 1045 lg-le 4, mille kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga.
  3. Kuna eelnevalt luges kohus tõendatuks, et Y.X aitas oma tegevusega kaasa kannatanutele varalise kahju tekitamisele ning tema tegevus on põhjuslikus seoses tagajärjega, s.o kannatanutel kahju tekkimisega, on Y.X vastu esitatud nõuded põhjendatud. Kuna kohus on kannatanute nõuete suurust kinnitavaid tõendeid otsuse punktides 11-53 käsitlenud, ei ole vajalik neid veelkord üle korrata. Maakohus mõistis KrMS § 381 lg 1 p 1, § 310 lg 1 ning VÕS §-de 127, 128, 1043 ja 1045 alusel Y.X-ilt kannatanute A.T. , H.V.L. , A.L. , L.K. , H.L. , A.M. , M.M. , A.P. , H.L. , H.M. , A.P. , E.L. , T.H. , A.K. , M.M., M.L. kasuks välja varalise kahju hüvitised nende poolt taotletud summades (otsuse p 76).
  4. Y.X rahalised vahendid jäeti tsiviilhagide tagamiseks aresti alla. Apellatsioon
  5. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus ning mõista Y.X õigeks talle etteheidetavas süüteos või lugeda Y.X-ilt väljamõistetud tsiviilhagid põhjendamatuks summas 15906,2 eurot ning mõista Y.X-ilt tsiviilhagidena välja 21136,52 eurot.
  6. Kohus on ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ning on selle tulemusena asunud ekslikult seisukohale, et Y.X süü temale etteheidetava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist.
  7. Vaidlus puudub selles, et Y.X avas enda nimel pangakontod neljas erinevas Eesti Vabariigis tegutsevas pangas, saatis pangakaardid koos internetipanga ligipääsuandmetega Benini riiki Lääne-Aafrikas seni tuvastamata isikutele ning sisestas 09.08.2019.a kuulutuseportaalis Kuldne Börs kuulutuse laenu finantseerimise kohta eraisikutele. Neid asjaolusid ei ole kordagi eitanud ka süüdistatav ise.
  8. Kaitsja hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas täidetud KarS §

§ 22lg 3 kohaldamise tingimused.

Ühtlasi vaidleb kaitsja vastu Tartu Maakohtu poolt väljamõistetud 7 tsiviilhagidele, mistõttu palub Tartu Ringkonnakohtul lugeda osundatud tsiviilhagid põhjendamatuks. 22. KarS §

§ 22

lg 3 koosseis 22.1 Y.X süü küsimus taandub sellele, kas Y.X-ile etteheidetavas kelmusele kaasaaitamises olid olemas nõutud subjektiivse koosseisu elemendid. 22.2 Kaitsja osutab maakohus otsuse punktis 8 esitatud seisukohale ning leiab, et kohus ei ole arvestanud järelduste tegemiseks kõiki tõendeid. Y.X on invaliidsuspensionär, kellel on sünnijärgne trauma, mille tõttu on mõjutatud ka tema vaimsed võimed, mh on Y.X puhul tegemist lihtsameelse ja seetõttu ka liigagi heasüdamliku ja kergeuskliku inimesega. Y.X on teiste poolt lihtsasti mõjutatav. 22.3 Kaitsja osutab H.K. ja Y.X vahelisele suhtlusele rakenduses Messenger. Kuna H.K. poolt kirjutatu sisaldas väga palju kirjavigu, siis mõistliku inimese vaatenurgast võib tegu olla mitte eestlasega ning inimene kasutab Google tõlkeabi. Kiiresti vastamine ei tähenda seda, et ta ei võiks kasutada Google tõlkeabi. Seega asjaolu, et süüdistatav ei kahelnud selles, et H.K. on eestlane, viitab sellele, et Y.X oli H.K. ga suheldes kergemeelne ja kergeusklik. 22.4 Viimast kinnitab ka see, et Y.X alustas H.K. ga suhtlemist, kui E.K. soovitas seda teha, hoolimata sellest, et Y.X oli eelnevalt E.K. i poolt petta saanud. 22.5 Kohtu hinnangul on Y.X ütlused vastuolulised selles osas, millal tema sai aru, et tegu on pettusega, s.t kas ta oli sellest saanud aru enne tema ülekuulamisi või sai ta sellest aru alles (kahtlustatavana) ülekuulamisel (otsuse p 8). 