) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja S AS vahel 21.06.2023 sõlmitud väikelaenuleping xxxx laenusummaga 1000 eurot, intressimääraga 19,9% aastas, lepingutasuga 35 eurot ning 18.07.2023 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping xxxx krediidilimiidiga 500 eurot, intressimääraga 20% aastas ja kuutasuga 1,59 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat (august, september ja oktoober 2023) osamakset, andis esialgne võlausaldaja 16.10.2023 kostjale täiendava tähtaja (02.11.2023) võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles S AS lepingud erakorraliselt üles 08.11.2023 ja loovutas nõuded hagejale. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil XXX, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Postiaadressil xxxx, tagastati dokumendid hoiutähtaja möödumisel. Võlgniku ema kinnitas 22.04.2024 aadressi xxxx, kuid 24.05.2024 teatas ema, et võlgnik ei ela igapäevaselt antud aadressil, seal ainult sissekirjutus. Võlgniku aadressi ei tea. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 13.09.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 29.09.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (21.10.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 315 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 315 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.