← Eesti

2-23-18349/14

Obsah (4)§ 613§ 477§ 230§ 172

2-23-18349 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 16. mai 2024 Tsiviilasja number 2-23-18349 Tsiviilasi Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13

) 475 lg 1 p 13 kohaselt korteriomandi ja kaasomandi asjad on hagita asjad.

§ 613

lg 1 p 1 tulenevalt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. 33.

§ 477

lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuigi käesoleva vaidluse näol on tegemist hagita asjaga, siis vaidluse olemust, s.o võlgnevuse väljamõistmist, arvestades kohalduvad menetlusele hagimenetluse sätted ja menetlusosalised peavad tulenevalt

§ 230lg 1 tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. 6

(9)2-23-18349
  1. Avalduse kohaselt ajavahemikus 31.05.2009 kuni 31.07.2013 tekkis võlgnikul võlgnevus 3 498.24 eurot. Võlgnik kinnitab 21.01.2024 esitatud seisukohas, et seisuga 31.12.2013 oli tal tekkinud põhivõlgnevus 4 980 eurot. Sellega on tuvastatud, et tegelikult võlgnik ei ole selles ajavahemikus korteriomaniku kohustusi üldse täitnud.
  2. Samas käesolevas vaidluses nõuab avaldaja võlgnikult korteriomaniku kohustuste täitmist, millised on tekkinud ajavahemikus 01.01.2020 kuni 31.12.
  3. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi samas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Avaldaja alates 18.03.2009 kehtiva põhikirja punkti 16 alapunkti 2 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja tähtajal. Puudutatud isikul ei ole vaidlust korteriühistu poolt temale arvestatud maksete suuruse ja puudutatud isikul avaldaja eest kohustuste tekkimise üle. Puudutatud väidab, et ta on avaldajale perioodi 01.01.2020 kuni 31.12.2023 eest tasunud suuremas summas kui avaldaja on arvestanud.
  4. Kuna avaldaja on võlgnikule igakuiselt esitatud arved, siis kohustuste tasumised on toimunud arve alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 järgi kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega avaldaja 2020.a nõuded muutusid sissenõutavaks alates 01.01.2021 ja menetluses esitatud avaldaja põhinõuded ei olnud võlgniku vastu kohtule avalduse esitamise ajaks (31.12.2023) aegunud.
  5. Avaldaja on esitanud arved ja võlgnik on neid tasunud järgmistes summades (dtl 585-596, 402437, 115-121, 448, 449, 491, 560-561) 2020 2021 2022 2023 arvest / tasutud arvest / tasutud arvest / tasutud arvest / tasutud Jaanuar 116.17 140 111.95 130 136.99 180 162.70 170 Veebruar 99.09 130 142.03 150.55 114.96 180 163.00 175 Märts 98.43 120 109.54 180.04 111.69 155 131.15 60 Aprill 88.05 80 99.79 146.10 102.20 119 112.57 140 Mai 69.58 70 56.66 104 78.24 140 70.50 112.57 Juuni 38.58 60 38.67 96.60 38.70 120 42.31 70.50 Juuli 38.59 60 38.41 115 38.74 80 41.45 43.50 August 38.66 70 38.60 100 38.83 80 41.51 41.50 September 53.17 60 70.86 80 85.36 80 57.39 41.82 Oktoober 74.75 50 88.61 110 105.14 125 132.40 57.39 November 87.28 85 102.62 120 142.15 20 155.15 134 Detsember 106.82 100 136.63 148 166.59 192 167.87 155.15 Kokku 909.17 1025 1034.37 1480.29 1159.59 1471 1278 1204.43
  6. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et 2020-
  7. aastatel on avaldaja esitanud võlgnikule arveid kokku summas 4 381.13 eurot (909.17 + 1 034.37 + 1 159.59 + 1 278). Samal perioodil on võlgnik 7
(9)2-23-18349 tasunud avaldajale kokku 5 180.72 eurot (1 025 +1 480.29 + 1 471 + 1 204.43), s.o 799.59 eurot arvestatust enam.
  1. Kohtumääruse punktis 37 toodud summade aluseks olevad arved ei sisalda viivist, st avaldaja kuni 31.12.2023 arvetele lisaks arve numbrile, selle tasumise kuupäevale on küll märkinud viivise määra, 2020.a, 2021.a ja 2022.a 0,05% päevas, 2023.a kuni juunikuuni määra 0,5% päevas ja juulist detsembrikuuni määra 0,03% päevas, kuid ei ole viivise summat arvetele lisanud ja võlgnikult koos arvetel toodud põhisummadega viivise tasumist nõudnud. Viivisega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et arvetele märgitud viivise määr 0.05% tähendab 18.25% põhinõudelt aastas ja 0,03% 10,95% põhinõudelt aastas. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Eesti Panga poolt avaldatud võlasuhete intressimäärade kohaselt oli intressimäärad 01.01.2020 kuni 31.12.2022 0,00%, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2,50%, alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 4,00% ja alates 01.01.2024 4,50% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega kohased viivise määrad oleksid kuni 31.12.2022 8% aastas, kuni 30.06.2023 10,50% aastas, kuni 31.12.2023 12% aastas.
