← Eesti

2-21-14399/39

Obsah (11)§ 436§ 231§ 438§ 230§ 238§ 442§ 173§ 178§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Agle Lauren Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2023, Rapla Tsiviilasja number 2-21-14399 Tsiviilasi Venditehnik OÜ hagi Meistri Ar

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. 4

(9)5. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks:  Hageja töövõtjana ja kostja tellijana sõlmisid

  1. juulil 2020 töövõtulepingu nr 23072020 (leping; dtl 10-13), mille p 1.1 alusel on lepingu objektiks Vägeva tee 3A, Peetri alevik objektile ventilatsiooniseadmete tarne ja paigaldus vastavalt hinnapakkumisele nr 22072020_
  2. o Lepingu p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt toimub töövõtt vastavalt lepingule ja järgmistele lisatud lepingu dokumentidele: ventilatsiooniprojekt (töö nr 03720, lepingu lisa nr 1; dtl 14) ja hageja (töövõtja) hinnapakkumisele nr 22072020_1 (lepingu lisa nr 2; dtl 15). o Lepingu p 3.1 kohaselt on lepingu hind 126 000 eurot. o Lepingu p 3.2 kohaselt tasub kostja (tellija) tööde eest hinnapakkumises toodud summa vastavalt tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis fikseeritud akteeritud tööde eest üks kord kuus. Makse aluseks on üleandmise-vastuvõtmise akt teostatud tööde kohta ja vastav arve. Juhul, kui tellija ei ole esitatud akti viie tööpäeva jooksul viseerinud ega esitanud kirjalikku pretensiooni antud töö kohta, loetakse akt jõustunuks ja sellega kaasnenud arve kuulub tellija poolt tasumisele. Arvete tasumise tähtaeg on 30 kalendripäeva. o Lepingu p 5.1.3 kohaselt kohustub hageja (töövõtja) teostama kõik lepinguga ettenähtud tööd kvaliteetselt vastavalt projektdokumentatsioonile ja esitatud hinnapakkumisele nr 22072020_1 ning p 5.1.4 kohaselt kohustub hageja ehitama vastavalt kehtivatele normidele ja heale ehitustavale. o Lepingu p 5.2.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% makstavalt summalt päevas maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral, kuid mitte üle 10% lepingu maksumusest ning p 5.2.3 kohaselt on hagejal õigus nihutada tööde lõpptähtaega sama aja võrra, kui kostja ei taga tööfrondi olemasolu või kui kostja viivitab tööde eest maksmisega. o Lepingu p 5.3.2 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale lepingu hinna lepingus sätestatud tingimustel ja korras, kusjuures vaegtööde fikseerimine vaegtööde aktis ei vabasta kostjat väljastatud jooksvate arvete tasumisest. Kostjal on õigus kinni pidada vaegtööde maksumus kuni vaegtööde lõpetamiseni viimasest osamaksest. Lepingu p 5.4.2 kohaselt on kostjal õigus kinni pidada vaegtööde maksumus viimasest osamaksest kuni vaegtööde lõpetamiseni ja vastava üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamise ja allkirjastamiseni.  Hageja esitas kostjale
  3. märtsil 2021 teostatud tööde akti nr 30032021 (dtl 17-18) ja selle alusel väljastatud 5160 euro suuruse arve nr 31062 (dtl 19) tasumiseks. Aktist nähtuvalt teostati selle alusel järgmised tööd: materjalid (trassid, plafoonid, restid jne), akteeritud jooksval kuul 2175 eurot ning ventilatsioonisüsteemi paigaldus, akteeritud jooksval kuul 2175 eurot, kokku 4300 eurot, millele lisandub käibemaks 860 eurot. Arvest nähtuvalt oli see väljastatud töövõtulepingu nr 23072020 alusel 5160 euro suurusele summale (sh käibemaks).  Hageja esitas
  4. juunil 2021 kostjale pretensioonikirja (dtl 21-22) arve nr 31062 tasumiseks ja kompromissi sõlmimiseks ning
  5. juulil 2021 vandeadvokaadi koostatud kompromissiettepaneku (dtl 24-28).
  6. Hageja leiab, et kostja rikkus töövõtulepingust tulenevat kohustust tasuda tehtud töö eest ning alates arve sissenõutavaks muutumisest on kostjal kohustus tasuda ka viivist. Kostja VÕS §-de 111 või 110 alusel esitatud vastuväited haginõudele on alusetud ning kostjal puudub 5

(9)õigus keelduda rahalise kohustuse täitmisest. Kuna kostja oma kohustust ei täida, oli hagejal kohtueelse professionaalse õigusabi kasutamine sellises olukorras vajalik ja sellega tekkinud kahju (kohtueelsed õigusabikulud) põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et tal on õigus keelduda sissenõutavaks muutunud arve tasumisest VÕS § 111 või § 110 alusel isegi, kui ta ei ole aktile vastuväiteid esitanud, kuna hageja teostatud töös olid puudused – müraprobleemid ja puudused ventilatsioonisüsteemis, valesti paigaldatud ja projekteeritud suitsueemaldustorustik, tegemata mõõdistustööd. Kohtueelsed õigusabikulud kahjuhüvitisena on kostja hinnangul põhjendamatud ja ülepaisutatud. 8.

