) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 4.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 6.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. V.J. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 7.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 16.07.2023 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks on kohtule esitatud kolm aruannet, kuid kõik pärast kohtu poolseid meeldetuletusi ning paraku ei ole kohtule esitatud täielikke andmeid nagu selgus käesoleva aasta alguses kui võlgnik esitas alles kohtu järelepärimisel Belgia panga Monese väljavõtte (IBAN BE81974120785524). Selgus, et kõik võlgniku töötasud on laekunud sellele kontole, mida varasemalt võlgnik kohtule ei olnud esitatud. 12.03.2025 toimus teine võlgniku ärakuulamine käesolevas kohustustest vabastamise menetluses ning kohus on korduvalt võlgnikule selgitanud tema kohustusi. Võlgnik avaldas alles istungil, et on alates jõuludest taas töötu. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus ja töötasu. 3 Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 9.
Võlgnik ei ole teinud menetluse kestel ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Kohus on konto väljavõttelt tuvastanud, et võlgnikul oli kohustus eraldada 2024.a detsembri sissetulekutelt võlausaldajatele 390,39 eurot. Võlgnik on kohtule teavitanud, et kohtutäiturid on arestinud tema SEB pangakonto seoses uute täitmata kohustustega (kohtutäitur Oksana Kutšmei 02.12.2024 arestimise akt 28 440,30 euro ning kohtutäitur Janek Pooli 17.10.2024 arestimise akt 1179,89 euro kohta). Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lg 3-5 toodud eraldamiskohustust ning on tekitanud endale olulisel määral kohustusi juurde. Kuna kohus on määranud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, on võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustuste täitmata jätmisega rikutud ka
lg.2, lg.3 sätestatud usaldusisiku kohustusi.
lg.2,3 sätestavad usaldusisiku kohustuse üks kord aastas võlausaldajatele väljamaksed teha ja usaldusisiku õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. 10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud
Kohus on võlgniku esitatud dokumentidest ja ärakuulamistel tuvastanud, et võlgnik on varjanud enda sissetulekuid ning ei ole esitanud kohtule andmeid enda töökoha vahetuste ega sissetulekute kohta. Võlgnik 30.10.2024 telefonilisel ärakuulamisel ega 13.11.2024 pangakonto väljavõtteid esitades, aga ka mitte 04.12.2024 kohtuistungil ärakuulamisel ei avaldanud, et tal on pangakonto Belgia pangas, kuhu laekub tema töötasu. See on teadlik ja järjepidev vara varjamine, kuna just need andmed- võlgniku sissetulek ja selle kajastumine – on olnud nii ärakuulamiste kui ka aruannete keskne küsimus. Kohus küsis võlgnikult töötasu kohta ka 30.10.2024 toimunud telefonivestlusel, milles ta vastas, et ei tea kuna ei ole veel tasu saanud, kuid hiljem esitatud Monese pangakonto väljavõttelt on kohus tuvastanud töötasu laekumise 07.10.2024 summas 713,82 eurot. Lisaks eelnevale on võlgnik põhjustanud joobeseisundis tööandja veoautoga avarii, millest on tekkinud uus nõue, mis on ühtlasi ka kohtutäituri aresti põhjuseks. Võlgnik on sellise tegevusega kahjustanud käesoleva menetluse võlausaldajate huve. Võlgnik on seda teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohus on korduvalt ärakuulamistel selgitanud võlgnikule tema kohustusi. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik võlausaldajatele teinud väljamakseid ning saadud tulu on võlgnik kasutanud enda tarbeks. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 4 11.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. 12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda V.J. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka V.J. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab V.J. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb V.J. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.