← Eesti

4-24-144/25

Obsah (4)§ 1511§ 5§ 151§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2024, Kuressaare Kohtuasja number 4-24-144 Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sekretär Kri

§ 1511

lg 1 järgi täielikult ning lõpetada T.P suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

  1. Mõista Eesti Vabariigilt T.P kasuks välja 2016,85 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  2. Jõustunud otsus saata Rahandusministeeriumile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD Kohtuvälise menetleja otsus
  3. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
  4. detsembri
  5. a otsusega karistati T.P karistusseadustiku (

) § 1511 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot.

  1. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemise aja ja kohana määratletud
  2. november 2023 S mnt xx, XXX-i ning otsuses esitatud teokirjelduse järgi seisnes väärtegu selles, et T.P avaldas oma avaliku ligipääsuga Instagrami kontol fotosid koos kommentaaride ja hashtag´idega, milles eksponeerib agressorriigi Vene Föderatsiooni sümboolikat ja Vene Föderatsiooni toetavaid sõjalisi vaateid järgmiselt: 2.
  3. 10.03.2013 postitas foto laskevõistluselt, mis oli pühendatud Isamaa Kaitsja Päevale, mida Vene Föderatsioonis tähistatakse
  4. veebruaril Vene armee auks; 2.
  5. 21.04.2013 postitas foto, millel on postitaja ning fotole on lisatud hashtag „kadõrovlane“; 2.
  6. 27.04.2013 postitas foto, millel postitaja kannab relva, padrunivööd ja sõjaväevormi sarnast riietust, mille jope varrukal on Vene Föderatsiooni lipp; 2.
  7. 18.06.2016 postitas foto, millel kannab sõjaväevormi sarnast jopet, mille varrukal on Vene Föderatsiooni lipp; 2.
  8. 11.03.2018 postitas foto, millel on kujutatud Vene kunstniku L. I. Solomatkini (1837-1883) maal „Politseinikud-ülistajad“ ning selle juurde kommentaari „Kõik valima!“, 18.03.2018 toimusid Venemaa presidendivalimised, mille võitis Vladimir Putin.
  9. Väärteokirjelduse kohaselt on postitused käesoleva ajani (s.o
  10. novembri 2023 ehk väärteoprotokolli kuupäeva seisuga) avalikult eksponeeritud, kuigi alates
  11. aprillist 2022 on

§ 1511

lg 1 alusel karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. 4. Otsuse peamiste põhjenduste kohaselt on kahel fotol näha T.P kandmas sõjaväevormi sarnast riietust, millel Vene Föderatsiooni lipp. Ühel neist fotodest on ka relv ja padrunitega padrunivöö. Samuti fotole, millel näha postitajat, on ta lisanud hashtag´i „kadõrovlane“. Postitustes on kasutatud sümboleid: (

  1. i)sõjaväevorm Vene Föderatsiooni lipuga käiseembleemina – otsene viide Vene sõjaväelastele, kes panevad Ukrainas toime sõjakuritegusid; (
  2. ii)Tšetšeenia juht R. Kadõrov, kellele viitab hashtag „kadõrovlane“, on teadaolevalt Putini tugev liitlane sõjakuritegude toimepanemises; (iii) lisades piltidel esile toodud relvade tähenduse, mis on vigastuste tekitamine, jõu näitamine ning relvade seostamine Isamaa Kaitsja Päevaga, mida tähistatakse Vene armee auks, sümboliseerib (see) fotol oleva isiku meelsust ja kuuluvust; (
  3. iv)valimiste perioodil avaldatud maal ja üleskutse „kõik valima“ ei näita sarkasmi, vaid keskmise vaataja jaoks nähtub sellest üleskutse osaleda valimistel. 5. Tehes postitusi internetti avaliku ligipääsuga sotsiaalmeediakontole on postitaja teadlik, et tema postitusi vaadatakse. Hashtag´i lisamine suurendab postituse vaatajate ringi veelgi, Instagramis otsivad inimesed postitusi erinevate hashtag´ide kaudu ja kui neid on postituses palju, satud oma tekstiga ka paljudesse otsingutesse. T.P konto jälgijate arv 2023. a novembris oli 139, otsuse tegemise ajal 97. Ei saa väita, et see oleks väike hulk. 2