22.6 Kaitsja on seisukohal, et praegusel juhul on usutavamaks tõendiks tunnistajana ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et alles ülekuulamisel ehk 26.11.2019.a sai Y.X aru, et tegemist oli pettusega. 22.7 Y.X ja H.K. vestluse puhul saab jaatada süüdistatava kaudset tahtlust kaasaaitamisteo puhul, kuid mitte tahtlust toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Y.X ei ole möönnud koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt, vaid võis üksnes pidada seda võimalikuks. Seda kinnitab ka kohtu poolt väljatoodu (p 9), kus Y.X-il tekib suhtluse käigus mitmel korral kahtlus, kas tegemist võib olla pettusega ning kas inimesed tegelikult ka laenu kätte saavad. Siiski suutis H.K. mitmel korral veenda Y.X-i , et tegemist ei ole pettusega, mida Y.X ka kergemeelselt uskus. 22.8 Seega on olemas mõistlik kahtlus, et Y.X-il puudus nn kahekordne tahtlus kelmusele kaasaaitamise juures. Kaitsja hinnangul esinevad praegusel juhul kõrvaldamata kahtlused süüdistatavale etteheidetava teo toimepanemises, mistõttu KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb langetada otsus süüdistatava kasuks. 23. Tsiviilhagid 23.1 Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et Y.X süü kelmusele kaasaaitamisele on leidnud tõendamist, osutab kaitsja, et Tartu Maakohus on lugenud vääralt kõik Y.X vastu esitatud tsiviilhagid põhjendatuks. 8 23.2 Tsiviilhagide puhul ei saanud Luminor pangakonto avamisel Y.X-il olla teadlikkust ega tahtlikkust, st et Luminor pangakonto avamise puhul oli tegemist KarS § 17 lg-s 1 sätestatud olukorraga. See tähendab, et H.V.L. , A.L. ja L.K. i poolt tehtud Luminori kannete ja Y.X-ile etteheidetavate süütegude vahel puudub põhjuslik seos. 23.3 Ühtlasi ei ole kuulutuseportaali Kuldne Börs kuulutuse sisestamine põhjuslikus seoses eelnimetatud kannatanutele tekkinud kahjuga, sest kõnealused isikud tegid ülekanded enne, kui Y.X oli kuulutuse portaali sisestanud ning ühtlasi leidsid nad laenukuulutuse Facebookist või Googlest. 23.4 Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas Tartu Maakohus jõudis otsuseni, millega on rahuldatud kõik Y.X vastu esitatud tsiviilhagid, kuid samas on tuginetud VÕS § 127 lg-le 4, mille kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 23.5 Kohus ei ole piisavalt süvenenud sellesse, kas iga tsiviilhagi on täies ulatuses või osaliselt põhjendatud või mitte. Näiteks T.H. tegi ülekande Y.X nimel avatud Leedu pangakontole ning leidis kuulutuse Facebookist. 23.6 Süüdistusaktis heidetakse Y.X-ile ette üksnes enda nimele pangakontode loomist ning kuulutuse sisestamist portaali Kuldne Börs, mitte Y.X nimel avatud pangakontode kasutamist ega Facebookis kuulutuse sisestamist. 23.7 Samasugune mõttekäik kehtib ka teiste kannatanute poolt tehtud ülekannete puhul. Kannatanud kandsid erinevaid summasid kolmandate isikute kontodele, mitte Y.X kontodele ning ühtlasi tehti ülekandeid ka Y.X nimel avatud kontodele, mida Y.X ei avanud ja mida ei saa seetõttu käsitada ka kaasaaitamisteona. 23.8 Kannatanutele tekitatud kahju on tsiviilhagidena põhjendatud üksnes summas 21136,52 eurot. Kaitsja palub lugeda põhjendamatuks tsiviilhagid, mis on kannatanute poolt kantud Y.X poolt avatud Luminori pangakontole, Y.X nimel avatud välisriikide pangakontodele ning kolmandate isikute pangakontodele. Prokuratuuri seisukoht 24. Prokuröri hinnangul ei saa tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks tugineda Y.X poolt kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlustele ja kahtlustatavana antud ütlustele ulatuses, mida kohtuistungil ei avaldatud. KrMS § 237 lg-s 5 sätestatule tuginedes võib süüdistatav taotleda lühimenetluses enda ülekuulamist. Sellisel juhul lähtutakse süüdistatava ülekuulamisel KrMS §-s 293 sätestatust, st järgitakse üldmenetluse ülekuulamise reegleid. 