KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Pärnu Maakohus Eve Grass 09. aprill 2025.a Pärnu 2-21-17403 Võ

§ 153lg 1 p 2) 2. Nr. Võlausaldaja (reg.kood), 1 Inbank Finance AS,

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933 lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Määrata L. T. kohustustest vabastamise menetluses L. T. usaldusisikuks Svetlana Sorokina (e-post XXX) ning kohustada Svetlana Sorokinat täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku ja võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelpool nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Usaldusisikul tuleb esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi 01. märts 2025 – 28. veebruar 2026 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt 10. märts 2026. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta hiljemalt 10. märtsil) võlausaldajatele väljamakseid. Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile, võlgnikule ja usaldusisikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (

§ 164lg 1).

Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt

§ 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite (

§ 164lg 2).

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lõikele 1 (

§ 171lg 4).

Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6). ASJAOLUD 2 2-21-17403 1.

L. T. esitas 05.11.2021 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas võlgniku L. T. pankroti välja

1. detsembril 2021 ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks vandeadvokaadi Martin Pärn.
2. Pankrotihaldur esitas kohtule 16.03.2025 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks ja lõpparuande kinnitamiseks. Taotluses palub pankrotihaldur kinnitada lõpparuanne L. T. pankrotimenetluses ja lõpetada pankrotimenetlus, määrata pankrotihaldur Martin Pärn’a halduri tasuks 760,68 eurot millele lisandub käibemaks 167,35 eurot, kokku 928,03 eurot ja mõista see välja pankrotivara arvelt OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn kasuks, vabastada Martin Pärn pankrotihalduri kohustustest ja märkida määruses võlausaldajate nõude osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud. Samuti palub pankrotihaldur otsustada L. T. osas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja määrata usaldusisikuks S. T. . KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Pankrotimenetluse lõpetamine 3.
4. Pankrotiseaduse (

) § 162 lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud või pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud või ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande kinnitamiseks. Pankr § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt

§ 157p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. 3.2. L. T. pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 16.03.2025 kohtule kinnitamiseks. Aruandest nähtuvalt moodustas pankrotivara võlgniku mittearestitavat sissetulekut ületanud sissetulek summas 3540,03 eurot ja sõiduauto Mercedes-Benz A 190 reg.nr XXX (esm registreerimine 2001) müügist laekunud 400 eurot. Lähtuvalt

§ 163

lõikest 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 16.03.2025 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pärnu Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

3.3. Võlgniku pankrotivara maht kokku oli 3940,03 eurot. Pankrotimenetluses

§ 146nimetatud väljamaksed puuduvad.

Pankrotimenetluse kuludeks on ajutise halduri tasu (

§ 150

lg 1 p 2) 594,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Haldur palub endale tasuks määrata 760,68 eurot millele lisandub käibemaks 167,35 eurot, kokku 928,03 eurot. Jaotiste alusel on tehtud väljamakseid II järgu nõuete osas kokku 3000 eurot. Pandiesemed, mida võõrandada, menetluses puudusid. Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Valitsemisele kuulunud pankrotivara puudus. Võlgniku SEB Pank AS konto nr XXX saldo on 180,26 eurot, mis ei ole pankrotivara ja konto nr XXX saldo on 0.01. eurot. Võlgniku Coop Pank AS arvelduskonto nr XXX saldo on 928,03 eurot, mis on pankrotivara. 3.4.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Aruandest nähtuvalt on 3 2-21-17403 Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes (kelmuse ohvriks langemine).

Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Eeltoodu alusel kinnitab kohus L. T. (pankrotis) lõpparuande ja lõpetab L. T. (pankrotis) pankrotimenetluse. 4. Halduri tasu 4.1.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 66

lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 04.01.2022 tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kohaselt kavatses haldur taotleda tasu toimingutasuna summas 700 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotivaralt summas 3940,03 eurot oleks tasu alammäär

§ 651lg 1 kohaselt 945,61 eurot mille lisanduks käibemaks.

Haldur palub endale tasuks määrata 760,68 eurot millele lisandub käibemaks 167,35 eurot (kokku 928,03 eurot). Haldur palub kohtul haldurile tasu määramisel kalduda halduri esitatud kalkulatsioonist kõrvale, sest see võiks halduri hinnangul menetluse asjaolusid arvestades olla põhjendatud. Toimingutasu maksimaalne suurus oli 2022 aastal 1952 eurot (lisandub käibemaks). Haldur palub tasu välja mõista OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarve kasuks pankrotivara arvelt. 4.

1. Kohus, tutvunud pankrotihalduri poolt esitatud tasu taotlusega, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotivara suurus on 3940,03 eurot, summa, millelt arvutatav halduri tasu alammäär on 945,61 eurot. Kohus arvestab siinjuures pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskuseid. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Pankrotihaldurile tasu määramise osas ei ole vastuväiteid esitatud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 760,68 eurot, millele lisandub käibemaks 167,35 eurot, kokku 928,03 eurot, mis kuulub väljamõistmisele pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
2. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Martin Pärna tema pankrotihalduri kohustustest L. T. pankrotimenetluses.

1. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 6.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) jõustus 01.07.
3. FIMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
4. aasta
5. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
6. a
7. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. juunini. Kuni 30.juunini 2022.a kehtinud

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese 4 2-21-17403 üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 6.

1. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused kohtu hinnangul täidetud. L. T. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos avaldusega pankrotimenetluse alustamiseks 05.11.
2. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse kuni 30.juunini 2022.a kehtinud

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ning avaldus sisaldab

§ 170lg-s 2 nimetatud kinnitusi.

Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise (kuni 30.juunini 2022.a kehtinud redaktsioon). 6.3.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Kohtule esitatud aruandest ja selle lisadest nähtuvalt võlgniku tütar S. T. on andnud nõusoleku olla võlgniku usaldusisikuks. Kohtule on esitatud ka Svetlana Sorokina nõusolek olla L. T. usaldusisikuks. Kohtu hinnangul Svetlana Sorokina vastab FIMS § 15 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustele ning ta on kantud usaldusisikute nimekirja. S. T. usaldusisikute nimekirja kantud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kohus määrab L. T. usaldusisikuks Svetlana Sorokina, kes on esitanud oma kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. Kohus selgitab, et

§ 173

lg-te 3 ja 4 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Kohustustest vabastamise menetluses peab usaldusisik

§ 172

lg 2 alusel hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tulenevalt

§ 173

lg-st 2 peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 6.

1. Svetlana Sorokinal tuleb kohtule esitada aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Aruanded tuleb esitada üks korda aastas. Esimene aruanne perioodi
2. märts 2025 –
3. veebruar 2026 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt
4. märts
5. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta hiljemalt
6. märtsil) võlausaldajatele väljamakseid 6.
7. Kohus selgitab, et võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisik hoidma oma enda varast eraldi. Võlgnik ei pea usaldusisikule loovutama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §§-s 131 ja
8. Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum on kättesaadav Statistikaameti kodulehel aadressil http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx? lang=et&DataSetCode=LE
9. Arvestamise skeem on kättesaadav kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel aadressil http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole5 2-21-17403 lingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimise-skeem. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 1 2 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. 6.6.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 6