(8)Seadusandja ei näe ette publiku hulka, kellele sümboolikat eksponeeritakse. Mis internetis avaldatud, jääb sinna igavesti ja see on kõigile teada asjaolu. 6. Olulise tähtsusega on postituste kontekst, mille ühine nimetaja on rahvusvahelisele kuriteole toetuse avaldamine sümboolika avaldamise teel tänasel päeval. Vaadeldes väärteokirjelduses esitatud postituste ühist konteksti nähtub keskmisele postituse vaatajale agressorriigi sümboolika kasutamisele poolehoid, mitte vastumeelsus. Postitustest nähtub sümboolika avaldamise seotus toetaval ja õigustaval viisi. Seesuguste sümbolite eksponeerimine oli lubatud fotode avaldamise ajahetkel, kuid tänasel päeval nende jätkuv avalik eksponeerimine seab sümbolitele teise tähenduse – tähenduse, mille annab

§ 1511lg 1 koosseis ja Ukrainas jätkuv sõda.

  1. Väärtegu on pandud toime vähemalt ettevaatamatusega. T.P eemaldas postitused menetluse käigus (
  2. novembril 2023), kuigi tal oli võimalus teha seda omaalgatuslikult ka varem menetlusaluse isiku staatusest olenemata. Isikul puuduvad kehtivad karistused, ta on avaldanud teo suhtes kahetsust ja tema süü on keskmisest väiksem, mistõttu rahatrahv on mõistetud alla keskmist sanktsioonimäära. Kaebus
  3. T.P kaitsja esitas PPA otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt otstarbekuse kaalutlustel väikese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
  4. Kaebuse peamiste argumentide kohaselt ei eksponeerinud T.P talle ette heidetud viie fotol agressorriigi sümboolikat ega sõjalisi vaateid ega teinud seda agressiooniakti õigustaval või toetaval viisil. Kaebuses leitakse, et

§ 1511lg 1 objektiivne koosseis ei ole täidetud.

Lisaks rõhutatakse kaebuses, et T.P on kinnitanud ühemõtteliselt oma toetust Ukrainale ja väljendanud selget hukkamõistu Venemaa toime pandud tegudele – ta on teinud

  1. aastal annetuse Ukraina toetuseks oma äriühingu xxx OÜ alt. Samuti on T.P vaidlusalused fotod Instagrami kontolt eemaldanud ja kahetseb fotode avaldamist, seostab end Eestiga ja peab eestlaseks, on soovinud astuda Kaitseliitu, kaitsmaks Eestit võimaliku Venemaa agressiooni korral, õpib eesti keelt ning on soovinud Venemaa kodakondsusest loobuda, ent kuna Venemaa saatkond Eestis dokumente vastu ei võta, on see osutunud võimatuks. Kohus märgib, et pärast kaebuse esitamist on Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobumine tal siiski ka õnnestunud. KOHTU SEISUKOHT
  2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebust lahendades tuleb kohtul välja selgitada VTMS § 133 loetletud küsimused, muuhulgas kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud VTMS §-st 87 tulenevalt väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. 3

(8)11.

