Obsah (6)

§ 224§ 33§ 223§ 69§ 91§ 127

4-24-1005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-1005 (230124000085) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi H.I kae

) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 190 trahviühikut s.o summas 760 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp, esindaja E.K. H.I isikukood: XXX, kodakondsus: xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx Kaebuse esitaja Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: Jätta H.I kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.03.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 230124000085 muutmata ja tühistamata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv summas 760 (seitsesada kuuskümmend ) eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

1. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahalisi kohustusi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 1 4-24-1005 Lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 5 (viis) kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.03.2024 otsusega karistati H.I

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 190 trahviühikut, s.o.

760 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. H.I karistati, sest 09.02.2024 kella 16:34 ajal juhtis ta Peterburi ja Mustakivi tee ristmikul, Lasnamäe linnaosas , Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit, manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel riivas sõidukit BMW registreerimismärgiga xxx ja juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l . H.I rikkus

§ 33

lg 2 p 8, millega pani toime

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo ja samuti

§ 69

lg 3 ning pani toime väärteo, mis kvalifitseeriti

§ 224lg 2 järgi.

1. H.I ei nõustunud kohtuvälise menetleja kohaldatud lisakaristusega ja vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse Harju Maakohtus. Kaebaja palub üle vaadata talle määratud karistus ja asendada mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine suurema rahatrahviga. Kaebaja toob esile, et karistused mõjutavad tema ametiülesannete täitmist ja sellest tulenevalt võtavad temalt võimaluse teenida raha ja tagada rahatrahvi õigeaegne tasumine. Koos kaebusega esitas H.I kohtule tööandja AS X tootmismeistri kirja, milles tööandja märgib, et kaebaja töötab kopplaaduritõstukijuhina ja temalt juhtimisõiguse äravõtmisel on kohustatud temaga töölepingu katkestama.
2. 02.04.2024 registreeris kohus kohtuvälise menetleja seisukoha. Kohtuväline menetleja taotleb H.I kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. Kohtuväline menetleja toob välja, et H.I-le on määratud proportsionaalne karistus. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud nii kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid süü suurust, süü tunnistamist, avaldatud kahetsust kui ka seda, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus liiklusalase rikkumise toimepanemise eest. Isiku süü on keskmisest suurem, mistõttu peavad nii määratud põhi- kui ka lisakaristus olema üle sanktsiooni keskmise määra.
3. 10.04.2024 määrusega võttis kohus H.I kaebuse menetlusse, määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. Samuti kohustas kohus Politsei- ja Piirivalveamet esitama hiljemalt 16.04.2024 kohtule menetlustoimingut teinud isiku pädeva mõõtja pädevust tõendav dokumentatsioon (võimalusel SAP-väljavõte) ja kasutatud mõõtevahendi taatlustunnistus. Samuti andis kohus kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti sh vastaspoole esitavate täiendavate tõendite osas, samuti taandusi ja taotlusi kuni 23.04.2023 ja määras, et kohtulahend tehakse teatavaks hiljemalt 06.05.
4. 2 4-24-1005
5. 11.04.2024 edastas Politsei- ja Piirivalveamet kohtule tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARBK-0035 taatlustunnistuse ja menetlustoimingut teinud isiku pädeva mõõtja pädevust tõendava SAP väljavõtte. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alused puuduvad ja seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja tühistamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
7. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse H.I-le ette

§ 33

lg 2 p 8 nõuete rikkumist, mis seisnes selles, et juhtides 09.02.2024 kella 16:34 ajal Peterburi ja Mustakivi tee ristmikul, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx, ei veendunud manöövri sooritamisel, et see on ohutu, mille tagajärjel riivas sõidukit BMW registreerimismärgiga xxx (varaline kahju fikseeritud fotodel). H.I tegu kvalifitseeriti

§ 223lg 1 järgi.

8.

