Obsah (9)

§ 5§ 230§ 173§ 163§ 174§ 138§ 172§ 484§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Konsultant Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Reena Nieländer Kairi Lints 26.02.2025, Tallinn 2-24-105565 OÜ GS Co

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja B AS vahel sõlmitud krediidilepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.
2. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja B AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. B AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja on esitanud kohtule kostja digitaalse kinnitusega laenulepingu (dtl 27-47). Laenuandja on maksnud summa 6500 eurot (laenusumma 9611 eurot – lepingutasu 411 eurot) kostja arvelduskontole nr xxxx (dtl 48).
3. Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
4. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
5. Laenulepingu personaalsete tingimuste (dtl 27-47) kohaselt on krediidi kulukuse määr 47,93% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (18.11.2021) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (kolmekordne määr seega 56,04%).
6. Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 406 1 ning VÕS § 406 lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ ning selle lisast nr
7. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.
8. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
9. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 4
10. Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et B AS hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel ja tuvastas maksehäirete puudumise.
11. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
12. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ja teinud laenuotsuse esitatud pangakonto väljavõtte põhjal. Hageja on esitanud kohtule krediidifaili (dtl 60-97), kust nähtub kostja krediidivõimelisuse analüüs. Hageja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte (dtl 98-152), mille näol on tegemist masinloetava xml-formaadis dokumendiga, mis e-toimiku aktsepteeritavate formaatide nõudele vastamiseks on salvestatud pdf-formaati. Muul kujul kontoväljavõtet pole hagejal võimalik esitada. Hageja on seisukohal, et seadus ei kehtesta nõudeid, millises formaadis peab krediidiandja vastutustundlikku laenamist puudutavaid dokumente koguma ning arvuti tehnilised vajadused seavad siin oma tingimusi. Dokument on võetud arvutile loetaval kujul, seetõttu on osa andmeid arvutile arusaadavas võõrkeeles. Kostja krediidivõime kohta on arvutis tehtud masinanalüüs. Hageja arvates on tõend samas asjassepuutuvas osas selgelt mõistetav ka inimesele, kuivõrd kontoväljavõtte kannete kuupäevad, summad ja selgitused on eestikeelsed ja arusaadavad.
14. Hageja selgitas, et kostja oli oma 1500-eurose netosissetuleku juures võimeline täitma lepinguga võetud kohustust tasuda 220,03-euroseid kuumakseid. Krediidiandja küsis muuhulgas kostjalt endalt andmeid tema ülalpeetavate, töösuhte, sissetulekute ja kohustuste kohta. Ülalpeetavaid tal ei olnud ja kohustusi oli 150 eurot kuus.
15. Kohtule nähtuvalt on pangakonto väljavõte esitatud ajaperioodi juuni-november 2021 kohta. Väljavõttest nähtuvad palgamaksed 1500 eurot kuus. Esitatud kontoväljavõttelt ei ole võimalik tuvastada eluasemekulusid ega muid majandamiskulusid. Siiski nähtuvad väljavõttelt mitmed laenud erinevatelt laenuandjatelt nimetatud kuue kuulise perioodi jooksul (C AS laenu väljamakse 15.11.2021 summas 6243,02 eurot, Xxxx laen 12.11.2021 summas 5000 eurot, B AS laen 06.09.2021 summas 10 000 eurot, Xxxx 2 laenu 14.7.2021 ja 09.07.2021 kumbki summas 1000 eurot, Xxxx krediidikonto olemasolu ja väljamaksed, tagasimaksed S AS-ile ning maksed B AS-ile 255,93 eurot kuus). Hageja esitatud krediidifailis on pangakonto andmeid (xxxx) arvestatud ainult 3 kuu ulatuses (13.09.202117.11.2021) enne laenulepingu sõlmimist.
16. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja oleks pidanud märkama laenutaotlusele eelneva 6 kuulise perioodi jooksul saadud laene vähemalt 6 erinevalt laenuandjalt ning pidanud mõistma, et laenutaotleja 1500-eurosest töötasust ei piisa kõikide nende laenude tagasimakseteks. Laenuandja oleks pidanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kostja varasemaid finantskohustusi arvesse võtma. Samuti ei nõustu kohus hagejaga, et 220-eurone kuumakse on väike.
