Hagi alus ja kohtu selgitused
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks poolte vahel 26.03.2024 sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagis toodud asjaolude kohaselt küsis laenuandja kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks kostja konto väljavõtet ja teostas selles nähtuvate sissetulekute ja kohustuste analüüsi ja ka kostja varasemate maksekohustuste täitmise analüüsi. Hagi kohaselt tuvastas laenuandja, et kostja oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise eelselt vallaline, tal puudusid ülalpeetavad ja maksehäired ning laenuandja poolt tehtud arvutuste kohaselt jäi kostjale pärast majapidamiskuluste ja finantskohustuste tasumist kätte 515,36 eurot, mis oli suurem kui elatusmiinimum (338,20 eur). Hageja tõi välja, et 2 laenuteeninduse suhtarvuks oli 20,10%, mis oli kooskõlas hageja sisekorraeeskirjades kehtestatud määraga, milleks oli maksimaalselt 45%. Seega hindas laenuandja kostja krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja krediidivõimelisuse analüüsi põhjal veendus laenuandja kostja krediidivõimelisuses. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud
6. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 12500 eurot tasuda riigilõiv summas 840 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 840 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks riigilõivule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 165 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100 eurot/tunnis kokku 1 tund ja 39 minutit. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust saab hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära pidada põhjendatuks. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 165 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund ja 39 minutit hagimenetluse materjalidega tutvumiseks, komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 005 eurot (riigilõiv 840 eurot + õigusabikulud 165 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 7.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.