KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-782 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist toimingute soo

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 1

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (

§ 130lg 1 p 2).

3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 136

1 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

1. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s
2. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).
3. Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 7. Maksuhaldur on kohtule esitatud taotlusega alustanud X.Y vastutuskohustuse tuvastamise menetlust. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 18.03.2020 määrus asjas nr 3-19-1178, p 9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12). Seega on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361 lg 1).

8. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 20.12.2018 määruses asjas nr 3-18-1788 (p 7), et

§ 96lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel 2

§ 1361

lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamist olukorras, kus tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles kavandamisel, kuid selle tegelikku olemasolu saab pidada tõenäoliseks. Kohus on rõhutanud, et sellises olukorras on maksuhalduril ulatuslik põhjendamiskohustus tõenäolise maksuvõla kujunemise äranäitamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-181082, p 6; 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383, p 9). Seega ei takista vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluses täitmist tagavate toimingute sooritamist asjaolu, et maksuvõlga ei ole veel maksuotsusega kindlaks määratud ja selle täitmist nõutud. 9. Maksuhaldur on selgitanud, et X.Y kui MTÜ WWW juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb selles, et X.Y ei registreerinud MTÜ-d maksukohustuslasena ning jättis perioodil 04.01.2023 – 31.12.2023 deklareerimata 20% määraga maksustatava käibe summas 361 202,07 eurot (433 442,50/1,2) ja perioodil 01.01.2024 – 31.08.2024 deklareerimata 22 % määraga maksustatav käibe summas 66 227,35 eurot (80 797,36/1,22). Ka on X.Y maksuhalduri hinnangul viinud MTÜ-st raha välja, kuid jätnud selle kohta dokumendid esitamata ning teinud seega ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mis on jäetud TSD-del deklareerimata. MTA on seisukohal, et MTÜ WWW poolt pakutavad koolitused olid ärilise eesmärgiga teenused, millest tekkis maksustatav käive ja millega MTÜ teenis kasumist. Kuivõrd MTÜ WWW ei registreerinud end maksukohustuslasena ega tasunud käibemaksu osutatud teenustelt, on X.Y MTÜ WWW juhatuse liikmena rikkunud kohustust tagada MTÜ WWW maksuseadustest tulenevate kohustuste nõuetekohane ja täielik täitmine (

§ 8lg 1).

10. Kohus nõustub maksuhalduriga, et senises menetluses tuvastatud asjaoludele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et X.Y tegevuse ja MTÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. Seetõttu võib X.Y vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt MTÜ-ga (

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1).

Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. 11. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (

§ 96

lg 5).

§ 96

lg 5 seab piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse algatamisele ja täitmist tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-455).

1. Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et MTÜ WWW vara ei ole piisava maksuvõla tasumiseks. MTA tehtud päringute kohaselt puudub MTÜ-l WWW kinnisvara ning väärtpaberid. MTÜ WWW nimele registreeritud kasutatud sõiduki väärtus jääb alla prognoositavale maksusummale ning puudub tõsikindel veendumus, kelle omandis on sõiduk. MTÜ on novembri 2024 TSD-l deklareerinud töötasu ainult ühele töötajale ning alates detsembrist 2024 puuduvad töötajatele tehtavad töötasu väljamaksed. Töötajate registri andmetel on alates novembrist 2024 ainukeseks töötajaks X.Y. MTÜ WWW KMD-l on jaanuaris 2025 deklareeritud müügikäivet summas 983,61 eurot, veebruari KMD-l maksutatav käive puudub. Arvestades eeltoodut nõustub kohus MTA-ga, et määratavat maksusummat ei ole tõenäoliselt võimalik MTÜ-lt sisse nõuda.
2. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 3-3-1-4-14, 3

-st ning maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele. Maksuhalduri esitatud info annab aluse kahtluseks, et rikkumised on seotud X.Y tegevusega. Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks isikule vastutusotsuse koostamine.

1. Arvestades eelnevalt märgitut võib eeldada, et isikul puudub soov MTÜ maksukohustust tasuda. Isiku senist tegevust arvestades ei ole kohtu hinnangul välistatud, et X.Y võib talle kuuluva kinnisasja(d) võõrandada. Seega on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks.
2. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise.

Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (

§ 132

lg 2) ning ei esine ka muid maksukohustuse lõppemise aluseid (juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud). Möödunud ei ole ka

§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg.

1. Kohtu hinnangul on maksuhalduri taotletud täitetoiming sobiv meede. Hüpoteegi seadmine ei takista isikul igapäevatoimingute tegemist ning ei riiva seega ebaproportsionaalselt X.Y õigusi. Hüpoteegist jääb puutumata X.Y elukohana registreeritud kinnisasi. Hüpoteegiga koormatud korteriomandi puhul säilib isikul selle valdamise ja kasutamise õigus, samuti on võimalik MTA-ga kokku leppida korteriomandi käsutamise tingimustes. Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Avalikku huvi ei ole võimalik muul viisil kaitsta.
2. Kohtu hinnangul on hüpoteegi seadmine summas 59 680,39 eurot põhjendatud. Maksuhalduri märgitud täitmiskulusid kogusummas 5930 eurot (s.o 30 eurot menetluse alustamise tasu, 2900 eurot kohtutäituri põhitasu + 3000 eurot täitetoimingu lisatasu) ei saa pidada ülemääraseks. MTA-l on õigus esitada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste katteks. HKMS võimaldab taotluse esitamist ka tulevikus tekkivate nõuete katteks.
3. Asjaolu, et koguvõla tekkimise ajal oli lisaks puudutatud isikule äriühingul veel teine juhatuse liige, ei välista täitetoimingu tegemist maksuhalduri taotletud viisil. Täitetoimingute sooritamine ei lähe vastuollu ületagamise keeluga. Riigikohus on 05.04.2019 otsuse asjas nr 3-17-2005 p-s 17 selgitanud, et ületagamise keeldu ei rikuta juhul, kui maksuhaldur taotleb sama nõude tagamiseks üheaegselt mitme solidaarvõlgniku vara arestimist kogu nõude ulatuses. Juhatuse liikmed vastutavad äriühingu kohustuste eest solidaarselt, mistõttu võib maksuhaldur nõuda kohustuse täitmist tervikuna ka ühelt äriühingu juhatuse liikmelt (sellisel juhul korraldavad solidaarvõlgnikud kohustuste tasaarvestamise sisesuhte raames; vt ka võlaõigusseaduse § 65 lg 1, § 67 lg 1 ja § 69). Ületagamise keeld ei tähenda, et maksuhaldur ei võiks esitada taotlust erinevate varaliste õiguste paralleelseks arestimiseks, kui see on vajalik maksuvõla tagamiseks (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2021 määrust haldusasjas nr 3-21-843 p 20). 4