  2. Avalduses on toodud, et kuni 31.12.2017 nõuab ta viivise tasumist kuni selle ajani kehtinud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 alusel määraga 0.07%. Kohus ei nõustu avaldajaga tema poolt tagantjärgi puudutatud isikule viivise arvestamisega, võlgniku tasutud summade arvelt tagantjärgi esimeses järjekorras viiviste katteks tasutuks lugemisega ja võlgniku põhivõlgnevuse ümberarvestamisega. Kohus leiab, et avaldaja põhinõuded võlgniku vastu, millised on tekkinud enne 01.01.2020.a, on aegunud tulenevalt TsÜS § 147 lg
  3. Võlgnik on menetluses korduvalt rõhutanud, et avaldaja nõuded on aegunud. Varasemate, käesolevas menetluses esitamata põhinõuete, aegumise tõttu on aegunud ka nendelt nõuetelt arvestatud viivised.
  4. TsÜS § 138 lg 1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte kujutab ennast õiguste kohaldamisel ja kujundamisel toimivat üldpõhimõtet. Hea usu põhimõtte all mõistetakse üldjuhul käitumisstandardit, mis on aluseks õiguste tekkimisel. Korteriomanike huvides tegutseva korteriühistu poolt hea usu ja mõistuslikkuse põhimõttest lähtumine tähendab seda, et kortermaja majandamisel tuleb alati kaaluda korteriomanikust võlgniku ja ka teiste korteriomanike õigustatud huvid ja võimalikult kiiresti astuda ette sammud võlgnikult võlgnevuse nõudmiseks. Vajadusel tuleb selleks esitada ka kohtule avaldused võlgnevuste väljamõistmiseks. Olukorras, kus avaldaja nõuab võlgnikult muu hulgas ka avaldaja pikaajalise tegevusetuse tõttu arvestatud viiviste tasumist, siis ei ole avaldaja käitumine hea usu põhimõttega kooskõlas.
  5. Lisaks maakohtu arvates avaldaja poolt tagantjärgi viiviste arvestamist ja sellest tingituna tekkinud võlgnevuse vahe (avalduses kokku 4 953.21 eurot) arvestades, mis on suurem kui võlgnikule 4 aasta eest kokku arvestatud summa 4 381.13 eurot, ei ole avaldaja käitumine ka mõistuslikkuse põhimõttega kooskõlas. Korteriomanike suhtes mõistlikult käituva korteriühistuna oleks pidanud avaldaja esitama arved igakuiselt koos igakuiselt arvestatud viivisega, st lisama ka jooksvatele arvetele viivise summad juurde. 8
(9)2-23-18349
  1. Kohus ei nõustu avaldajaga temal on VÕS § 88 lg 8 alusel esimeses järjekorras võlgnikult viivise tasumise õiguse tekkimise kohta. Viidatud sätte järgi, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Avaldaja on ise esitanud igakuiselt võlgnikule arved ja oli teadlik võlgniku poolt kohustuste täitmata jätmisest. Avaldaja ei ole varem esitanud kohtule võlgniku vastu nõudeid aegumata kohustuste väljamõistmiseks. Ta on võlgniku poolt tasutud summade osaliselt viiviste katteks arvestamisega asunud seisukohale, et võlgnikul on tekkinud aegumata põhivõlgnevused. Riigikohus on lahendi 32-1-128-14 punktis 11 korranud varasema seisukoha, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel. Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud. Käesolevas menetluses esitatu alusel ei ole võimalk järeldada, et avaldaja on viivise nõude esitanud enne võlgnikul tekkinud põhivõlgnevuste aegumist. Ka sellepärast loeb kohus, et avaldaja käitumine, kus ta ühepoolselt ja pika aja jooksul arvestab korteriomaniku poolt tasutud summad viiviste katteks ilma perioodiliste põhivõlgnevuste väljamõistmist nõudmata, on hea usu põhimõttega vastuolus, sest ta üritab sellega võlgnikult põhivõlgnevuste aegumise vastuväite esitamise õigus ära võtta, väites, et põhivõlgnevused on tekkinud tasutud summade osaliselt viiviste katteks arvestamise tõttu. Sellepärast kohus jätab avalduse rahuldamata
  2. Eelmises punktis toodule lisaks peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et avaldajal ei ole mõistlikku põhjendust, miks ta võlgnikul tekkinud kohustuste väljatoomiseks sellise keerulise ja mahuka arvestuse valib ja miks võlgnevuse kujunemise tõendamiseks alates 2009.a väljastatud arveid esitab. Avaldaja ei ole isik, kes võlgniku kohustustest alles enne avalduse esitamist teada sai või kellel varem puudus võimalus võlgniku vastu kohtule perioodiliselt nõudeid esitada. Menetluskulud 45.

§ 172

lg 1 teise lause alusel kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud siku kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 46. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§-de 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 9

(9)2-23-18349
  1. Jätta Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-18349 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
  4. Jätta Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
  5. Jätta määruskaebemenetluse kulud Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 16.05.2024 kohtumäärus 2-23-18349 jõustus 23.04.2025 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 10
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.