Obsah (7)

§ 230§ 436§ 66§ 331§ 173§ 164§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-17142 Tsiviilasi J. L. hagi ja V. T. vastuhagi poo

) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 näeb ette, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 näeb kaasomandi jagamise viisidena asja jagamist kaasomanike vahel reaalosades, asja ühele või mitmele kaasomanikule andmist, pannes 3 neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või asja avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel müümist, jagades saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
2. Kostja on tunnistanud hagi poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi ja selle jagamise osas. 07.02.2025 toimunud istungil kinnistasid pooled, et soovivad korteriomandi müümist avalikul enampakkumisel selliselt, et korterist saadu jagatakse poolte vahel võrdselt. Samuti 07.02.2025 toimunud istungil pooled leppisid kokku, et kõik ühisvara hulka kuuluvad liikmeõigused hooneühistus O (registrikood xxxx) jäävad ühisvara jagamisel kostjale ning kostja maksab selle eest hagejale hüvitist 200 eurot. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks korteriomandi ja liikmesuse jagamisega seonduvat põhjalikumalt käsitleda, kuna jagab nimetatud ühisvara vastavalt poolte kokkuleppele.
3. Pooled vaidlevad abielusuhete lõppemise aja üle. Hageja leiab, et abielusuhted lõppesid lahutusega
4. aasta detsembris, kostja aga, et abielusuhted lõppesid
5. aasta kevadel. Kuigi poolte ühisvara koosseis tuleks kindlaks määrata kas kehtiva PKS § 37 lg 11 ja § 35 p 3 järgi abielu lahutamisega või kui abielusuhted lõppesid enne
6. aasta
7. juulit, siis abielusuhete lõppemise ajaga vastavalt PKS § 210 lg-le 3, ei oma see kohtu hinnangul käesolevas asjas tähtsust, kuna poolte vahel ei ole vaidlust, kas üks või teine ühisvarasse kuuluv ese oleks omandatud vahetult enne abielu lahutamist, kuid pärast abielusuhete lõppemist.
8. Kostja taotleb ühisvarasse kuuluvate mööbli- ja sisustusesemete ning ehete hagejale jätmist ning nende eest hüvitise väljamõistmist. Kostja ei ole menetluses tõendanud, kelle käsutuses need esemed on ja milline on nende väärtus. Ka tunnistajate ütlused ühisvarasse kuuluvate esemete kohta on vastandlikud. Tunnistajate ütlustest selgub, et mõned kostja poolt nimetatud esemed olid kas ära viidud, ära viisatud või hoitud neid rõdul. Esemete äraviskamine või rõdul mitteilmastikukindlates oludes hoidmine viitab sellele, et nende väärtust ei peetud eriti kõrgeks. Tunnistajate ütlustest ei selgu, kas kirjeldatakse ühtesid ja samu esemeid, nende soetamise asjaolud jäävad ebaselgeks, mistõttu pole võimalik määratleda, kas nad kuulusid ühis- või lahusvara hulka. Kuna ei ole tõendatud, kus või kelle käes nimetatud esemed on ning milline on nende väärtus, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta need hageja omandisse kohustusega hüvitada pool nende väärtusest kostjale. Seetõttu leiab kohus, et vastuhagi mööbli- ja sisustusesemete ning ehete jagamise osas tuleb jätta rahuldamata ja hüvitis kostjale nende eest välja mõistmata.
9. PKS § 38 esimese lause kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Maksed remondifondi, mille arvel korteriühistu parendab ja hoiab korras korteriomandi kaasomandi osa, on käsitletavad lahusvara kasutusena ühisvara huvides eelviidatud sätte tähenduses. Maksed remondifondi erinevad selles osas jookvatest maksetest kommunaalteenuste eest, mida tasutakse vastavalt tarbimisele ega ole käsitletavad ühisvara parendamisena. Kostja nõuab hagejalt remondifondi tehtud kulutuste hüvitamist summas 681, 82 eurot. Hageja hinnangul on see nõue aegunud. TsÜS § 155 kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega leiab kohus, et kostja nõue ei ole aegunud.
10. Hageja esitas 07.02.2025 toimunud kohtuistungil taotluse remondifondi maksete tasaarvestamiseks. Kuna kohtu hinnangul ei ole nõue aegunud, ei rakendu VÕS § 200 lg 2 tulenev tasaarvestamise piirang, millele kostja 25.02.2025 toimunud istungil viitas. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma 4 teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Asjaoludest tuleneb, et kostja kandis remondifondiga seotud kulud aastatel 2016–2023, samas kui hageja kandis samasugused kulud aastatel 2010–
11. Kuigi remondifondi maksed on aastati summades erinevad, on arvestades raha ostujõu muutust nende maksete nüüdisväärtus kinnisvara parandusena ligikaudu võrdne. Seega tuleb kostja poolt kaheksa aasta jooksul tasutud remondimaksete summa (1362 eurot) jagada kaheksaks (1362/8=170,25 eurot), et leida iga aasta eest makstud summa. Seejärel tuleb ühe aasta eest makstud summa korrutada kuuega (170,25*6=1021,5 eurot), et saada tasaarvestuseks kuuluv summa, ehk summa, mis oli hageja poolt kuue aasta jooksul makstud. Lõpuks tuleb kogu remondifondi eest makstud summast maha arvata tasaarvestuseks kuuluva summaga (1362-1021,5=340,5). Kuna ühisvarale tehtavad kuulutuse jagunevad eelduslikult võrdselt mõlema omaniku vahel, tuleb ülejäänud summa jagada võrdselt poolte vahel (340,5/2=170,25 eurot). Järelikult tuleb hagejal hüvitada kostjale 170,25 eurot.
12. Kohus andi 25.02.2025 toimunud istungil pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja pidi esitama menetluskulude nimekirja hiljemalt 20.02.2025, kuid esitas selle 05.03.
13. Kostja põhjendas oma hilinemist sellega, et remonttööde tõttu tema büroos ei olnud elektrit ega internetti.

§ 66

sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet

§ 331lõikes 1 sätestatud juhul.

See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal nimekirja tähtpäevaks esitamata jätmiseks mõjuvat põhjusta, kuna remontööd on tavaliselt ettenähtavad ning alternatiivse internetiühenduse leidmine ka ootamatu remondivajaduse puhul võimalik. Seetõttu jätab kohus hilinenult esitatud dokumendi vastu võtmata. MENETLUSKULUD 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kuna ühisvara jagatakse mõlema poole huvides, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 19. Kohus rahuldas 17.03.2023 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta hagi esitamisel 420 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuivõrd hagi ei jäänud taielikult rahuldamata, siis ei ole

§ 190

lõikes 4 nimetatud eeldused hagejalt menetluskulude riigituludesse väljamõistmiseks täidetud. Kohus vabastab hageja riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 5