§ 1511

lg 1 kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Kohtupraktika põhjal eeldab väärteo objektiivne koosseis

  1. a)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit,
  2. b)sellise sümboli avalikku eksponeerimist ja
  3. c)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist (Riigikohtu 9. märtsi 2023 otsus, 4-22-3610/16, p 9). Seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, tuleb sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, mis võib ajas muutuda, ning sümboli eksponeerimise aega, kohta ja viisi. Eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajale ehk keskmisele mõistlikule inimesele peab sümbol seostuma eksponeerimise ajal mõne rahvusvahelise kuriteoga. 12. Kokkuvõtvalt heidetakse T.P-le ette, et ta on postitanud oma avaliku ligipääsuga Instagrami kontol 10. märtsist 2013 kuni 11. märtsini 2018 viis sellist fotot koos kommentaaride ja teemaviidetega (hashtag), milles eksponeerib agressorriigi Venemaa Föderatsiooni sümboolikat ja Venemaa Föderatsiooni toetavaid sõjalisi vaateid ning postitused olid kuni 23. novembrini 2023 kontol nähtavad. 13. Kõigepealt, minemata postituste sisu juurde, tuleb osutada, et kõnealusest viiest Instagrami postitustest kolm on tehtud 2013. aastal, üks 2016. aastal ja üks 2018. aastal, ehk aktiivsed teod postitamise näol tehtud aastaid enne

§ 1511

süüteokooseisu kehtestamist.

§ 1511räägib teona sümboli avalikust eksponeerimisest.

On ilmne, et karistusseadusega ei saa tegu tunnistada karistatavaks tagantjärele (

§ 5lg 3).

Postituse tegemine aktiivse teo mõttes ei saa niisiis ilmselgelt praegusel juhul sümboolika eksponeerimisena kõne alla tulla ja seda on kohtuväline menetleja iseenesest ka möönnud. Kui millegi eksponeerimist mõista üldarusaama kohaselt näitamisena, nähtavaks tegemisena, tegevusena, mille tulemusena saab keegi midagi vaadata (või ka muul moel tajuda), võib ka postituse nähtaval hoidmist põhimõtteliselt (vältavaks) eksponeerimiseks lugeda. Kohtu arvates ei olnud seadusandja mõte

§ 151

1 koosseisu kehtestades suunatud sellele, et näiteks inimeste poolt sotsiaalmeedias varem tehtud postitusi Vene Föderatsiooni Ukraina-vastase sõjalise agressiooni valguses n-ö uue pilguga üle vaadata (seejuures just passiivseid postitusi, mida pole pärast koosseisu kehtestamist aktiivse tegevusega värskendatud või esile tõstetud või uuesti jagatud vms). Kuigi väärteoprotokollis esitatud teokirjelduses pole kohtuväline menetleja seda selgelt ja üheselt mõistetavalt välja kirjutanud (märgitakse üksnes, et postitused olid „käesoleva ajani“ avalikult eksponeeritud, kuigi alates 29. aprillist 2022 on sümboli eksponeerimine õigustaval viisil keelatud), on kohtuväline menetleja näinud

§ 151

1 koosseisupärast käitumist sisuliselt T.P tegevusetuses – ta pidanuks postitused pärast

§ 1511 jõustumist 29.

aprillil 2022 oma kontolt eemaldama, kuid need olid kontol nähtavad

  1. novembrini
  2. Seesugust arusaama kinnitas kohtuvälise menetleja esindaja ka kohtuistungil. Sellega seoses tuleb kohtul nentida, et tegevusetuse etteheite sisustamiseks vajalike asjaolude esile toomisega pole kohtuväline menetleja väärtegu kirjeldades ega otsust põhjendades tegelenud.

§ 13

lg 1 järgi vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. See eeldab mh isiku garandiseisundi ja temalt nõutava, ent tegemata jäänud teo ära näitamist. 14. Eeltoodud problemaatikale vaatamata tuleb kohtul vastata esmalt küsimusele, kas konkreetsetel väärteoprotokollis välja toodud T.P Instagrami postitustel on kujutatud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega 4

