lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata kohtu poolt nõutud deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks (
). Kohus määras võlausaldajale tähtaja, et tasuda ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiit. Võlausaldaja deposiiti ei tasunud. Kohus jätab seetõttu
lg 3 p 5 alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata ning lõpetab
7.
lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt
§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas
lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 8. Võlausaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Võlausaldaja on pankrotiavalduses tuginenud
lg 2 punktis 1 sätestatud asjaolule, s.o et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Pankrotiavaldusele lisatud pankrotihoiatusest nähtub, et võlausaldaja töövaidluskomisjoni otsusest tuleneva nõude alusel 2 on edastatud võlgnikule pankrotihoiatus võlgniku äriregistris märgitud e-posti aadressile (dtl 18). Olenemata sellest ei ole võlgnik kohustust siiani täitnud. Kohtu kontrollitud andmetel on 25.03.2025 seisuga võlgnikul maksuvõlg summas 16 909,62 eurot, millest tasumisgraafikus on 12 146,07 eurot. Võla alguskuupäevaks on märgitud 10.07.2024. Registrisse kantav vara võlgnikul puudub. Kuigi võlgnik väidab oma vastuses kohtule, et võlgnik on üksnes ajutiselt maksejõuetu, siis ühtegi tõendit võlgnik selle kohta kohtule esitanud ei ole. Sealjuures tunnistab võlgnik ka ise, et võlgnik ei ole suuteline võlausaldaja ees olevat kohustust kohe täitma (vt ülal, p 4). See viitab likviidsele maksejõuetusele (
Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetus seega põhistatud.
Võlausaldajal on töötuskindlustuse seaduse § 19 p 3, § 20 ja § 21 võimalik esitada taotlus hüvitise saamiseks töötukassale, kes otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise. 12. Kohus jätab
Kohtule teadaolevalt on ainsa kulu (avalduselt tasutud riigilõiv) kandnud võlausaldaja. Menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks puudub seega põhjus, sest võlausaldaja kannab oma kulud ise. Taotlus TsMS § 462 lg 2 alusel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.