← Eesti

3-25-622/4

Obsah (4)§ 121§ 4§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-622 Haldusasi X.Y kaebus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kohusta

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD

  1. X.Y (kaebaja) osas algatati 22.02.2019 kriminaalmenetlus, milles teda kahtlustati karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et ta ründas kahel korral endist elukaaslast.
  2. Kaebajale määrati
  3. a novembris ambulatoorne kohtupsühhiaatriline-kohtupsühholoogiline kompleksekspertiis, kuid kaebaja jättis ekspertiisi korduvalt ilmumata. Kaebaja peeti 17.02.2020 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 139 lg 5 alusel sundtoomiseks kinni ja toimetati järgmisel päeval ekspertiisiks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliinikusse. Eksperdi hinnangul ei saanud ambulatoorselt anda kaebaja psüühikale adekvaatset hinnangut, mistõttu tuleks ta suunata statsionaarsesse ekspertiisi, kus saab teha pikemaajalisi uuringuid ja kaebajat jälgida.
  4. Harju Maakohus rahuldas 20.02.2020 määrusega asjas nr a-aa-aaaa prokuratuuri taotluse ja andis loa paigutada kaebaja statsionaarse ekspertiisi tegemiseks kuni 1 kuuks sundkorras psühhiaatriakliinikusse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.03.2020 määrusega maakohtu määruse muutmata ja Riigikohus jättis 09.10.2020 määrusega ringkonnakohtu määruse muutmata. 3-25-622
  5. PERH-i psühhiaatriakliiniku 12.03.2020 statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 7.1-3/1541 leiti, et kaebajal esineb raske psüühikahäire (luululine häire, RHK 10 järgi  F22.0), mis avaldub hüpohondrilistes ja paranoilistes luulumõtetes ja luulumõtetest juhitud ebaadekvaatses käitumises. Luululist häiret tuleb käsitleda vaimuhaigusena KarS § 34 järgi. Kaebaja ei olnud oma vaimse seisundi tõttu võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, ta tegutses luululistel ajenditel. Luululine häire on kroonilise iseloomuga raske psüühikahäire, mis võib oluliselt mõjutada isiku arusaamisvõimet ja võimet oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Kaebaja ei ole oma vaimse seisundi poolest võimeline esinema kohtus, andma menetluses ütlusi ega kandma süüdimõistmisel karistust. Kaebaja raske psüühikahäire võib raskendada tema igapäevast toimetulekut. Kaebaja võib oma vaimse seisundi poolest olla ohtlik oma lapsele, kuna ta võib kasutada lapse hooldamisel ebapädevaid meetodeid. Kaebaja võib olla ohtlik ka oma endisele elukaaslasele. Kaebaja vajab psühhiaatrilist ravi, kuid tal pole haiguskriitikat ja ta ei saa aru ravivajadusest. Ravita jäämisel püsib ja laieneb temal luululine sümptomaatika ja ta võib käituda ohtlikult. Kaebaja vajab ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist KarS § 86 järgi. Tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamine psühhiaatriahaiglas või statsionaarne psühhiaatriline sundravi isoleerib kaebaja lubamatult kauaks lapsest ja need meetmed ei ole proportsionaalsed tema ohtlikkuse määraga. Akti allkirjastasid psühhiaater M.L ja psühholoog O.P.
  6. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas 21.04.2021 määrusega2 KrMS § 199 lg 1 p 1 ning §-de 200 ja 206 alusel kriminaalmenetluse, sest kaebaja ei olnud süüdiv. Tal esines kuriteotunnustele vastavate tegude toimepanemise ajal raske psüühikahäire, ta ei olnud oma vaimse seisundi tõttu võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima.
  7. Kaebaja esitas 12.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PERH-i kohustamiseks kustutama digiloost ebaõige diagnoos, 12.03.2020 ekspertiisiakti tühistamiseks ning PERH-ilt ja psühhiaater M.Lilt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Ekspertiisiakt sisaldab laimu ja diagnoosi, mis on hiljem korduvalt ümber lükatud. Ekspertiis tehti ekspertide seadusevastase tegevuse tulemusel kokkuleppel politsei või prokuröriga. Ekspertiisi ei viidud läbi kaebaja emakeeles, milleks on vene keel. Ekspertiisi ei salvestatud, seega ei saa psühhiaater tõendada, et kaebaja rääkis seda, mida psühhiaater väidab. KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