25. Prokurör ei nõustu kaitsja etteheidetega A. Veidi ütluste hindamise osas. Prokurör nõustub täies ulatuses kohtu põhjendustega, miks kohus pidas Y.X poolt kohtus antud ütluseid selles osas, millal Y.X sai aru kelmuse toimumisest, ebausaldusväärseks ning prokurör ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. 9 26. Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga, et Y.X-il puudus nn kahekordne tahtlus kelmusele kaasaaitamise juures. Prokurör nõustub siinkohal taaskord kohtu põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Prokurör toob vaid välja, et Y.X on kohtuistungil ristküsitlemise käigus kinnitanud, et ta sai aru, et inimesed, kes talle laenu pakkusid petsid teda. Samuti on ta kinnitanud, et samad inimesed, kes teda petsid võtsid temaga ühendust ning pakkusid talle koostööd oma raha tagasi saamiseks. Seega Y.X pidi aru saama, et ta suhtles petturitega ning pidi pidama võimalikuks, et tema kaasabil petetakse inimesi, kuid teda ajendas lootus oma raha tagasi saada. Y.X ütlustele lisaks on kriminaalasjas kogutud tõendeid Y.X ja H.K. na esineva menetluses tuvastamata isiku omavahelisest vestlusest, kus Y.X korduvalt väljendab oma muret selle üle, kas inimesed ikka oma raha saavad. Kogutud tõendite pinnalt on selge, et Y.X pidas võimalikuks, et temale tundmatud isikud panevad tema abiga toime sarnaseid kelmuseid, mille ohver ka tema ise varasemalt on olnud. Seega tegutses ta kaudse tahtlusega. 27. Kaitsja leiab, et Tartu Maakohus on lugenud vääralt kõik Y.X vastu esitatud tsiviilhagid põhjendatuks. Prokurör selle seisukohaga ei nõustu. Käesolevas kriminaalasjas on selge, et menetluses tuvastamata isikute poolt toime pandud kelmuste tagajärjel on kannatanud kandnud kahju ehk on olemas põhjuslik seos kelmuste ja tekkinud kahju vahel. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. See säte loeb kahju põhjustanud teole kaasaaitamise kahju kaaspõhjuseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 28. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga ning leiab, et kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. Maakohtule pole põhjust ette heita eksimusi tõendite hindamisel ning materiaalõiguse kohaldamisel. Kohus uuris kõiki tõendeid, hindas neid kogumis ning tuli põhjendatult seisukohale Y.X süüs kelmusele kaasaaitamises. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust süüdistatav õigeks mõista. Samuti jääb edutuks taotlus muuta maakohtu otsustust tsiviilhagidesse puutuvalt. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, siis annab see aluse tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1, jätta käesolevas lahendis maakohtu seisukohad suuresti kordamata. Alljärgnevalt esitab ringkonnakohus vastused apellatsiooni põhiargumentidele. 29. Vaidlust ei ole selles, et Y.X pani toime süüdistuses kirjeldatud tegusid. Kokkuvõtlikult osutas Y.X menetluses tuvastamata isiku(tele) kaasabi sellega, et avas kelmuse toimepanemise eesmärgil tegutseva(

  1. te)isiku(
  2. te)soovil enda nimel pangakontosid neljas pangas. Kontode andmed, sealhulgas internetipanga ligipääsud ja pangakaardid saatis ta tuvastamata isikul(tele)le DHL kullerteenuse vahendusel Aafrikasse, Benini riiki Cotonou linna. Veel pani ta portaalis Kuldne Börs üles kuulutuse laenu finantseerimise kohta eraisikutele. Nimetatud kuulutuse kaudu võtsid rida laenu saada soovivaid isikuid ühendust kindlaks tegemata isiku(tega)ga. Y.X isikuandmeid kasutades avati tuvastamata isiku(
