1-25-1616/6

1-25-1616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2025, Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-1616 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Kriminaalasi Dmitri Balabanov süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Merit Ratnik Süüdistatav Dmitri Balabanov – isikukood 38812220311, xxxx kodakondsusega, viibimiskoht xxxx, elukoht puudub emakeel xxxx, valdab xxxx, xxxx haridusega, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Dmitri Balabanov KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ning mõista karistuseks vangistus 10 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 28.10.2024 otsusega nr 1-24-4742 mõistetud raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 5 aastat 1 kuu ja 29 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.03.
2. Välja mõista Dmitri Balabanovilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 798 eurot riigituludesse. Kohustada Dmitri Balabanovit tasuma väljamõistetud ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 66,50 eurot. Menetluskulu summas 798 eurot tuleb tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida 1 viitenumber
3. Selgitusse võib märkida: „Dmitri Balabanov, kriminaalasi 1-25-1616, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta kaitsetasu summas 210,82 eurot riigi kanda. Välja mõista Dmitri Balabanovilt kannatanu G OÜ kasuks 3856 eurot, mis tuleb kanda G OÜ arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is. Asitõendid – plastdetailid (asuvad hoiul PPA asitõendite laos) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Dmitri Balabanovi süüdistatakse selles, et tema olles 19.07.2023 Harju Maakohtu otsusega nr 1-23-3440 süüdimõistetud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (episoodid 07.10.22-08.10.22, 21.10.2022, 30.10.22-31.10.22), uuesti tungis 10.04.2023 täpselt tuvastamata ajal aknaklaasi lõhkumise teel G OÜ-le kuuluvasse pandimajja aadressil xxxx ja võttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil 8 kuldketti koguväärtusega 3553 eurot, kuldkõrvarõngad väärtusega 58 eurot ja kuldsõrmuse väärtusega 245 eurot. Seega pani Dmitri Balabanov toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, mis on toimepandud süstemaatiliselt ja sissetungimisega. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Dmitri Balabanovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.03.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Dmitri Balabanovi süüdi tunnistamist Kars § 199 lg 2 pde 8, 9 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel, moodustades liitkaristuse eelmise, s.o Harju Maakohtu 28.10.2024 otsusega nr 1-24-4742 mõistetud karistusega, lugeda enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetav karistus, 10 kuud vangistust, kaetuks Harju Maakohtu 28.10.2024 otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 5 aasta 1 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõista 5 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust, mille ärakandmist arvestada alates eelmise kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-24-4742 mõistetud karistuse kandmise algusest, s.o alates 05.03.
6. 2 Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Plastdetailid (hoiul PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 798 eurot riigituludesse. Jätta kaitsetasu summas 210,82 eurot riigi kanda. Kuna käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA-ekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
9. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ 3 Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4