  1. Kaebaja vaidlustab tervishoiuteenuse osutaja väidetavalt ebaõiget diagnoosi ja taotleb sellega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kaebajale tehti ekspertiis kriminaalmenetluses kohtumääruse alusel sundkorras. Kaebaja ei vaidlusta ekspertiisi määramist, vaid eksperdi hinnangut ehk tervishoiuteenuse sisulist kvaliteeti.
  2. Riigikohus selgitas 29.02.2014 määruses asjas nr 3-2-1-155-13, et riigipoolset kinnipidamist ja tahtevastase ravi toimumist saab vaidlustada halduskohtumenetluses (p-d 28, 50). Isiku KarS § 86 lg 1 alusel psühhiaatrilisele sundravile paigutamisel tekib nii avalik-õiguslik 1 2 Vt kriminaalasja nr 1-21-5227 dtl 198-
  3. Vt haldusasja nr 3-20-644 dtl 250-
  4. 2

(3)3-25-622 kui ka eraõigussuhe: isiku sundravile paigutamine ning tema seal hoidmine toimub avalikõiguslikus suhtes, kuid sundravil viibivale isikule osutatakse tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel eraõiguslikus suhtes ning psühhiaatrilisele sundravile allutatud isik ja tervishoiuteenuse osutaja on lepingulises suhtes, mistõttu lahendatakse sellest suhtest tulenevad vaidlused tsiviilkohtumenetluses (p 53). Toimunud ravi kvaliteedi üle saab kohus otsustada tsiviilkohtumenetluses hagimenetluses tervishoiuteenuse osutaja vastu esitatud hagi menetlemisel (p 57). Tervishoiuteenuse osutamisega (sh kui see toimub lepinguga võrdsustatud võlasuhte alusel) tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda tsiviilkohtumenetluses, kuid mitte hagita menetluses, vaid hagis tervishoiuteenuse osutaja vastu (p 58).
  1. Eeltoodud põhjendustest nähtuvalt ei ole halduskohus pädev hindama tervishoiuteenuse osutaja teenuse kvaliteeti ega lahendama sellega põhjustatud kahju hüvitamise nõuet. Ka kanded digiloos tegi tervishoiuteenuse osutaja võlaõigussuhte raames. Sellise vaidluse lahendamise pädevus on tsiviilkohtul. PERH-i ja psühhiaatri ning kaebaja vahel ei olnud avalik-õiguslikku suhet. Selline suhe oli kaebaja ja prokuratuuri / politsei / kohtu vahel. PERH ja psühhiaater andsid oma ekspertarvamuse lepinguga võrdsustatud võlasuhte alusel, kus kaebaja nõusolek asendati kohtumäärusega. PERH ega psühhiaater ei teostanud kaebaja suhtes avalikku võimu, vaid tervishoiuteenuse osutamise lepinguga võrdsustatud võlasuhtes, andes erialateadmistele tuginedes ekspertarvamuse kaebaja tervisliku seisundi kohta.
  2. Eeltoodud seisukohta ei muuda ka Riigikohtu üldkogu 28.06.2021 määrus asjas nr 3-
  3. Viidatud asjas leidis Riigikohus, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamise vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Riigikohus tuginedes seda seisukohta võttes mh asjaolule, et riik täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet ning ravi praktiline korraldus on sõltuvuses vangistusest, vangla haldusõiguslikest otsustest ja kinnipidamisrežiimist. Praegusel juhul osutati kaebajale tervishoiuteenust psühhiaatriakliinikus tavapärastes tingimustes, mis ei erinenud millegi poolest neist tingimustest, kus kaebaja oleks vabatahtlikult tervishoiuteenuse osutajalt teenust saanud. Ekspertiisi teostas raviasutuses töötav arst, mitte kohtu / prokuratuuri / politsei juures töötav arst.
  4. Neil põhjustel tuleb kaebus selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu läbivaatamatult tagastada. 13.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, seepärast puudub vajadus selle tagastamise üle otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.