17. Kohtu hinnangul on raskesti arusaadavast konto väljavõttest vaatamata majandamiskulude ja eluasemekulude mittetuvastatavusele võimalik tuvastada kostja töötasu kuus 1500 eurot ning 5 mitmete laenukohustuse olemasolu. Kohtule nähtuvalt ei ole teiste laenukohustuste olemasolu laenuandja koostatud krediidifailis arvesse võetud ning kostja laenukohustuste olemasolu piisava põhjalikkusega kontrollitud.
18. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
20. Kohustas selgitas 05.06.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
21. Hageja selgitas 10.06.2024 et juhul kui kohus siiski leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtul siiski võimalik hagi rahuldada põhinõude ja viivise osas. Lepingu kehtivuse ajal oli seaduslik intressimäär 0% aastas ning hageja sel juhul kõrvalnõudeid ei nõua. Kuna kostja pidanud maksma vähemalt põhiosamakseid, kuid ei tasunud midagi, on kostja laenu kuumaksetega põhiosamaksete ulatuses viivituses ja ülesütlemine on igal juhul põhjendatud ja kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on hagis (seadusjärgses määras) esitatud viivise nõue esitatud kujul õige ja põhjendatud.
22. Hageja on tõendanud, et kostjale on võimaldatud krediiti kokku 6500 eurot (laenusumma 6911 eurot, millest on maha arvestatud lepingutasu 411 eurot). Kostja ei ole teinud ühtegi osamakset. 18.11.2021 oli seadusjärgne intressimäär 0%.
23. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 6500 eurot ja kohus rahuldab põhinõude 6500 eurot. Kohus jätab rahuldamata põhivõlgnevuse lepingutasu 411 euro ulatuses, kuivõrd muid tasusid, sh lepingutasu kostja hagejale ei võlgne.
24. Hageja nõuab kostjal intressi summas 811,80 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 811,80 eurot rahuldamata.
25. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt (9611 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (20.03.2022) kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras. Ajavahemikul lepingu ülesütlemisest kuni 31.12.2022 oli seadusjärgse viivise määr 8% aastas, 01.01.2023 – 30.06.2023 10,5% aastas, 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 – 30.06.2024 12,5% aastas. Kokku arvestab hageja sissenõutavaks muutunud viivist summas 1413,28 eurot.
26. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27. Viivisearvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 20.03.2022 kuni hagi esitamiseni 25.03.
28. Seadusjärgne intressimäär 01.01.2022 kuni 31.12.2022 oli 0%. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane intressimäär oli seega 8%. Seadusjärgne intressimäär 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5%. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane intressimäär oli seega 10,5% aastas. Seadusjärgne intressimäär 01.07.2023 kuni 31.12.2023 oli 4%. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane intressimäär oli seega 12% aastas. Seadusjärgne intressimäär 01.01.2024 – 30.06.2024 oli 4,5%. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane intressimäär oli seega 12,5% aastas. 6
29. Seega on kohut hinnangul põhjendatud viivisenõue põhivõlgnevuselt 6500 eurolt summas 1329,22 eurot ja kohus rahuldab viivisenõude 1329,22 eurot ning jätab viivisenõude 84,06 eurot (1413,28-1329,22) rahuldamata.
30. Hageja palub kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist seaduse alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Kohus rahuldab nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 44. Kohus rahuldas hageja nõude 9999,96 eurot 86% ehk 8641,72 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 86% ulatuses kostja ja 14% ulatuses hageja kanda. 45.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Hageja on esitanud 25.03.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kulud olnud: 1) tasutud riigilõiv 770 eurot; 2) maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot.
2. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud. 48.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 484

2 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks on menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 770 eurot.

1. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 790 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 86% hageja menetluskuludest ehk 679,40 eurot.
2. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 51.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 7