Obsah (6)

§ 440§ 450§ 357§ 164§ 630§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-18160 Tsiviilasi

) § 630 lg 2). ASJAOLUD

1. J.Y (hageja) esitas
2. novembril 2025 Viru Maakohtule hagi P.M (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud aprillist 2023, mil hageja läks elama oma tütre juurde ning seejärel paigutati Narva hooldekodusse. Kostja ei ole hagejat sellest alates külastanud.
3. Kostja võttis
4. aprilli 2025 istungil abielu lahutuse nõude osas hagi õigeks. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva osaotsusega (

§ 440lg 1 ja § 450 lg 1).

1. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud
2. augustil 2002, Ida-Viru Maavalitsuses.
3. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 6.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning kostja on hagi õigeks võtnud.

§ 440

lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks.

§ 450

lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. 7. Arvestades, et hageja üle on seatud eestkoste ja ta elab hooldekodus, ei pea kohus põhjendatuks menetlust

§ 357lg 1 alusel peatada.

Viru Maakohtu 31. oktoobri 2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-11186 on antud hageja eestkostjale kohtu nõusolek abielu lahutamise hagi esitamiseks. Kohus kuulas viidatud asjas eelnevalt ära hageja. Eelmärgitut ja kostja seisukohti arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada. Kuivõrd kohtu menetluses on kaks nõuet (abielu lahutus ja ühisvara jagamine), on võimalik abielu lahutamise nõude osas teha osaotsus

§ 450lg 1 alusel.

Menetlus jätkub ühisvara jagamise nõude osas. 8.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 9. Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad

§ 630lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

2 10. Abielu lahutamise nõudelt tasus hageja riigilõivu 100 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda

§ 150

lg 2 p 3 alusel hagejale pool (s.o 50 eurot) abielu lahutuse nõude esitamisel tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida kelle ja millisele pangakontole riigilõivu tagastamist taotletakse. (allkirjastatud digitaalselt) 3