Obsah (10)

§ 429§ 431§ 432§ 168§ 162§ 190§ 175§ 174§ 660§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-7960 Tsiviilasi V.P. hagi I.P. ja R.P. vastu koduse testamendi ke

) § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.

428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg-te 1 ja 4 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi.

§ 431

lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on kooskõlas

§-des 206 lg 1, 429 lg 1 ja 4 sätestatuga ega riku olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse kohtuistungit pidamata.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lisaks

§ 168

lg-s 4 ja 5 sätestatule tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh § 162 lg 4 (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 168 komm 3.5.d).

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 2 Praegusel juhul ei loobu hageja hagist seetõttu, et kostjad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega peaksid kulud jääma

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul ka asjaolusid, mis annaks aluse

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Asjaolu, et hageja on saanud menetluses menetlusabi, ei välista ega piira tema kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (

§ 190lg 1).

Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

6. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I menetluskulud 585 eurot 20 senti (koos käibemaksuga; lepingulise esindaja kulud 582 eurot 20 senti + tõendi hankimisega seotud kulud 3 eurot) ning kostja II menetluskulud 475 eurot 80 senti (koos käibemaksuga). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Kohus on seisukohal, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga. Vaidluse ulatust ja keerukust arvestades on põhjendatud ka kostjate lepingulise esindaja ajakulu (kostja I puhul 4 tundi ja kostja II puhul 3 h 15 min). Kostjad on esitanud kohtule põhjaliku vastuse hagile ning

1. märtsil 2025 menetlusdokumendi koos täiendavate taotluste ning seisukohtadega. Samuti tuli kostjate lepingulisel esindajal ette valmistuda
2. märtsiks 2025 planeeritud eelistungiks (hageja loobus hagist eelistungi toimumise päeval). Samuti on põhjendatud kostja I tõendi (kinnistusraamatu väljavõtte) hankimisega seotud kulu 3 eurot. Vastavalt

§ 174

lg-le 10 on kostjad kinnitanud, et nad ei ole füüsiliste isikutena käibemaksukohustuslased ega ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada Eelneva tõttu tuleb hagejalt mõista kostja I kasuks välja menetluskulud 585 eurot 20 senti ja kostja II kasuks 475 eurot 80 senti. Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 7. Kohus rahuldas 23. augusti 2022 määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning vabastas hageja hagiavalduse esitamisel 630 euro suuruse riigilõivu tasumisest.

§ 190

lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel (mh kompromissi sõlmimise tõttu) ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud vabastada hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Siinkohal arvestab kohus hageja halba majanduslikku olukorda ning seda, et kohtulahendi alusel peab hageja kandma kostjate menetluskulusid.

1. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, vandeadvokaadi abi Laureana Telk esitas
2. aprillil 2025 taotluse riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on esindaja tasu 527 eurot 04 senti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud 3 põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Kohus on seisukohal, et taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 ja taotluses märgitud menetlustoimingute hetkel (alates
3. septembrist 2020) kehtiva justiitsministri
4. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg 10; § 2 lg 4 ; § 10 lg-te 3 ja 4 alusel rahuldada. Kohus leiab, et taotluses toodud aeg, mis kulus menetlustoimingutele, on põhjendatud ning vajalik. Seega tuleb esindajale välja maksta 527 eurot 04 senti (sh käibemaks 95 eurot 04 senti). Kohus rahuldas
5. aprilli 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-3705 hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega ei ole hagejal kohustust riigi õigusabi tasu ja kulusid hüvitada. 9.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4