  3. te)poolt Y.X nimel pangakontosid ka välismaal. Menetluses tuvastamata isik(
  4. ud)pakkus(
  5. id)lisaks Kuldses Börsis laenusid ka Facebookis. Laenukuulutustega tekitati kannatanutes arvamus, et võttes ühendust kuulutustes nimetatud isikuga, on võimalik saada laenu, mis aga ei vastanud tegelikkusele. Väidetava laenu saamiseks lasid tuvastamata isik(
  6. ud)kanda kannatanutel raha Y.X poolt avatud kontodele ning muudele kontodele. Faktilistes asjaoludes vaidlus puudub. 10 30. Vaidlus seisneb selles, kas Y.X-ile süüks pandavas kelmusele kaasaaitamisteos on täidetud subjektiivne koosseis. Kaebaja arvates Y.X ei teadnud, et ta aitab kaasa kelmuse toimepanemisele. Y.X on invaliidsuspensionär, kellel on sünnijärgne trauma, mis mõjutab tema vaimseid võimeid. Y.X on kergeusklik, heasüdamlik ning teiste poolt kergesti mõjutatav. Alles ülekuulamisel Rakveres 26.11.2019 sai ta aru, et tegemist on pettusega. 31. Maakohus vaatas antud kriminaalasja läbi lühimenetluses ning lisaks kogutud toimikumaterjalide uurimisele kuulas ristküsitluses ära selleks soovi avaldanud Y.X . Kohus analüüsis Y.X ütlusi, milliseid ta andis menetluse erinevatel etappidel ning tuvastas, et Y.X ütlused on üldjoontes samasugused, väljaarvatud selles, millal sai Y.X aru, et ta osaleb inimestelt raha väljapetmise skeemis. Y.X väitis kohtus, et ta sai aru, et temaga suhelnud isik - H.K. , tegeleb pettusega, Rakveres ülekuulamisel. Maakohtus avaldati Y.X eeluurimisel antud ütlused. Kohus analüüsis mõlemaid ütlusi ning tuvastas, et Y.X ütlused, mille kohaselt sai ta alles pärast toimunut aru, et tegu on pettusega, ei ole usaldusväärsed. Y.X ütlusi üle vaadates on ka ringkonnakohus maakohtuga samal arvamusel. Selliseks arvamuseks annab eelkõige alust asjaolu, et paar aastat enne süüdistuses toodud sündmusi, proovis Y.X ise saada eraisikutelt laenu, sest pank talle ei andnud. Laenu saamiseks kandis ta üle erinevatele isikutele umbes 3400 eurot, mille ta oli oma tuttavatelt kokku laenanud. Lubatud laen jäigi saamata, samuti jäi ta ilma 3400 eurost. Y.X sõnul võtsid temaga ühendust samad inimesed, kes olid temale varem laenu lubanud. Seega ei tekkinud ringkonnakohtul mingeid kahtlusi selles, et Y.X sai aru, et temaga ühendust võtnud inimesed, s.h H.K. , petavad (petab) inimestelt raha välja sisutühjade lubadustega saada laenu. 32. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja ületähtsustanud Y.X sünnijärgse trauma mõju tema vaimsele võimekusele. Y.X selgitusest kohtus tuleneb see, et sünnijärgne trauma on mõjutanud tema füüsist, mitte vaimu. Ringkonnakohtu arvates on 1965 aastal sündinud kõrgharidusega Y.X varasemalt langenud pettuse ohvriks samamoodi kergeusklikult, uskudes võõraid inimesi sotsiaalmeedias, nagu käesolevas asjas laenu saada soovinud kannatanud. Y.X-i ohvriks siin asjas ringkonnakohus siiski ei pea, kellena püüab teda näidata kaitsja. Y.X-i kannustas pettusele kaasaaitamisele soov saada tagasi oma raha. Sel eesmärgil oli ta valmis tegema koostööd tundmatu isiku - H.K. ga (avas kontod pankades, saatis kontode andmed kullerteenuse abil Aafrikasse Benini, jne). Y.X rõhutas maakohus antud ütluses, et H.K. ähvardas ja sundis teda toimetama viisil nagu süüdistuses märgitud. Ringkonnakohus tutvus 31.05.2022 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud Y.X ja Facebooki kaustaja H.K. suhtlusega, kuid mingit ähvardamist ja sundi H.K. nimelise isiku poolt ei ole võimalik täheldada. Sellest nähtub aga hoopis see, kuidas H.K. juhendab Y.X-i (avada kontod, saata kontode andmed, sh pangakaardid, Benini) juba alates 22.10.2018 (4 kd, lk 134 jj). Tähelepanuväärne on muuhulgas Y.X soov H.K. ga koostööd jätkata (09.08.2019, 4 kd, lk 167jj), ning samuti kui H.K. tänab Y.X-i kuulutuste postitamise eest, ütleb Y.X, et pole vaja tänada, sest see ongi tema töö (4 kd, lk 173-174). 