§ 438

lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega kvalifitseerib kohus esitatud asjaolude alusel õigussuhte, tõlgendab poolte tahet lepingu sõlmimisel (VÕS § 29) ja kohaldab

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ise seadust.

  1. Poolte vahel
  2. juulil 2020 sõlmitud leping vastab töövõtulepingu tunnustele. Hageja põhivõlgnevuse nõude aluseks on VÕS § 635 lg 1 ning sama seaduse § 108 lg 1, mis võimaldab nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS § 637 lg 4 teine lause). Pooled leppisid kokku tööde üleandmises ja vastuvõtmises etapiviisiliselt (lepingu p 3.2).
  3. Maakohus lähtub sellest, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks töö vastuvõtmisest ning vastuvõtmine ja tasu maksmine toimus etapiviisil (VÕS § 637 lg 4 teine lause). Hageja tasunõude hindamiseks on töö etapiviisilisel tegemisel vajalik tuvastada, milliseid töid etapp hõlmas, millised tööd sellest etapist olid tegemata ning milline oli selle etapi eest ettenähtud tasu (vt ka Riigikohtu
  4. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 17). Hageja esitatud arvest nr 31062 ja aktist nr 30032021 nähtuvalt hõlmas etapp järgmised tööd: materjalid (trassid, plafoonid, restid jne) ning ventilatsioonisüsteemi paigaldus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja tõendeid, et eelviidatud tööd olid tegemata ning kohus loeb vaidlustamata asjaolu, et eelviimase arve nr 31062 alusel esitatud tasunõue 5160 eurot on muutunud sissenõutavaks
  5. aprillist 2021 (lepingu p 3.2), tuvastatuks.
  6. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue põhivõlgnevuse 5160 euro väljamõistmiseks rahuldada. Kuna kostja ei ole töövõtulepingust tulenevat arvet tasunud, on põhjendatud ka hageja viivisenõue põhivõlgnevuselt (lepingu p 5.2.2). Kohus rahuldab hageja viivisenõude, mõistes alates
  7. aprillist kuni
  8. septembrini 2021 välja sissenõutavaks muutunud viivise 1424,16 eurot arvestatuna põhivõlgnevuselt (5160 eurot) 0,2% päevas ning alates
  9. septembrist 2021 samas määras põhivõlgnevuselt arvestatud edasiulatuva viivise, kuid mitte rohkem kui 11 175,84 eurot.
  10. Kostja on esitanud kohtule täitmisest keeldumise vastuväite VÕS § 111 lg 1 või § 110 lg 1 alusel põhjendusel, et hageja lepingu järgselt tehtud töös on erinevad puudused. Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks pool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (VÕS § 111 lg 1). VÕS § 110 lg 1 6

(9)sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
  1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus keelduda sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest. Vaidluse keskne küsimus on, kas kostjal on õigus keelduda konkreetse vaidlusaluse vahearve eest tasu maksmisest, kui mingi hageja tehtud töö oli puudustega. Teisisõnu, kas kostja saab praegusel juhul tugineda mistahes töö puudustele või üksnes konkreetses etapis esinevatele töö puudustele.
  2. Kohus leiab, tõlgendades poolte sõlmitud lepingu p-i 3.2 koosmõjus VÕS § 637 lg 4 teise lausega ning § 111 lg-t 1 ja § 110 lg-t 1, et kostja sai esitada täitmisest keeldumise vastuväite
  3. märtsi 2021 arvele nr 31062 üksnes viie tööpäeva jooksul kirjalikult ning üksnes vastastikuste kohustuste täitmiseks. Sellised vastastikkused kohustused lepingu etapiviisilise täitmise korral ei saa olla kostja tasu maksmise kohustus konkreetse vaheetapi eest ja hageja töö tegemise kohustus eelnevate või järgnevate tööetappide eest. Vastastikused kohustused said kohtu arvates praegusel juhul tuleneda vaid konkreetsest tööetapist. Vaidlusaluse arve alusel märgiti vaheetapil töödena: materjalid (trassid, plafoonid, restid jne) ning ventilatsioonisüsteemi paigaldus. Seega tuli kostjal täitmisest keeldumise vastuväite esitamisel esile tuua ja tõendada, millised konkreetsed puudused hageja tehtud töös esinesid, millal ta neist teada sai ja millal hagejat nendest teavitas. Kohus selgitas kostjale
  4. mai 2022 eelistungil, et oma väiteid tuleb tal tõendada (

§ 230lg 1).