§ 223

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

1. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on 09.02.2024 kell 16:45 tulnud teade liiklusõnnetuse toimumise kohta ning sündmuskoha vaatlus on teostatud samal päeval kella 18:11 ja 18:35 vahel Tallinnas Peterburi ja Mustakivi tee ristmikul. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on liiklusõnnetuses osalenud H.I sõiduautoga Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx ning R. D.le kuuluv sõiduauto BMW X1 XDRIVE 20D registreerimismärgiga xxx. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevate fotode kohaselt on kahjustada saanud nii sõiduk registreerimismärgiga xxx kui ka sõiduk registreerimismärgiga xxx. Nimelt on sõiduautol registreerimismärgiga xxx kahjustada saanud parempoolne külg. Sõiduautol registreerimismärgiga on deformeerinud vasak esitiib, vasak esiratas ja põrkerauda vasak nurk. Seega kuivõrd sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx omanik on H.I ning sõiduauto BMW X1 XDRIVE 20D registreerimismärgiga xxx kuulub sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt R. D.le, siis on liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud varalist kahju R. D.le.
2. Tunnistaja R. D. 09.02.2024 kell 18:30 kuni 18:49 antud ütlustest nähtub, et ta sõitis mööda Peterburi teed ja oli rajal, et keerata Mustakivi teele. Kõrval sõitis suure kiirusega Toyota registreerimismärgiga xxx. Otse sõitjatele läks punane tuli põlema, sellel hetkel keeras Toyota juht järsult tema ette paremale ja pani toime kokkupõrke, löök tuli R. D. auto vasaku esikülje pihta; pärast seda sõitis Toyota 30-35 meetrit otse ja seejärel peatus. R. D. le tekkis mulje, et autojuht olevat soovinud ära sõita ja seejärel mõtles ümber ja ei sõitnudki ära. Toyota juht tuli autost välja ja ka R. Dudnik tuli autost välja, Toyota juht pakkus võimaluse olukord kohapeal ära lahendada.
3. Tunnistaja R. D.ga ühetaolisi ütlusi andis ka tunnistaja T. D., kes kinnitas oma 09.02.2024 kell 17:58 kuni 18:17 antud ütlustes, et ta oli sõitmas koos enda mehe R. D.ga autoga BMW registreerimismärgiga xxx mööda Peterburi maanteed koju. R. Dudnik sõitis rahulikult ja hakkas keerama Mustakivi teele, kui järsku otsustas suure kiirusega mööda sõitev auto Toyota registreerimismärgiga xxx keerata neile ette. Selle tagajärjel oli tugev löök ja nende autol sai vasak pool eest küljest vigastada. Sõiduauto Toyota sõitis peale seda 30 meetrit edasi ning jäi mulje, et tahtis sündmuskohalt põgeneda, aga pärast tagurdas ja juht tuli autost välja. Enne politseisse 3 4-24-1005 helistamist Toyota juht tunnistas enda süüd, pakkus neile sündmuskohalt ära sõitmist ja 500 eurot. Tunnistaja T. D. sõnul polnud tema mees sellega nõus ja käskis tal politseisse helistada.
4. H.I on andnud menetlusaluse isikuna 13.02.2024 kell 10:55 kuni 11:20 ülekuulamisel ütlusi, milles ta tunnistab enda süüd 09.02.2024 pärastlõunal toimunud liiklusõnnetuses. Selgitab, et liikus mööda Peterburi teed ja enne valgusfoori, millel hakkas roheline vilkuma, hakkas autot peatama. Ilmaoludega seoses tuli välja, et tee oli jäätunud (must jää), mille tõttu ei õnnestunud tal kiiresti peatuda. Võttis tarvitusele manööverdamise meetmed, mille tagajärjel toimus teise sõidukiga kokkupõrge.
5. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et tõenditest nähtuvalt on H.I 09.02.2024 kella 16:34 ajal põhjustanud Tallinnas Peterburi ja Mustakivi tee ristmikul liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitas ta varalist kahju nii iseendale kui ka R. D.le.
6. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus asub seisukohale, et H.I pani temale etteheidetava

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Isik pidi pidama võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h manöövri sooritamisel ei veendu, et see on ohutu, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse ja sellega kaasneva varalise kahju. Arvestades sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitut, siis oli ilm selge, asfalt kuiv ja sõidutee korras. Seega saab tulla järeldusele, et just menetlusaluse isiku poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas, kuid kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et jättes manöövri ohutuse kontrollimata võib tema tegevus võib kaasa tuua teise isiku vara kahjustamise. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, H.I on täitnud

§ 223lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 15. Lisaks eeltoodule heidetakse H.I-le ette

§ 69

lg 3 nõuete rikkumist, mis seisnes selles, et ta juhtis 09.02.2024 kella 16:34 ajal juhtis ta Peterburi ja Mustakivi tee ristmikul, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l. H.I tegu kvalifitseeriti

§ 224lg 2 järgi.