33. Vaidlust pole selles, et tsiviilhagid esitanud kannatanud A.T. , H.V.L. , A.L. , L.K. , H.L. , A.M. , M.M. , A.P. , H.L. , H.M. , A.P. , E.L. , T.H. , A.K. , M.M. ja M.L. soovisid saada laenu ning selleks kandsid nad erinevatele pangakontodele erinevaid summasid. Maakohus on kannatanute poolt raha üle kandmise asjaolusid üksikasjalikult analüüsinud ning ringkonnakohus neil asjaoludel ning vastavatel tõenditel pikemalt ei peatu (vt maakohtu otsuse lk 9jj). Küll peab ringkonnakohus aga vajalikuks välja tuua selle, et kannatanute ja tundmatu(
  7. te)11 isiku(
  8. te)vahelisest kirjavahetusest saab järeldada, et laenupakkuja kirjastiil ja sisu on niivõrd sarnased, mistõttu ei ole vähimaidki kahtlusi selles, et kõik siin asjas olevad kannatanud on suhelnud sama isiku või samade isikutega. Kusjuures enamuse puhul on ühiseks nimetajaks see, et nn laenupakkuja palub kõikvõimalikud ülekanded (laenukindlustus, õigusabikulud, halduskulud jms) kannatanutel teha Y.X poolt või tema nimel avatud arveldusarvetele (vt ka maakohtu otsuse p-d 55jj). 34. Puutuvalt H.K. isikusse, siis on maakohus tuvastanud põhjendatult, et see isik (nagu ka T. Lidner) ei ole käesoleva kriminaalasjaga seotud. Vastavad põhjendused on maakohtu otsuses välja toodud, ringkonnakohus nõustub nendega ning rohkem sel teemal ei peatu. 35. Kaitsja arvates esineb mõistlik kahtlus, et Y.X-il oli nn kahekordne tahtlus kelmusele kaasaaitamisele. 36. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud Y.X panuse kelmusele kaasaaitamises, so nii teo objektiivse koosseisu kui ka subjektiivse koosseisu. Asjas pole vaidlust selles, et kannatanud soovisid saada laenu. Said laenupakkumise Facebookis või siis leidsid vastava pakkumise Kuldses Börsis. Kannatanutele lubati anda laenu, mida nad ei saanud. Samas laenuandja(
  9. te)soovil ja selleks et väidetatavalt kohe-kohe laenu saada, kandsid kannatanud ise neile ette antud arveldusarvetele nõutud suuruses erinevaid rahasummasid. Kannatanud said info kuhu nõutud summad kanda. Selleks olid valdavalt Y.X poolt avatud või tema nimele avatud arveldusarvete numbrid. Kannatanute poolt üle kandud raha võeti menetluses tuvastamata isiku(
  10. te)poolt välja sularahas Beninis. Kelmuse objektiivne koosseis on täidetud. Kaasaaitaja on isik, kes osutab tahtlikult teise isiku tahtlikult õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitaja toetab ja soodustab õigusvastase teo toimepanijat. Samaselt maakohtuga, on ka ringkonnakohus veendunud, et Y.X-i egevus võimaldas tuvastamata isiku(tel)l kelmust toime panna. Ringkonnakohtul ei ole mingeid kahtlusi selles, et juba algusest peale sai Y.X aru, et ta aitab H.K. nimelisel isikul inimestelt raha välja petta. Y.X püüd näidata end siin ohvrina, keda H.K. nimeline isik sundis ja ähvardas süüdistuses kirjeldatud viisil käituma (avama järjest pangakontosid, kontode info koos kaartidega edastama Aafrikasse jms), ringkonnakohut ei veena ( vt ka käesoleva otsuse p 33, 34 ning maakohtu otsuse p 68). 