(8)seotud sümbolit ning kas seda näidatakse tegusid toetaval või õigustaval viisil. Selleks tuleb vaadata iga postitust eraldi.
  2. märtsil 2013 postitatud foto puhul on väärteoprotokolli kantud teokirjeldusest mõnevõrra keeruline tabada, mida konkreetselt kohtuväline menetleja postituses agressiooniakti toimepanemisega seotud sümbolina käsitlenud on. T.P-le heidetakse ette foto postitamist isamaa kaitsja päevale pühendatud laskevõistluselt, mida menetleja poolt juurde lisatud selgituse kohaselt tähistatakse Venemaa Föderatsioonis
  3. veebruaril Vene armee auks. T.P Instagrami konto vaatluse protokolli on menetleja kandnud kõnealuse foto kohta järgmist: postitusel, mis on tehtud
  4. märts 2013, on näha sinist mütsi ja selle peal siniseid kõrvaklappe ning õlal relvalaadset eset kandev isik, kelle seljal oleval paberil on venekeelne tekst, mille esimesest reast on näha 2 esimest sõna „День защитника“ (tõlge vene keelest: kaitsja päev) ja neile järgnevast sõnast esitäht О ja viimased tähed „ва“. Selle all on näha venekeelset sõna „скит“ (tõlge vene keelest: erakla), number „6“. Lehe alumises servas on kuupäev ,,10 марта 2013“ (tõlge vene keelest:
  5. märts 2013), selle all on kirjas AHO "ССК "Олимпиец" (tõlge vene keelest: Autonoomne mittetulundustihing Spordi- ja laskeklubi Olimpiets) (toimiku lk 42). Niisiis fotol on kujutatud selja tagant T.P (polnud vaidlust, et pildil on tema), peas kõrvaklapid, õlal püss ja seljal võistlejanumber, millelt lisaks numbrile, kuupäevale ja laskeklubi nimele paistab osaliselt püssikaba poolt varjatuna venekeelne tekst „Den Zašitnika O(tetšest)va“ – eesti keeles „(isamaa) kaitsja päev“. Teokirjeldust arvestades tuleb sümbolina seega kõne alla fraas „isamaa kaitsja päev“. Olgugi, et see on Vene Föderatsioonis relvajõududele pühendatud tähtpäev, pole kohtu hinnangul alust piisava kindlusega väita, et alates täiemahulises sõja algusest ja Venemaa sissetungist Ukrainasse
  6. aasta
  7. veebruaril (või
  8. aasta novembris, kuivõrd menetleja on väärteo toimepanemise ajana märkinud
  9. november 2023) seostas maailmas toimuvaga keskmiselt kursis olev keskmine Eesti inimene isamaa kaitsja päeva või selle tähistamist üheselt Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu üldiselt või mõne konkreetsema episoodiga selles. Varem Punaarmee või Nõukogude armee aastapäevana
  10. veebruaril ka Eestis tähistatud isamaa kaitsja päeva ideoloogiline mõõde Venemaa kallutatud ajalookäsitluses on ilmselt Eesti inimesele üldteada – rahu armastava riigi sõjaline võimsus ja Vene sõdur kui kangelane ja vabastaja. Jah, kahtlemata seostab keskmine inimene Vene relvajõude Ukrainasse tungimisega, asulate ja taristu hävitamisega, tsiviilelanike tapmisega jne, ent erinevalt mitmest teisest fraasist ja märgist pole keskmise Eesti inimese tarbitavas meediapildis isamaa kaitsja päev Ukraina sõja kontekstis esile tõusnud. Sellest võib järeldada, et seda fraasi (või tähtpäeva laiemalt) Ukraina sõjaga seoses laialdaselt ei kasutata ja fraasi tähendusväli ega peamine fookus ei ole nihkunud Ukrainas toimuvale. Seetõttu leiab kohus, et isamaa kaitsja päeva ei saa pidada üheselt mõistetavalt agressiooniaktiga seotud sümboliks

§ 1511 tähenduses.

