Obsah (13)

§ 637§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 144§ 163§ 173§ 174§ 162§ 178

act osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi V. B. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 4 413.23 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure o

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud 2-23-140779 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud OK Incure OÜ esitas 05.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 10.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 23.04.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 23.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt

§-le

1. Hageja esitas 13.05.2024 hagiavalduse V. B. ’i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks I AS-i ja kostja vahel 18.08.2020 sõlmitud krediidikontoleping nr xxxx. Kostja esitas 16.11.2020 krediidilimiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 3000 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles I AS lepingu 12.06.2023 üles. I AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et lepingu sõlmimisel 18.08.2020 analüüsis krediidiandja kostja krediidivõimekuse hindamiseks kostja arvelduskonto väljavõtet perioodil 01.05.2020 – 17.08.
2. Krediidilimiidi suurendamisel 16.11.2020 lähtuti lepingu sõlmimisel esitatud andmetest. Kuivõrd esimese krediidilepingu sõlmimisest on möödunud suhteliselt lühike periood, siis ei näinud krediidiandja vajadust uuesti küsida kostjalt arvelduskonto väljavõtet. Harju Maakohus võttis 10.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 29.01.2024 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse esitada tagasimaksete ümberarvestus, tuues sealhulgas välja kui palju on kostjale laenu kokku väljastatud ning kui palju on kostja kokku tagasimakseid teinud nii esialgse lepingu alusel kui ka pärast krediidilimiidi suurendamist. Hagejal tuleb esitada ka uus viivisearvestus. Kui krediidiandja ei määra vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimakseid uuesti, on hagiavalduses esitatud asjaoludel hageja nõue õiguslikult perspektiivitu ning kohus ei saa nõuet rahuldada. 30.01.2025 esitas hageja vastuse kohtu nõudele. Hageja on seisukohal, et kuivõrd krediidiandja on kostjale krediidi väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidiandjale kehtestatud hoolsuskohustusega, siis puudub alus nõude täpsustamiseks ega ümberarvestuse tegemiseks ning hageja jääb enda nõude juurde. Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 12.12.
3. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 2 2-23-140779 II Kohtu põhjendused
4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); 3 2-23-140779           tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kui hagiavalduses esitatud nõue põhineb tarbijakrediidisuhtel, selgitab kohus järgmist. VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud, et krediidilimiidi suurendamisel oli kostja krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7), mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidilimiidi suurendamisel 16.11.2020 lähtus laenuandja lepingu sõlmimisel esitatud andmetest. Taotlus menetleti manuaal protsessis pangakonto väljavõtte andmete alusel, mis oli võetud eelmisest taotlusest. Uus tagasimakse IPF-ile moodustas 113 eurot. Majapidamiskulude hulka arvestas krediidiandja 1200 eurot KAVS § 40 lg 1 p 4 alusel. Seega vaba raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 2 270.25 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot), mis moodustub 63% sissetulekust. Hageja selgitab, et kostja sissetulek perioodil 01.05.2020 – 17.08.2020 võimaldas temale krediidiväljastamist summale 3000 eurot juba 18.08.2020, seega 16.11.2020 krediidiandja kontrollis, kas krediidilimiidi suurendamisest suurenenud tagasimakse summa ehk 113.27 ei tekita liigset maksekoormust kostjale. Arvestades kostja sissetulekut ja kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Kuivõrd esimese krediidilepingu sõlmimisest on möödunud suhteliselt lühike periood, siis ei näinud krediidiandja vajadust uuesti küsida kostjalt arvelduskonto väljavõtet. 4 2-23-140779 Leping kostjaga sõlmiti 18.08.2020, kuid krediidilimiiti suurendati 16.11.
3. Kohtu hinnangul on ligi 3 kuud piisavalt pikk aega, kus kostja finantsolukord ehk sissetuleku ja kohustuste suurus võis olla muutunud, seega ei kontrollinud krediidiandja krediidilimiidi suurendamise seisuga kostja krediidivõimelisust. Kohus selgitab, et laenu tagastamine peale lepingu sõlmimist ei tõenda asjaolu, et krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust krediidilimiidi suurendamise hetkel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses krediidilimiidi suurendamisel ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
4. Kohus andis hagejale 29.01.2025 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuid hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja toob välja, et perioodil 19.08.2020 - 19.01.2023 on kostjale väljastatud laenu kokku 7763.50 eurot. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 6 469.01 eurot. VÕS § 4034 lg-s 6 rikkumisel tuleb tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%. Leping öeldi üles 12.06.2023, kuid kohtule ei ole esitatud uut intressiarvestust. Kohus selgitab, et kuni krediidilimiidi suurendamiseni ehk perioodil 17.08.2020-16.11.2020 oli lepingujärgne intressinõue põhjendatud, kuid kohtule esitatud andmete alusel ei ole võimalik kontrollida, mis summas oli intress enne krediidilimiidi suurendamist põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtul võimalik kontrollida, mis summas on kostja poolt tagastamata intress ja laen põhjendatud. Kohtule esitatud andmete alusel ei ole võimalik ka kontrollida, kas leping oleks peale nõude ümberarvestust VÕS § 416 alusel kehtivalt üles öeldud. Krediidikonto lepingu kohaselt on minimaalse kuumakse arvutamise periood 60 kuud. Kuna krediidilimiiti suurendati 16.11.2020, siis lõpeks leping 16.11.
5. Hagiavalduse alusel ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas hageja põhinõue on muutunud sissenõutavaks ja kas hageja viivise ja sissenõudmiskulude nõuded on põhjendatud. Kohtule esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik välja selgitada, mis summas on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 5 2-23-140779

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

9. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 6