37. Juhul, kui ringkonnakohus tuvastab, et Y.X on süüdi kelmusele kaasaaitamises, tuleb kaitsja arvates üle vaadata tsiviilhagidesse puutuvad otsustused. Luminor pangakonto avamisel ei saanud Y.X-il olla teadlikkust ega tahtlikkust sellest, et ta aitab kaasa kuriteo toimepanemisele. H.V.L. , A.L. ja L.K. i poolt tehtud Luminori kannete ja Y.X-ile etteheidetavate süütegude vahel puudub põhjuslik seos. 38. Ringkonnakohus kaitsja seisukohta selles, et maakohus on eksinud Y.X vastu esitatud tsiviilhaginõuete rahuldamisel, ei jaga. Kõikide kannatanute poolt tehtud ülekannete ja Y.X-ile süüks pandavate tegude vahel on põhjuslik seos. Juba eelnevalt võttis ringkonnakohus seisukoha selles, et hakates koostööd tegema H.K. nimelise isikuga, oli Y.X-ile algusest peale vähemalt kaudse tahtluse vormis selge, et hakkab toimuma inimestelt raha välja petmine. Oli ta ju isegi mitte väga ammu samade inimeste pettuse ohvriks langenud. Nagu öeldud, oli tema eesmärk saada tagasi oma raha, millest ta ilma jäi. Muu teda ei huvitanud, kartis vaid vahele jääda. 12 39. Lisaks eelnimetatud kolmele kannatanule, arvab kaitsja, et ka teised kaebuses nimetatud kannatanute mõned ülekanded, ehk siis nende poolt kantud kahju, ei ole põhjuslikus seoses Y.X tegudega. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja eksib, kui arvab, et paljude teiste kannatanute (kaebuse lk 7,8) poolt tehtud ülekannetel ei ole mingit pistmist Y.X-iga. Kõigepealt, pöördudes Y.X-ile esitatud süüdistuse poole, siis nähtub sellest, et Y.X ise avas enda nimel rida pangakontosid erinevates pankades, samuti sisestas ta kuulutuseportaalis Kuldne Börs kuulutuse laenu finantseerimise kohta eraisikutele, mille kaudu võtsid kannatanud ühendust kindlaks tegemata isiku(te)ga, soovides saada laenu. Peale selle, avasid menetluses tuvastamata isik(
  11. ud)Y.X nimel pangakontosid ka välismaal. Samuti pakkus(
  12. id)tuvastamata isik(
  13. ud)lisaks Kuldsele Börsile laenusid ka Facebookis. Laenu saamiseks lasid tuvastamata isik(
  14. ud)kanda laenu soovijatel erinevaid summasid nii Y.X poolt avatud kontodele kui ka muudele kontodele. Seega on kõik selles asjas kindlaks tehtud kannatanute poolt tehtud ülekanded erinevatele kontodele, seeläbi nende poolt kahju kandmine ja Y.X kaasabi kelmuse toimepanija(tele) otseses põhjuslikus seoses. Ja lõpetuseks, VÕS § 1054 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kuna kelmuse vahetu(
  15. d)toimepanija(
  16. d)ei ole kindlaks tehtud, küll aga sellele teole kaasaaitaja Y.X , siis on tema vastu esitad tsiviilnõuded esitatud põhjendatult ning need on temalt täies ulatuses ka õigesti välja mõistetud. 40. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. 41. Y.X kaitsja R. Usin esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks 30 minutit, apellatsiooni koostamiseks 314 minutit ja kaitsealusega kirjavahetuse pidamiseks 5 minutit ning apellatsiooni täiendamiseks ja esitamiseks 25 minutit. Taotluse kohaselt on tasu ja kulud kokku 386 eurot ja 86 senti, milles sisaldub käibemaks 64 eurot ja 46 senti. 42. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kaitsjatasu taotlus põhjendatud. Vastavalt Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lõikele 4 on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Praegusel juhul arutati Y.X süüdistust lühimenetluses. Seega määrab ringkonnakohus advokaat R. Usina kaitsjatasu suuruseks 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellatsioonimenetluses on seega õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 129 eurot ja 60 senti. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, st jätab maakohtu otsuse muutmata, jääb õigusabikulu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.