Obsah (7)

§ 121§ 69§ 263§ 64§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Tartu Maakohus 9. aprill 2025, Võru kohtumaja 1

§ 121

lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Kristjan Maaslepp isikukood: 39201294911; elukoht: xxx ; xxxharidus; töökoht: xxx; emakeel: xxx keel; xxx kodanik varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 24.03.2022. a otsusega

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 6kuulise vangistusega; Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust;

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 17 päeva vangistust tõkendit pole kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Kristjan Maaslepp

§ 121lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

2. Tunnistada süüdi Kristjan Maaslepp

§ 263lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista Kristjan Maaslepa liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 4.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Kristjan Maaslepp ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 pdes 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kristjan Maaslepp peab: 4.

1. elama aadressil xxx ; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 9.

aprillist 2025, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Kristjan Maaslepalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 190,32 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1519,32 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Kristjan Maaslepal tasuda menetluskulud kokku 1519,32 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Kannatanud H.N. ja F.V on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse teavitada teda Kristjan Maaslepa ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Kristjan Maasleppa süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdistatakse K.

Maasleppa selles, et tema isikuna, keda on varem Pärnu Maakohtu 24.03.2022. a otsusega karistatud kehalise väärkohtlemise korduva toimepanemise eest ja kelle karistus pole kustunud, võttis 08.10.2024 kella 9 paiku eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata kellaajal xxx vahelisel teel F.V tahte vastaselt 2 korduvalt kätest kinni, väänas kannatanut kätest ja pigistas, vedades kannatanut metsa suunas. Oma tegevusega tekitas ta kannatanule füüsilist valu labakäele ja randmetele ning sinikad randmetele. Seega pani K. Maaslepp toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese korduva valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

§ 263lg 1 p 1 järgi süüdistatakse K.

Maasleppa selles, et tema 25.10.2024 kella 16.00 ja 16.24 vahel xxx poe parklas s.o avalikus kohas kiskus tekkinud konfliktolukorras ägestudes H.N.-i riietest, tõmmates ta autost välja, lõi kannatanut vähemalt ühel korral rusikaga näkku vastu paremat põske, rebis katki kannatanu pusa ja T-särgi, kriimustades kannatanut rinna piirkonnast, karjus kannatanule tapmisähvardusi ja ropendas valjult ning lõi kannatanut vasakule poole kaela piirkonda ja keresse. Oma tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused – parema pöidla distorsioon, parema õla eespinnal 3 paralleelset 5x0,5cm hõõrdumisjälge, vasaku õlavarre eespinnal 3 paralleelselt joonjat 15 cm hõõrdumisjälge 10x15 punetava nahaga alal ja vasaku rinnalihase piirkonnas nahal 1x5 cm punetav laik. Samuti ajas ta kannatanut auto pukseerimise köiega, mille otsas oli metallkonks, vehkides mööda parklat taga, üritades korduvalt kannatanut lüüa. Oma agressiivse tahtliku käitumisega pani ta toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, häiris sündmust pealt näinud asjasse mittepuutuvate kõrvaliste isikute rahu ja ohustas nende turvatunnet, sest vähemalt üks sündmuse pealtnägija helistas häirekeskusesse, ja rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku pihta teda ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega pani K. Maaslepp toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Kristjan Maaslepp ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. K. Maaslepp tuleb süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi ja teda tuleb karistada 1 aasta 6 kuulise vangistusega.

K. Maaslepp tuleb süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja teda tuleb karistada 1 aasta ja 8 kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel tuleb osaliselt suurendada raskemat karistust ning mõista K.

Maaslepa liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K.

Maaslepp ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

VÕS § 1043 alusel mõista K. Maaslepalt varalise kahju katteks välja 52,98 eurot H.N.-i kasuks. Mõista K. Maaslepalt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 190,32 eurot ja sundraha 1329 eurot. Võimaldada K. Maaslepal tasuda menetluskulud summas 1519,32 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ka kannatanud on kokkuleppemenetlusega nõustunud (tl 9 ja 56). K. Maaslepp tuleb süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. 3 Kohtuistungil avaldas K. Maaslepp, et tasus kannatanule 13.03.2025 kahju katteks tsiviilhagis nõutud summa 52.98 eurot. Vastava info saatis K. Maaslepp koheselt ka sekretäri meilile. Kohus kontrollis raha laekumist kannatanule ka telefonitsi ning sai kinnituse, et kannatanu on nimetatud summa kätte saanud. Seega on kahju täies ulatuses hüvitatud. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 190,32 eurot ja sundraha 1329 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada K. Maaslepal tasuda menetluskulud kogusummas 1519,32 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kannatanud H.N. ja F.V on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse teavitada neid K. Maaslepa ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest (tl 8 ja 55). (allkirjastatud digitaalselt) 4