Lisaks märkis kohus

  1. mai 2023 määruses, et kostja ei ole korrektselt ja piisavalt konkreetselt menetlusdokumentides toonud esile hageja tehtud töös esinevaid väidetavaid puudusi, millele tuginedes ta arve tasumisest keeldus. Samuti seda, millal kostja täpselt väidetavatest puudustest teada sai ja hagejat puudustest teavitas.
  2. Kostja on menetluses välja toonud, et
  3. märtsi 2021 e-kirjas teavitas kostja hagejat tööde puudustest üldsõnaliselt, st et lao esimesel korrusel on suitsueemaldus valesti tehtud ja et töös esineb veel täiendavaid puudusi;
  4. aprillil 2021 teavitas kostja hagejat sellest, et puudu on suitsueemalduse torud; müraprobleemist informeeriti hagejat
  5. juuli 2021 e-kirjaga; suitsueemaldustorustiku liidete mittehermeetilisusest, isolatsioonimaterjali ebaõigest paigaldusest ja üksikute ruumide ebapiisavast õhuhulgast informeeriti hagejat
  6. mai 2022 istungil ja kostja
  7. juuni 2022 menetlusdokumendis ning
  8. novembri 2023 menetlusdokumendis tõi kostja välja ventilatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi puudused. Kostja selgitas
  9. mai 2023 menetlusdokumendis, et tal pole võimalik välja tuua konkreetseid töö puudusi, kuna tööde aktis nr 30032031 ei ole kirjeldatud akteerimisperioodil teostatud töid piisavalt täpselt.
  10. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et tal on õigus olukorras, kus tööd ei ole tema jaoks piisavalt täpselt kirjeldatud, esitada vaheetapi arve tasumata jätmiseks vastuväiteid muudele tehtud või tegemata töödele. Kohus ei hinda käesoleva tsiviilasja menetluses kostja etteheiteid hageja töö lepingutingimustele mittevastavusele ja nende kinnituseks esitatud tõendeid muude tööetappide ajal (

§ 238lg 5).

Välistada ei saa, et kostja loetletud puudused võivad objektil esineda, kuid kostjal tuli siduda oma vastuväited ja esitatud tõendid hagi aluseks oleva arvega ja vaheaktiga. Kostja ei ole seda teinud. 7

(9)
  1. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et kostja ei saa praegusel juhul keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 või § 110 lg 1 alusel.
  2. Varalise kahju nõude alusena on hageja tuginenud sellele, et kohtuvälise nõude esitamisega on hagejale tekkinud õigusabikulud 2353,20 eurot (sh käibemaks). Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohtueelsed õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (vt Riigikohtu
  3. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, p 28). Professionaalset õigusabi tuleb üldjuhul pidada kohtueelses vaidluses mõistlikuks (vt Riigikohtu
  4. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Praegusel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks keeldunud vaheetapi arve tasumisest. Nõude või vastuväidete maksmapanekuks on tihti vajalik kasutada professionaalse õigusnõustaja abi. Seda eeskätt olukorras, kus isik ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (Riigikohtu
  5. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11). Kohtueelsed õigusabikulud on hüvitavad tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2, mille järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Vaidlust ei ole, et enne hagiga kohtusse pöördumist, pöördus hageja esindaja kaudu otse kostja poole kompromissiettepanekuga. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Praegu on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Seega on kohtu arvates hageja kahjuhüvitamise nõue põhjendatud. Kohtu hinnangul on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud arvestades asjaolusid ja tehtud toiminguid mõistliku suurusega. Hageja on esitanud arved, millest nähtub, et hagejal on tekkinud kohustus nimetatud summas õigusabi eest tasuda (dtl 29-32). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja taotlus hüvitiselt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tuleb rahuldada.
  6. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi.
  7. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (

§ 442lg 8, § 238).

21.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 178lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude 8

(9)jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul

§ 162lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohtuotsus tehti kostja kahjuks, jäävad hageja kantud menetluskulud kostja kanda. 22. Kooskõlas

§ 174

lg-ga 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.