Seega peab kohus analüüsima, kas H.I juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda juhile keelatud seisundis. 16.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist p 1 alusel kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 17. Nii tunnistaja R. D. kui ka tunnistaja T. D. ütlustest nähtub, et neile tundus H.I liiklusõnnetuse toimumise järgselt joobes, tema juures oli tunda alkoholi lõhna ja kutsuti välja politsei. Seda tunnistajate kahtlust kinnitab ka sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati H.I 09.02.2024 kell 16:53 sõiduki Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx juhtimiselt Tallinnas Peterburi tee ja Mustakivi tee ristmikul

§ 91

lg 2 p 2 alusel kuni kainenemiseni põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle 4 4-24-1005 lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Sõiduk teisaldati teisaldamise akti kohaselt hoiukohta Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. 18. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt kasutati 09.02.2024 kell 17:11 kuni 17:15 H.I seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARBK-0035, mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-23/00108). Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,79 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus t +/0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,74 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Seega kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükile ka taatlustunnistus, et kasutatud tõenduslik alkomeeter on kehtivalt taadeldud ning töökorras, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Raido Sults, kes on läbinud Politsei- ja Piirivalveameti personalihaldusprogrammi SAP väljavõtte kohaselt pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. 19.

§ 69

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul on tõendamist leidnud, et H.I oli 09.02.2024 kella poole viie ajal õhtul alkoholijoobe seisundis ning tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg. 20. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel, mis toimus 13.02.2024 kella 10:55-st kuni kella 11:20ni, tunnistas H.I, et juhtis 09.02.2024 pärastlõunat kella 16:30 ajal sõidukit Toyota Avensis xxx eelnevalt alkoholi tarvitanuna. Sealjuures ei vaidlusta H.I ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et H.I on 15.01.2024 kella 16:34 ajal juhtinud mootorsõidukit (Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx) Peterburi ja Mustakivi tee ristmikul, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhile keelatud seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg. Seega on H.I täitnud

§ 224lgs 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. 21. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. 22. H.I on kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulamisel selgitanud, et läks 09.02.2024 varem tööle s.o kella 14:00 paiku ning võttis tööl olles kolm pitsi (umbes 50-70 ml) 40% viina. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,74 mg/l), leiab kohus, et H.I pani teo toime otsese tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tunnistajate ütlusi, et isiku väljahingatavas õhus oli tunda alkoholilõhna, siis pidi menetlusalune isik olema oma seisundist teadlik juba ainuüksi enda hingeõhu pinnalt. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus, samuti asjaolust, et menetlusalune isik tuli töölt ja alkoholi tarbimine toimus tööl olles, siis oli menetlusalune isik üheselt teadlik nii tarvitatud alkoholi kogusest, oma juhile keelatud seisundist nii enesetunde kui ka varasemast elukogemusest. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusalune isik oli teadlik oma juhile keelatud seisundist ja sellises seisundis sõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid tahtlikult, sest menetlusalune isik teadis, et ta teostab 5 4-24-1005 süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka tahtis seda. Seega on H.I täitnud

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid H.I teos ei esine. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et H.I on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi. 23. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 24.

§ 224

lg 2 toime pandud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 223

lg 1 toime pandud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

1. Antud juhul on menetlusalune isik ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu ning kuivõrd väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse süüteo eest, milline näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse määramine KarS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alusel.
2. Kuivõrd

§-s 224 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab H.I-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. 27. Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. See tähendab seda, et näiteks

§ 224

lg 2 puhul tuleb hinnata, milline oleks kõige väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige suurem tegu, mis antud süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isikud süüd antud koosseisu ja sanktsiooni piires. See, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on äärmiselt ohtlik ning üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid üldse, väljendubki juba

§ 224

lg 2 väärteokoosseisu juures kehtestatud sanktsioonis, mille on kehtestanud seadusandja. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tulebki kohtuvälisel menetlejal ja kohtul aga hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. 28. H.I süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,74 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü ei ole mitte ainult üle keskmise, vaid seda võib hinnata väga suureks, kuivõrd tegemist on

§ 224lg 2 sätestatud piirmäära maksimaalse määraga.

Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka asjaolule, et vaid 0,01 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga ja sellele oleks järgnenud ka juba kriminaalkaristus. H.I süü suurust mõjutab ka asjaolu, et ta pani väliselt ühe käitumisaktiga ehk sõiduki juhtimisega toime kaks väärtegu – juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (

§ 224

lg 2) ning põhjustas ka liiklusõnnetuse (

§ 223lg 1).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28.10.

1. a kohtuotsuse nr 3-1-1-75-16 punktis 10 leidnud, et kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära oluliselt ületades ja samal ajal eksib ka teiste liiklusnõuete vastu, tuleb tema süüd hinnata suureks. Seega tuleb käesoleval juhul lugeda H.I süüd suureks, kuivõrd ta juhtis sõi dukit alkoholijoobes ning 6 4-24-1005 selle tulemusena realiseerus ka oht, mille tulemusena põhjustas H.I liiklusõnnetuse, millega tekitas varalise kahju. Teine asjaolu, mis mõjutab H.I süü suurust, on väärtegude toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning H.I pani liiklusõnnetuse põhjustamse toime ettevaatamatusest ja alkoholijoobes sõiduki juhtimise otsese tahtlusega. Neid H.I süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades tuleb tema süüd lugeda keskmisest suuremaks.
2. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus kohtuvälise menetleja selles, et H.I puhul on karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes süü tunnistamine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et H.I puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes.
3. Eeltoodust nähtuvalt arvestades H.I süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et H.I süü on siiski keskmisest suurem ja seda eelkõige põhjusel, et isik pani ühe teoga toime kaks erinevat väärtegu ja tema joove oli

§ 224lg 2 sätte maksimaalses määras.

1. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik H.I-d mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 190 trahviühikut ehk 760 eurot, s.o üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et arvestades H.I-le süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukitele tekitatud kahju ulatust. Karistusregistri kohaselt on H.I-l üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus. Seega pole kohtuväline menetleja H.I-le karistuse määramisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt jääb põhikaristus muutmata.
2. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut H.I lisakaristusega. Siinkohal märgib kohus lisaks, et kuivõrd kohtuvälisel menetlejal oli

§ 224

lg 3 p 1 alusel võimalik määrata H.I-le lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3-9 kuuks, siis on käesoleval juhul 5 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine antud lisakaristuse sanktsiooni keskmisest (6 kuud) allapoole jääv lisakaristuse määr.

1. H.I on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta vajab juhtimisõigust seoses enda tööga, kuivõrd tema töö on juhtida kopplaadurit/tõstukit ja leiab, et talle võiks kohaldada juhtimisõiguse ära võtmise asemel suuremat rahatrahvi. Kohus peab oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Samuti ei pea karistus olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. H.I oleks pidanud enne alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima asudes mõlema sellele, millised tagajärjed võivad sellise teoga kaasneda, sh kuidas see võib mõjutada tema edaspidist elukorraldust.
2. Kohus märgib, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Varasemalt liiklusalase rikkumise eest määratud rahatrahv ei mõjutanud H.I-d õiguskuulekalt käituma. Sel korral H.I mitte ainult ei juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, vaid põhjustas ka liiklusõnnetuse . Paralleelselt liiklusõnnetuse 7 4-24-1005 tekitamisega ei saa eirata sedagi, et joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid H.I-l vahetult pärast liiklusõnnetuse põhjustamist kerged häired koordinatsioonis, tema reaktsioonikiirus oli häiritud ja ta oli kergelt taaruv. Mägitu annab täiendavat kaalu järelduseks, et H.I oli selgelt sobimatu mootorsõidukit juhtima, ta põhjustas liiklusõnnetusega varalise kahju ning sellele tuleb reageerida ka lisakaristuse kohaldamisega. Sel viisil toimis põhjendatult ka kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt H.I-le lisakaristusena määratud 5 kuu pikkune juhtimisõiguse keeld vastab käesoleval juhul koos isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld - ja eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele.
3. Kuna kohus jätab vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusus muutmata ja tühistamata, siis tuleb H.I-l vaidlustatud otsusega mõistetud rahatrahv 190 trahviühikut, s.o summas 760 eurot, tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri
4. Kohus selgitab tuginedes VTMS § 204 lg-le 3, et juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahalisi kohustusi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 5 kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise päevast.

§ 127

kohaselt tuleb kaebajal oma juhiluba viia hoiule Transpordiametisse 5 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 8