← Eesti

2-24-138930/6

Obsah (4)§ 4842§ 430§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-138930 Tsiv

§ 4842alusel.

1.2 Võlgnik tasub avaldajale punktides 1.1.1 ja 1.1.

  1. nimetatud võlgnevuse summas 150 eurot avaldaja esindaja EFTA Legal OÜ arveldusarvele xxxx (Xxxx), kasutades viitenumbrit 5872738 ning märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-138930, xxxx, xxxx“ alljärgnevalt: 1.2.
  2. tasudes hiljemalt 15.03.2025 a – 50 eurot; 1.2.
  3. tasudes hiljemalt 15.04.2025 a – 50 eurot; 1.2.
  4. tasudes hiljemalt 15.05.2025 a – 50 eurot. 1.3 Juhul, kui võlgnik on täitnud käesolevas maksegraafikus sätestatud võla tasumise kohustuse korrektselt, puuduvad avaldajal nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad käesolevast tsiviilasjast. 1 1.4 Juhul, kui võlgnik ei tasu maksegraafiku p-s 1.2 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, on avaldaja esindajal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi p-s 1.1 fikseeritud, kuid tasumata, summade sissenõudmiseks kohtutäituri poole.
  5. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  6. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-
  7. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest . MENETLUSE KÄIK
  8. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 30.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 65,00 euro saamiseks. Kohus tegi 31.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.11.2024 aadressil XXX. Pärnu Maakohus lõpetas 17.02.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pooled esitasid 10.03.2025 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mis on hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Pooled paluvad kohtul kinnitada maksegraafik avaldaja ja võlgniku vahel kokkulepitud tingimustel ning lõpetada edasine menetlus avaldaja nõudes võlgniku vastu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 esimene lause sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

  1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  2. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
  3. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 6. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab 2 taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.