  1. Isegi kui seost eelöeldule vaatamata küllaldaseks lugeda, ei ole fraas eksponeeritud T.P postituses kohtu hinnangul sel moel, et mõistlik vaataja seostaks seda Vene armee tegude toetamise või õigustamisega Ukrainas. T.P selgituste põhjal oli jahilaskmine tol ajal tema huviala. Ka Instagrami konto vaatlusprotokollis on välja toodud mitmeid teisigi fotosid, millel T.P jahilaskmisega tegeleb või millel on laskespordi atribuutikat.
  2. märtsil 2013 postitatud foto näitabki osalemist sel päeval laskespordi üritusel ja jahilaskjale tavapärase atribuutikaga – relv, kõrvaklapid, võistlejanumber. Pole määrav, et võistlejanumbrilt nähtuvalt on üritus toimunud isamaa kaitsja päeva egiidi all. Foto seda ei rõhuta, postitusele pole lisatud ühtegi kommentaari ega teemaviidet. Ka relvakaba fotol ei seosta relva vigastuste tekitamise ja jõu näitamise tähenduses isamaa kaitsja päevaga, nagu kohtuväline menetleja otsuse põhjendustes märkinud on. Relv seostub siin laskespordiga. 5

(8)
  2. aprillil 2013 postitatud foto puhul heidetakse T.P-le väärteoprotokolli teokirjelduse järgi ette seda, et fotole postitajast (arusaadavalt T.P-st endast) on lisatud teemaviide „kadõrovlane“ (vene keeles #kadõrovets). Kuna fotol kujutatu osas midagi enamat lisatud ei ole peale selle, et foto on postitajast (?!), saab järeldada, et kohtuväline menetleja on käsitlenud postituses eksponeeritud sümbolina sõna „kadõrovlane“. Otsuse põhjendustes on kohtuväline menetleja toonud välja, et kadõrovlane viitab Tšetšeenia juhile R. Kadõrovile, kes on teadaolevalt Putini tugev liitlane sõjakuritegude toimepanemises. Kohus nõustub, et Ramzan Kadõrovi ja Vladimir Putini vastastikused autoritaarsel kasul põhinevad liitlassuhted ning R. Kadõrovile alluvate relvastatud üksuste, n-ö eraarmee, liikmete nimetamine kadõrovlasteks, on keskmisele Eesti inimesele üldteada. Niisamuti on üldteada kadõrovlaste osalemine Ukraina vastases sõjategevuses. Seetõttu võib sõna „kadõrovlane“ Ukraina sõja taustal agressiooniaktiga seostuva sümbolina ka käsitada. Küll aga ei ole kohtu hinnangul alust näha postituses mingil moel agressiooniakti toetamist. Vaatlusprotokolli kantud kirjelduse järgi on postitatud fotol T.P-le sarnanev meesterahvas, kel on seljas laskesportlase vestile sarnanev vest (toimiku lk 44). Kui kohtuväline menetleja soovinuks teemaviite ja fotol kujutatu vahel

§ 1511

objektiivse koosseisu vaates tähendusseoseid luua, tulnuks sellele ka väärteokirjelduses ruumi pühendada. Selle puudumisel võiks kohus ka tõdeda, et sümboolika eksponeerimise viisi kohta – näitab see koos fotoga toetust või mitte – pole sellist teavet, mida väärteoprotokolli teokirjelduse piiridest väljumata analüüsida. Kaebuse kohtulikul arutamisel toodi esile poos, milles T.P fotolt vastu vaatab, täpsemalt käemärk – üles tõstetud nimetissõrm. Kaebuses on leitud, et foto on sarnane piltidega Kadõrovist ja tema toetajaskonnast, kes sellist žesti on kasutanud ning vastav teemaviide oli mõeldud toona

