lg 2 järgi kiirmenetluses (kokkuleppemenetlusena) Prokurör Abiprokurör Katerin Hovi Süüdistatav W.L isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel - eesti keel; keskeriharidusega; töötab xxxxxxxxxxx xx-s xxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 14.02.2018 otsusega
lg 1 järgi 4kuulise vangistusega (millest eelvangistuses ära kantud 3 päeva)
sätete alusel tingimisi 1-aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks; tõkendit ei ole kohaldatud; oli kahtlustatavana kinni peetud 15.-16.01.2020 RESOLUTSIOON W.L süüdi mõista
lg 2 järgi ning karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud.
lg 1 alusel arvata W.L-i eelvangistuses viibitud aeg 15.-16.01.2020, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning W.L-ile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1-3 alusel määrata, et W.L-ile mõistetavast karistusest 8 kuud ja 28 päeva vangistust kuulub kohe ära kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui W.L ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) ei tarvita alkoholi; 8) osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel kohustada W.L-i alates kohtuotsuse jõustumisest 15 (viieteist) tööpäeva jooksul registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on W.L kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik, Valga Haigla, Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik, AJK Kliinik, Viru Haigla Tapa Tervisekeskus ja Kuressaare Haigla.
lg 4 alusel kohustada W.L-i alates koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 (viieteist) tööpäeva jooksul ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin. Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 % W.L-i katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.01.2020. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete (otsuse punktid 1-6) täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada W.L-i ilmuma vangistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta. W.L-i vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema vanglasse saabumisest. 2
lg 1 p 1 alusel ära võtta W.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks alates käesoleva otsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada W.L-i loovutama oma juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Välja mõista W.L-ilt menetluskuludena sundraha 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot 96 senti riigituludesse. Süüdistatavalt W.L-ilt väljamõistetud menetluskulud (kokku 522,96 eurot) tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 43,58 eurot) 12 (kaheteist) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99920700002842 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-20-384). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 16.01.2020. Süüdistus W.L-i süüdistatakse selles, et olles Tartu Maakohtu 14.02.2018 otsusega karistatud
lg 1 järgi, uuesti tahtlikult juhtis 15.01.2020 kella 20.24 ajal Põlva maakonnas Põlva linnas Kesk tn 10 juures mootorsõidukit Volvo xxxx reg.nr xxxxxx olles alkoholijoobeseisundis (lõplik tulem 1,09 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani W.L toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
Kokkuleppe sisu Süüdistatava W.L-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks
lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust.
lg 2 järgi kuulub koheselt kandmisele 2 kuud vangistust, mida arvestada alates süüdistatava vanglasse ilmumise ajast.
lg-te 1, 3 järgi määrata, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o 6 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: ei tarvita alkoholi ja osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 15 tööpäeva jooksul registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik, Valga Haigla, Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik, AJK Kliinik, Viru Haigla Tapa Tervisekeskus ja Kuressaare Haigla.
lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisel 15 tööpäeva jooksul ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi. (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %
lg 1 p 1 järgi kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 (kuus) kuud. Kohtu järeldused Süüdistatav W.L kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav W.L tuleb süüdi mõista
MS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 876 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 84,96 eurot. Vastavalt süüdistatava W.L-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppele ja seoses asja lahendamisega kiirmenetluses vähendab kohus KrMS § 256-5 lg 2 alusel süüdistatavalt 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.