← Eesti

3-22-946/38

Obsah (8)§ 184§ 182§ 116§ 59§ 151§ 158§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-946 Haldusasi V.S kaebus Tallinna Vangla keela

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6). 1

(3)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. V.S esitas 26.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata Tallinna Vanglal tema suhtes üksikvangistuse rakendamine. Kaebuse kohaselt rakendatakse üksikvangistust juba 34 päeva ning vangla keelamine on vajalik kaebaja elu ja tervise kindlustamiseks. Kaebaja esitas 13.06.2022 ja 14.06.2022 kaebuse täiendused, millest nähtub, et kaebaja nõuab enda suhtes üksikvangistuse rakendamise keelamist ning ajavahemikul 25.03.2022 kuni 25.05.2022 üksikvangistuses hoidmise ja
  2. üksuse juhi toimingu (vanglasisene paigutamine), mis tõi kaasa kaebaja üksikvangistuses viibimise, õigusvastasuse tuvastamist.
  3. Kohus tagastas 10.02.2023 kaebuse tuvastamisnõudes ja võttis kaebuse menetlusse keelamisnõudes, kuivõrd kaebaja viibib uuesti kinnipidamiskohas ning tema suhtes ei ole välistatud üksikvangistuse kohaldamine. Kohus selgitas, et keelamisnõude põhjendatuse lahendab ta asja läbivaatamise järgselt. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
  4. Kaebaja keelamisnõude aluseks on põhjendus, et üksikvangistuse kohaldamine kahjustab tema vaimset tervist.
  5. Kaebaja taotles 25.04.2023, et kohus võtaks asja materjalide juurde prokuratuuri kinnituse, et ta on kriminaalasjas üksinda kahtlustatav ning Õiguskantsleri 05.10.2016 seisukoha üksikvangistuse mõju kohta. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  6. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema üksinda kambrisse paigutamine on tervise seisukohalt välistatud (

§ 59lg 1).

Vanglal puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja tervisliku seisundi tõttu oleks tema üksinda kambris paiknemine välistatud. Kaebaja tervisekaardis ei nähtu mingeid kandeid selle kohta, et üksinda kambris paiknemine avaldaks kaebaja tervisele negatiivset mõju. 6. Vastustaja taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja paigutati 04.05.2023 edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Kuivõrd kaebaja ei paikne enam Tallinna Vanglas, ei saa vastustaja otsustada kaebaja vanglasisest paigutamist ning seega kaebaja õigusi mõjutada. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

  1. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Keelamiskaebuse saab rahuldada siis, kui on täidetud riigivastutuse seaduse § 5 lg-s 1 sätestatud eeldused, s.o kui tulevikus antav haldusakt rikuks kaebaja õigusi ning tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti hilisemal vaidlustamisel (Riigikohtu 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p 25). Keelamiskaebus tuleb kohtul lahendada kohtuotsuse tegemise aja seisuga (

§ 158lg 2 esimene lause, Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2023 otsus asjas nr 3-21-2476, p 37). 2

(3)
  1. Olemuselt sarnaneb keelamiskaebus kohustamiskaebusega, mida tuleb samuti lahendada kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle nõude eeldused olema üldjuhul täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal esinevad faktilised asjaolud või õiguslik olukord ei võimalda vastustajal kaebaja taotletud haldusakti anda, tuleb jätta kohustamisnõue rahuldamata (nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-1994, p 18; 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 42). Analoogselt, juhul kui faktiliste asjaolude muutumise tõttu ei saa vastustaja otsustada kaebaja vanglasisest paigutamist, tuleb keelamisnõue mitte rakendada kaebaja suhtes üksikvangistust jätta rahuldamata. Sel põhjusel jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse jätta kaebus läbi vaatamata.
  2. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse tõendite asja juurde võtmiseks, sest need ei oma tähtsust asja lahendamisel.
  3. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 108lg 1).

Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (

§ 109lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.