) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa 2
lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava osa väljajätmine
lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse põhjendava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas
2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega: hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu, mille alusel andis hageja laenuandjana kostjale üle laenusumma 6700 eurot järgmiselt: 28.06.2022 ülekandega kostja pangakontole 254 eurot, 01.07.2022 ülekandega kostja pangakontole 4746 eurot, 28.07.2022 ülekandega kostja pangakontole 1000 eurot 03.10.2022 sularahas 700 eurot. Pooled leppisid kokku, et laenu tagastamine toimub igakuiste osamaksetega ühe aasta jooksul või varem. Kostja ei ole laenu tagastanud (dtl-d 1-2). Kohus loeb eeltoodud hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (
3. Kohus leiab, et hagis märgitud ja kostja poolt omaksvõetud asjaoludel on hageja ja kostja sõlminud laenulepingu VÕS § 396 lg 1 mõistes. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Hagis märgitud ja kostja poolt omaksvõetud asjaoludel on möödunud laenu tagastamise tähtaeg ning hagejal on õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt laenusumma tagastamist. Seetõttu on hagejal õiguskaitsevahendina õigus nõuda kostjalt laenusumma tagastamist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenusumma 6700 eurot. 4.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 3
lg 2 alusel 30.10.2024 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse tagaseljaotsuse täitmist tagava abinõuna. 7.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8.
Kohus rahuldas hagiavalduse tagaseljaotsusega. Kohus jätab
9.
lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. Hagejale anti Harju Maakohtu 20.12.2023 määrusega hagi menetlusabi ja vabastati hagi esitamisel riigilõivu 665 eurot tasumisest (dtl 53). Hageja on tasunud riigilõivu 70 eurot hagi tagamise avalduse esitamisel.
lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt
lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ja hagi tagamise avaldust ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagihinnast lähtuvalt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 665 eurot. RLS § 59 lg 17 järgi kuulus hagi tagamise avalduselt tasumisele riigilõiv 70 eurot.
lg 6 sätestab, et kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista käesoleva seadustiku § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Kohus jättis menetluskulud
Kohus mõistab seetõttu kostjalt riigituludesse riigilõivu 665 eurot, mille tasumiseks sai hageja menetlusabi.
lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus mõistab kostjalt välja riigituludesse riigi kasuks viivise tasumisele kuuluva menetluskulude osa tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus kohustab kostjat kandma tasumisele kuuluva menetluskulude osa riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Hageja tasus hagi tagamise avalduse esitamisel ise riigilõivu. Seetõttu on hagejal õigus nõuda 4
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. RÕS § 26 lg 2 kohaselt, riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Kohus on andnud hagejale riigi õigusabi. Harju Maakohtu 12.03.2024 määrusega on riigi õigusabi tasu suuruseks määratud 623,42 eurot (dtl 73). Harju Maakohtu 13.01.2025 määrusega on riigi õigusabi tasu suuruseks määratud täiendavalt 209 eurot (dtl 187). Kohus jättis menetluskulud
Kohus mõistab seetõttu kostjalt riigituludesse riigi õigusabi tasu 832,42 eurot. RÕS § 26 lg 2 järgi tuleb lahend täita jõustumisest 15 päeva jooksul. Kohus kohustab kostjat kandma tasumisele kuuluva menetluskulude osa riigituludesse 15 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse jõustumisest.
lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus mõistab kostjalt välja riigituludesse riigi kasuks viivise tasumisele kuuluva menetluskulude osa tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.