  1. aastal meedias levinud piltide tõttu päevakajaliselt naljana, Kadõrovit naeruvääristavana. T.P enda selgitusel oli tegemist poosiga, mis sarnane sellele, nagu Kadõrov teeb ja selles peitus tema sõnul ka foto nali. Kohus ei näe viidatud käemärgis üldteadaolevalt Kadõroviga seostatavat tähendust. Ilma teemaviiteta sellise seose peale ei tulekski. Kohus leiab, et isegi kui vaadata fotot kombinatsioonis selgitava teemaviitega niimoodi, et foto peaks osutama poosi kaudu Kadõrovile, kadõrovlasele, olgu satiirina või tõsimeeli, ei teki esitusviisist vaataja jaoks ikkagi ühemõtteliselt seost, et postitusega avaldatakse Kadõrovile või kadõrovlastele üldiselt või nende tegevusele mõnes kitsamas tähenduses mingil moel poolehoidu. Sõltumata sellest, kas taustaks on Ukraina sõda või mitte.
  3. aprillil 2013 postitatud foto puhul heidetakse teokirjelduse kohaselt ette, et postitaja kannab fotol relva, padrunivööd ja sõjaväevormi sarnast riietust, mille jope varrukal on Vene Föderatsiooni lipp. Vaatlusprotokolli kantud kirjelduse kohaselt paistab fotol T.P-le sarnanev noormees, kes hoiab käes relvalaadset eset, kellel on üle rinna padrunivöö ning riidenagis on laigulise mustriga jope, mille varrukal näha Vene Föderatsiooni lipuembleemi (toimiku lk 45). Taas pole vaidlust, et fotol kujutatud postitajaks on T.P ise. Otsuse põhjenduste järgi võib aru saada, et fotol eksponeeritava agressiooniaktiga seotud sümbolina on kohtuväline menetleja pidanud silmas Vene Föderatsiooni lipuembleemi. Lipuvärvides embleem on käsitatav riigi sümbolina ja Ukraina sõja kontekstis seostub Vene Föderatsiooni lipuvärvides embleem kohtu meelest inimestele kahtlemata ka agressiooniaktiga. Kohus ei leia aga, et embleem koos laiguliste riiete, relva ja padrunivööga looks foto põhjal mulje Vene sõjaväelasest või väljendaks arusaadavalt toetust Vene Föderatsiooni sõjalistele tegudele. T.P seletuse järgi oli pilt seotud jahipidamisega ja tema esimese jahiga. Kohtu arvates foto stilistika sellele ka viitab. Relv paistab kaheraudse jahirelvana ja laiguline riietuski kuulub ka keskmise jahikauge inimese teadmises jahindusega vähemasti sama hästi kokku kui sõjandusega. Kohus jagab ka 6

(8)kaitsja järeldust, et mõistliku inimese vaates ei ole selle foto fookuses Venemaa lipuvärvide demonstreerimine.
  2. juunil 2016 postitatud foto puhul heidetakse samuti ette, et sellel kantakse sõjaväevormi sarnase jopet Vene Föderatsiooni lipuga jope varrukal. Vaatlusprotokolli kohaselt on fotol näha T.P-le sarnanev meesterahvas, kes kannab laigulise mustriga jopet, mille vasakul varrukal on näha Vene Föderatsiooni lipuvärvides embleem (toimiku lk 51). Sarnaselt eelnevas punktis toodud põhjendustega ei näidata ka sel fotol kohtu arvates Venemaa Föderatsiooni sümboolikat Vene sõdurit ega sõjategevust toetaval moel. T.P selgitusel oli foto lavastuslik ja tehtud tema ema juubeli raames. Postituses fotole lisatud kommentaaridele pole kohtuväline menetleja tähelepanu pööranud ja neid vaatlusprotokollis tõlkinud. Postitusele on T.P lisanud: „Ema otsustas teha juubeliks lühikese perefilmi, mina sain kodutu rolli“ (vene keeles „Kafe dramõ i komedii“, „Mama rešila snjat korotkometražnõi semeinõi film na svoi jubilei. Mne dostalas rol bomža“). Fotot vaadates on n-ö kodutu rollis T.P küll laigulise jopega, mille varrukal paistab osaliselt ka Venemaa lipuvärvides embleem, ent arusaadavalt on näos kasutatud ka mõningat grimmi. Fotole lisatud kommentaar annab kohtu meelest eksponeeritavale päris selge konteksti ja see ei ole Vene sõdurit toetav kontekst.
  4. märtsil 2018 tehtud postituse puhul heidetakse ette, et fotol on kujutatud Vene kunstniku L. I. Solomatkini maal „Politseinikud-ülistajad“ ning selle juurde kommentaari „Kõik valima!“. Teokirjelduse juurde on väärteoprotokollis lisatud selgituseks, et
  5. märtsil 2018 toimusid Venemaal presidendi valimised, mille võitis Vladimir Putin (toimiku lk 49). Kohtu meelest puuduvad selles postituses otseselt Venemaa valitsevale režiimile, saati siis selle toetamisele Ukraina sõjaga seotult, viitavad sümbolistlikud seosed ja kui seda ei ole täpsustatud, pole üleskutses valima minna põhjust näha tingimata üleskutset Vladimir Putini poolt hääletamiseks. Muuhulgas ei ole
  6. sajandil tegutsenud kunstnik Solomatkin ega tema konkreetne maal (mis originaalis kujutab tegelikult tsaariaegseid linnavahte inimestelt andami lootuses jumalale kiitust laulmas) ei otseselt ega allegooriliselt Eesti inimesele teadaoleval moel tänasel Venemaal režiimi toetava propagandavankri ette rakendatud.
  7. Kokkuvõtteks leiab kohus, et Instagrami postitustes, mida T.P-le väärteoprotokolli järgi ette heidetakse, ei ole eksponeeritud agressiooniaktiga seotud sümboleid või pole neid näidatud mõistliku inimese seisukohast agressiooniakti toetaval või õigustaval viisil. Seega ei ole T.P täitnud ühegi etteheidetava postitusega

§ 1511 lg 1 objektiivset teokoosseisu.

Edasine subjektiivse koosseisu, süü ja karistuse analüüs pole seetõttu vajalik.

  1. Väärteokoosseisu puudumise tõttu tuleb väärteomenetlus T.P suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 aluselt lõpetada. Seega kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti
  2. detsembri 2023 otsuse kogu ulatuses ja kaitsja kaebus rahuldatakse. Menetluskulud
  3. Kuna kohus lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb VTMS §-st 23 lähtudes hüvitada T.P-le valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Väärteomenetluses kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel kohalduvad VTMS § 38 lg-st 1 tulenevalt ka kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud põhimõtted. Kohtul tuleb 7

(8)hinnata osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, mis tähendab, et hinnata tuleb osutatud teenuse vajalikkust, sh töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu kui ka keerukust.
  1. T.P kaitsja Kristel Viru esitas kohtule
  2. novembril 2024 taotluse hüvitada T.P-le tema kantud õigusabi kulud summas 1553,25 eurot ja
  3. novembril 2024 täiendavalt taotluse hüvitada T.P-le õigusabi kulu kaitsja osavõtule kohtuistungist summas 463,60 eurot. Kokku taotleb kaitsja T.P-le kaitsjatasu hüvitamist summas 2016,85 eurot. Taotluse kohaselt on Advokaadibüoo DEM OÜ vandeadvokaat Kristel Viru osutanud T.P-le õigusteenust tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on õigusteenust osutatud 8,75 tunni ulatuses, sellest 6,75 tundi kohtuistungile eelnevalt ning 2 tundi kohtuistungil. Kaitsjal on kulunud 3 tundi kohtuvälisele menetlejale seisukoha koostamiseks ja esitamiseks, 2,5 tundi kohtule kaebuse koostamiseks ja esitamiseks, 0,25 tundi kliendisuhtluseks, 1 tund istungiks ettevalmistamiseks ja 2 tundi kaitsetööks kohtuistungil. Kohtu hinnangul on kaitsja taotluses märgitud toimingu vajalikud ja toimingute ajakulu väärteoasja mahtu ja keerukust arvestades mõistlik. Kaitsja töötunni maksumus on praktikas tavaline ja selle vähendamiseks kohus alust ei näe. Seega rahuldab kohus taotluse ja hüvitab T.P-le valitud kaitsjale makstud tasu 2016,85 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.